Deklarasaun Ministru Negosiu Estranjeiru Sira ASEAN Nian Kona-ba Situasaun Mediu Oriente, ne'ebe Independente Digital asesu iha pajina ofisial ASEAN nian, loron 4 Marsu 2026.

  1. Ami akompaña didi'ak situasaun no hato'o preokupasaun sériu kona-ba eskalasaun husi konflitu iha Médiu Oriente tuir atake sira ne'ebé maka hahú husi Israel no Estadus Unidus hasoru Repúblika Islámika Iraun nian iha loron 28 fulan-Fevereiru tinan 2026 no atake vingansa sira tuirmai husi Repúblika Islámika Iraun nian hasoru nasaun sira iha rejiaun, inklui Reinu Bahrain, Reinu Hashemite Jordánia, Estadu Kuwait, Sultanatu Oman, Estadu Qatar, Reinu Saudita Arábia, Repúblika Árabe Síria, no Emiradu Árabe Unidu, ne'ebé kontinua aumenta tensaun sira iha Médiu Oriente, no sai ameasa boot ba ema nia moris no seguransa ba ema sivíl sira, no mós ba pás no estabilidade rejionál no globál. Ami nasaun hotu-hotu atu respeita lei internasionál, inklui Karta Unidu Nasaun sira (Karta ONU nian).
  1. Eskalasaun ida-ne'e partikularmente lamentavel tanba akontese iha tempu diplomátiku ne'ebé la'o hela, inklui inisiativa sira mediasaun nian ne'ebé lidera husi Sultanadu Oman nian ne'ebé ho objetivu atu avansa solusaun ida ne'ebé negosia ona.
  1. Ami subliña importánsia atu hapara kedas ostilidade sira no husu ba parte hotu-hotu ne'ebé iha interese atu ezerse kontrolu-an másimu, evita hahalok ruma ne'ebé bele agrava liután situasaun, no rezolve diferensa sira liuhosi diplomasia no diálogu ho interese atu mantein pás no estabilidade iha rejiaun.
  1. Ami reafirma Estadu hotu-hotu nia obrigasaun atu rezolve sira-nia diferensa liuhosi meius pasífiku no atu respeita soberania no integridade territoriál ema hotu nian nasaun sira, tuir lei internasionál, inklui Karta ONU nian. Ami kontinua repete obrigasaun sira atu proteje ema sivíl sira no infraestrutura sivíl sira iha armadu konflitu sira ne'ebé konsistente ho lei internasionál no Konsellu Seguransa ONU nian ne'ebé relevante rezolusaun sira.
  1. Ami mós subliña filafali kompromisu fahe malu atu fornese asisténsia emerjénsia ba sidadaun ASEAN sira, liu-liu durante ne’e, tuir ASEAN Deklarasaun kona-ba Matadalan kona-ba Asisténsia Konsulár husi Membru ASEAN Misaun Estadu sira nian iha Nasaun Terseiru sira ba Nasionál sira hosi Estadu Membru ASEAN sira seluk no Matadalan sira ba Fornesimentu Asisténsia Emerjénsia nian hosi ASEAN Misaun sira iha Nasaun Terseiru sira ba Nasionál sira husi Nasaun Membru sira ASEAN nian ne'ebé iha Krize nia laran.

Comment

DILI: La’o Hamutuk manifesta preokupasaun profunda kona-ba intensifikasaun konflitu militár iha Médiu Oriente ne’ebé envolve Izraél, Estadus Unidus no Iraun. Evolusaun ida ne’e, tuir informasaun publika disponivel no análize normativu tuir lei internasionál, hamosu agravamentu situasaun seguransa rejionál no global, no impaktu umanitáriu no ekonómiku ne’ebé sériu.

Comment

DILI:Estadus Unidus iha baze militár oioin iha Médiu Oriente. Iha tinan balun nia laran, Estadus Unidus opera ona rede ida husi baze militár sira iha rejiaun ne'ebé riku ho mina no gás hodi salvaguarda nia interese ekonómiku, enerjétiku no jeopolítiku sira.

Fonte: TEMPO.CO, 23 Junu 2025.

Comment

Izraél atake tan Beirute ne'ebé hamate ema na'in 31 hamosu eskalasaun ida iha konflitu ho Hezbollah no Iraun, aumenta tensaun rejionál sira iha Médiu Oriente.

Konflitu entre Estadus Unidus Amerika no Izraél hasoru Iraun espalla ona ba Líbanu.

Comment

DILI: Ministru Petróleu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro vizita área konsesaun ba explorasaun maganesiu husi Estrella Murak Rai Lda-EMR (subsidiáriu husi Estrella Resources Limited no Murak Rai Timor, E.P, ho partisipasaun 70:30 porsentu) iha área àrea Ira-miri, Suku Maina I, Postu Administrativu Lautem.

Comment

DILI: Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, ohin prezide komemorasaun ofisiál Loron Nasionál Veteranus ba dala IX nian, ne’ebé hala’o iha edifísiu sentrál Konsellu Kombatantes Libertasaun Nasionál (CCLN), iha Komoro.

Comment

DILI:Folin Mina-rