DILI:Komisaun Funsaun Públika rejista katak durante loron 30, dezde implementasaun Lei númeru 3/2026, instituisaun públika hamutuk 94 husi total 113 mak halo ona ajustamentu dadus funsionáriu sira nian.
DILI: Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmao, ho Vise Primeiru Ministru, Francisco Kalbuadi Lay, simu vizita husi bilionariu na’in rua, Peter Thompson husi Estadus Unidus Amérika no Hendrik Halbe husi Olanda, ne’ebé mai vizita Timor-Leste durante semana ida.
DILI:Durante fulan tolu nia laran, hahu husi Janeiru to’o Marsu 2026, kuaze funsionariu publiku iha Timor-Leste seidauk simu sira-nia salariu. Situasaun ne’e mosu tanba prosesu ajustamentu ne’ebé governu no Komisaun Funsaun Públika halo.
VIKEKE: Folin kombustível ne'ebé sa'e hahú fó impaktu ba setór transporte rai-maran. Motorista bis diresaun Dili-Vikeke unilateralmente hasa’e tarifa pasajeiru nian ba $10 ba ema ida.
Motorista ida, Octavio Palacio de Carvalho hatete, desizaun ne'e halo tanba folin kombustível ne'ebé kontinua sa'e, ne'ebé aumenta mós kustu operasionál sira.
"Komesa ohin, ami hahú hasa'e folin ba pasajeiru sira tanba mina folin sa'e, daudaun ne'e sa'e tiha ona $1.53 ne'ebé ami mós tenke aumenta folin ba pasajeiru. Se ami halo tuir de'it hanesan baibain ne'e ami lakon boot," dehan Octavio ba Jornalista Jornál INDEPENDENTE, Sabadu (04/04).
Nia esplika katak bainhira la ajusta tarefa, rendimentu ne’ebé sira hetan la sufisiente ona atu sosa kombustivel ka selu depózitu ba veíkulu na'in sira.
"Ami laiha opsaun seluk. Se ami la hasa'e ami-nia tarefa, ami sei labele kobre ami-nia kustu operasionál sira," dehan nia.
Varia tarefa foun
Ho ajustamentu sira ne'e, dadauk ne’e iha varia ba tarefa depende ba destinasaun:
Todan ba pasajeiru sira
Iha parte seluk, pasajeiru sira hato’o sira-nia objesaun, maski sira komprende situasaun ne’e. Pasajeiru ida, Dominga da Silva hatete, aumentu tarefa ne'e todan tebes.
"Ami triste, maibé ami labele fó sala ba kondutór sira tanba folin kombustivel mak sa'e duni," nia hatete.
Governu seidauk aprova aumentu
Molok ne’e, iha 01 Abril 2026, Diresaun Nasionál Transporte no Terrestre (DNTT) informa, seidauk iha desizaun ofisiál kona-ba aumentu tarifa transporte nian.
Xefe Departamentu Apoiu Tékniku Administrativu, DNTT, Nelson Martins hatete, nia parte akompaña nafatin situasaun no husu ba kondutór sira atu labele hasa'e tarifa unilateralmente.
“Loos duni mina ita haree iha mudansa duni, maibé ita labele hasa'e buat ida tuir ita-nia gostu. Ita nasaun, ita tenke tuir regras ne'ebé mak iha, estadu mós sei la taka matan, karik iha mudansa estadu mós sei foti desizaun di'ak ba ita hotu," dehan nia.
Nia mós husu ba públiku atu hato’o keixa karik kondutór ruma hasa’e tarefa la ho aprovasaun governu nian, tantu ba polísia ka ba DNTT.
Tarefa ofisiál ne’ebé sei aplika
To'o ohin loron, tarefa ofisiál sira ne'ebé mak governu estabelese la muda, mak hanesan:
Governu subliña ona katak sei foti asaun bainhira presiza, maibé ba oras ne'e, husu ba públiku atu kontinua tuir tarefa ofisiál ne'ebé aplikavel.
DILI: Relatóriu foun Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB), ne'ebé hatudu prespetiva kresimentu ekonómiku Timor-Leste solidu, posibilidade ekonomia ne’ebé projeta sa’e ho médiu 4,1 porsentu ba tinan 2027.
DILI:Timor-Leste approved an agreement with South Korea to strengthen forest protection and restoration at a Council of Ministers meeting on April 8, according to a government statement.
“Recent critiques of Timorese leadership, most notably those characterizing Kay Rala Xanana Gusmão’s public persona as "strategic stupidity," often fail to account for the deep cultural and historical currents that define power in Timor-Leste. This article argues that such Western-centric frameworks overlook the "grammar of legitimacy" required to govern a post-conflict state. By examining Gusmão’s role through the lens of historical unity and cultural solidarity, we can move toward a more nuanced understanding of his enduring influence”.
DILI: Ministériu Asuntu Kombatentes Libertasaun Nasionál (MAKLN) konklui ona pagamentu pensaun veteranus bá benefisiáriu hamutuk 15.697 ne’ebé hahú iha 15 Dezembru 2025 konklui ona. Maibé karik sira bá halo levantamentu osan iha banku mak demora, ne’e kestaun banku nian.
Jakarta, 12 Marsu 2026- Programa bolsa estudu Feto iha Siénsia, Teknolojia, Enjeñária no Matemátika (STEM) husi ASEAN-Reinu Unidu, ko-finansia husi British Council no Misaun Reinu Unidu ba ASEAN, fornese finansiamentu ba kursu mestradu durante tinan ida iha universidade no instituisaun peskiza sira ho ranking aas iha Reinu Unidu, ho objetivu atu hasa’e oportunidade feto sira nian iha STEM, haforsa lideransa feto sira nian iha siénsia no inovasaun, no promove liu tan diversidade no jéneru iha setór STEM nian.
Kada bolsa estudu ba tinan akadémiku 2026-27 iha osan mínimu £40,000, inklui propinas, alojamentu, osan ba viajen no vistu,osan ba saúde no apoiu ba Lian Inglés. Bolsa estudu ne’ebé bele halo mudansa ba moris, fasilita asesu ba universidade sira rekoñesidu mundialmente iha siénsia no peskiza iha Reinu Unidu no ba plataforma sira ne’ebé sei ajuda halo ligasaun ho peritu sira iha área STEM no alumni mundiál sira Reinu Unidu nian.
Bolsa estudu 20 dadaun ne’e loke hela ba kandidatu feto sira husi nasaun Ásia Leste nian, serbisu hamutuk ho universidade 4 husi Reinu Unidu.
Dra Jen Bardsley, Diretór Globál Apoiu ba Investigasaun & Siénsia husi British Council hatete “ida ne’e fantástiku tebes atu organiza fali ita-nia programa bolsa estudu Feto iha STEM ba tinan akadémiku 2026-27. Programa ne’e ho objetivu atu hamenus barreira sira ne’ebé impede feto sira nia karreira iha STEM no kria liu tan reprezentasaun ida inkluziva no diversifikada iha siénsia iha ne’ebé ita hatene bele dezenvolve liu tan siénsia no bele lori rezultadu di’ak liu tan ba ema hotu”.
Summer Xia, Diretóra Nasionál ba Indonésia no Diretór Regional ba Sudeste Asiátiku British Council nian, hatete “ami kontinua haree talentu no ambisaun boot tebes entre feto sira ne’ebé hakarak foti kursu iha área STEM nian. Maibé, barak mak sei kontinua enfrenta hela barreira estruturál sira atu foti estudu avansadu no oportunidade peskiza globál sira. Liu husi bolsa estudu Feto iha STEM, ami hakarak atu apoia feto sira iha ASEAN tomak inklui Indonésia no Timor-Leste ne’ebé mak prontu ona atu foti pasu tuir mai iha sira nia jornada STEM nian no kontribui ba inovasaun, sustentabilidade, no progresu sosiál iha sira nia nasaun rasik no iha mundu. Ami sente orgullu tebes hodi loke kandidatura ba tinan ida ne’e nian no anziosu tebes atu haree feto indonézia barak liu tan mak lidera no define futuru STEM nian”
Ba detallu bolsa estudu nian ne’ebé mak disponivel ba Indonésia no Timor-Leste favór visita https://www.britishcouncil.org/study-work-abroad/in-uk/scholarship-women-stem

Kandidatura ba bolsa estudu Feto iha STEM sei loke to’o fulan Abril nia rohan, tinan 2026.
Kona-ba Bolsa Estudu no Programa ASEAN-Reinu Unidu nian
https://www.britishcouncil.org/study-work-abroad/in-uk/scholarship-women-stem
Bolsa estudu ko-finansiada husi British Council no Misaun Reinu Unida ba ASEAN. 2026 marka nia aniversáriu ba tinan 5 hanesan parseiru diálogu ASEAN nian.Kandidatu feto sira ba bolsa estudu Feto iha STEM husi nasaun membru 11 ASEAN nian bele aplika ba programa ne’e hodi estuda kursu sira ne’ebé selesionadu ona iha universidade rua hanesan ami nia parseiru iha Reinu Unidu, Cranfield University no Stirling University.
Kona-ba British Council
British Council hanesan organizasaun internasionál Reinu Unidu nian ba relasaun kulturál no oportunidade edukasionál sira. Ami harii ligasaun sira, komprensaun no fiar entre ema sira iha Reinu Unidu no nasaun seluk liu husi arte no kultura, edukasaun no lian Inglés. Iha tinan kotuk ami konsege atinji diretamente ema liu tokon 80 no totál ema tokon 791 liu husi televizaun, publikasaun inklui pataforma online sira. Harii iha tinan 1934, ami hanesan instituisaun karidade británika regula liu husi Karta Real no organismu públiku Reinu Unidu nian.Ami simu apoiu finanseiru básiku ho totál 15% husi Governu Reinu Unidu nian.
Kona-ba Missaun Reinu Unidu ba ASEAN
https://www.gov.uk/world/organisations/uk-mission-to-asean
Misaun Reinu Unidu nian ba ASEAN ho ninia objetivu mak atu hakle'an liután ita-nia envolvimentu ho ASEAN, bazeia ba kooperasaun sira ne'ebé eziste ona no esplora dalan foun sira atu kolabora ho organizasaun no ninia estadu membru sira.
DILI: Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) liu hosi Diresaun Servisu Nasionál Kriminal (DSIK) asegura oknum militar ida ho naran inisial EDSP ho rejista ho NUK: 0117/26.PNSIC, husi Komponente Naval fasilita ne’ebé deskonfia hatama motor ilegal ida ho marka RX King mai Timor-Leste.
DILI: Autoridade Seguransa, Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL), susesu asegura seguransa iha selebrasaun festa paskoa, ne’ebé la’o ho ambiente hakmatek no estabilidade, iha territóriu Timor-Leste.
DILI: Eis Primeiru Ministru no Eis Ministru Saúde, Rui Maria de Araújo, deklara ninia protidaun atu kandidata an ba Prezidente Repúblika iha eleisaun Prezidensial 2027.
Rui hato’o deklarasaun ne’e iha 28 Marsu 2026, iha Delta Nova, Dili.Maski Komisaun Nasionál ba Eleisaun (CNE) seidauk ofisialmente loke ka fó sai rejistu kandidatu sira, diskusaun kona-ba kandidatu potensiál sira hahú mosu ona, no Rui nia naran mós tama iha diskusaun ne’e.
Iha ninia deklarasaun, Rui subliña katak nia iha planu atu kandidata-an nu’udar kandidatu independente, la’ós reprezenta partidu polítiku ruma.
“Ha’u mai hanesan independente.Tanba saida mak independente?tanba Prezidente Repúblika labele leal ba A, B, C, maibé tenke leal ba Estadu Timor-Leste no ba Konstituisaun Repúblika, no ba Povu Timor-Leste,” Rui deklara.
Rui hatete, nia desizaun atu konkore mai husi nia esperiénsia servisu iha Estadu no kontribuisaun ne’ebé nia halo ona durante tempu barak.
Nia hatete, Timor-Leste agora enfrenta situasaun ne’ebé presiza ‘oksijéniu’, hanesan metáfora ba mudansa no reforsu iha governasaun.
“Tanba saida mak ha’u uza ha’u-nia sapeu hanesan mediku? Estadu, nasaun falta kksijeniu, ita presiza lori oksijeniu liu tan ba Estadu ho nasaun ne’e atu bele funsiona ho di’ak,” nia dehan.
Nia mós enfatiza katak lideransa ida tenke iha kapasidade atu admite sala no halo koreksaun, la’ós hamrik iha interes polítiku grupu nian.
Iha ninia deklarasaun ne’e, Rui mós subliña katak sistema semi-presidensial iha Timor-Leste hanesan sistema ne’ebé di’ak tebes atu asegura balansu poder entre orgaun soberanu sira.
Nia refere ba papel importante konstituisaun nian, ne’ebé tuir nia hanoin reflete mós kultura no tradisaun Timor nian, ne’ebé valoriza diálogu no desizaun kolektiva.
Rui introdús mós konseitu ne’ebé nia bolu hanesan ‘magistratura influénsia’, ne’ebé Prezidente uza nia lejitimidade husi povu atu fasilita diálogu entre Parlamentu no Governu.
Nia mós defende ‘prezidénsia abertu’ ka ‘prezidénsia proximidade’, ne’ebé implika kontaktu direta no regular ho povu iha rai laran.
“PR iha obrigasaun atu iha kontaktu regular ho povu iha rai laran, la’os povu iha rai liur,” dehan nia.
Nia hatutan, ninia kandidatura ne’e mosu iha momentu importante ba Timor-Leste, liu-liu ho integrasaun ba ASEAN no papel estratéjiku iha futuru.
“Ha’u sente katak ha’u prontu atu serbi iha konjuntura foun ida ne’e, tanba tempu to’o duni ona no ita presiza lori tan oksijeniu ba ita-nia Estadu,” nia afirma.
PR Horta iha direitu konkore
Forum Organizasaun Naun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL) konsidera, José Ramos Horta, iha direitu konstitusionál atu konkore fali iha Eleisaun Prezidensiál 2027, maibé organiza sivil ne’e mós akonsella atu nia deskansa no fó oportunidade ba jerasaun foun.
Diretór Ezekutivu FONGTIL, Inocencio de Jesus Xavier hatete, maski lei la limita ninia kandidatura, fator idade no nesesidade renovasaun lideransa tenke sai konsiderasaun importante.
“Ne'e liberdade Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, nian atu kandidata an. Akonsellamentu ba Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, idade ona di'ak liu deskansa, fó tempu ba joven mane no feto sira,” dehan nia, iha nia knar-fatin, Kaikoli, Segunda (30/03).
Tuir Inocencio, se lider sira kontinua hela iha poder, bele akontese ‘engrafamentu jerasionál’, ne’ebé limita oportunidade ba lider foun atu mosu.
Nia hatete, Timor-Leste presiza lideransa foun husi joven sira ne’ebé iha kapasidade atu lori nasaun ba oin.
FONGTIL mós kestiona deklarasaun José Ramos Horta ne’ebé refere lealdade ba Xanana Gusmão.
Tuir Inocencio, PR tenke leal de’it ba Estadu, Konstituisaun no povu, la’ós ba individu ruma.
Iha parte seluk, Reitór Universidade da Paz (UNPAZ), Adolmando Soares Amaral hatete, ema hotu-hotu iha direitu atu kandidata an ba Prezidente Repúblika, inklui Prezidente atuál.
“Lei la limita. Se hakarak kandidatu, bele de’it. Maibé ikus mai povu mak sei deside,” nia dehan.
Nia subliña katak eleisaun sei depende ba programa no vizaun kandidatu idaidak nian.
Adolmando mós observa katak iha realidade polítika Timor-Leste, influénsia lider sira hanesan Xanana Gusmão sei importante tebes iha prosesu eleisaun.
“Iha Timor, dala barak povu haree ba referénsia. Kandidatu ne’ebé hetan apoiu husi lider boot sira bele iha vantajen,” nia dehan.
“Iha Timor ne'e ita haree ba referénsia, see de'it mak atu sai Prezidente Repúblika enkuantu Primeiru Ministru maun boot Xanana hakarak ne'e nia ba ona,” dehan nia.
DILI:Eis Primeiru Ministru no Eis Ministru Saúde, Rui Maria de Araújo, anunsia ofisialmente nia kandidatura ba Eleisaun Prezidensial 2027, ho promesa atu ‘lori oksijéniu’ ba Estadu no povu Timor-Leste.
DILI: Loron 30 marsu 2026, Sekretáriu Estadu ba Formasaun Profisionál no Empregu, Rogério Araújo Mendonça hamutuk ho ekipa delegasaun hala'o sorumutu ho Sekretáriu Asistente PALM Sukursál DEWR, Patrick Bryson, hodi ko’alia kona-ba dezenvolvimentu skema PALM iha Timor-Leste.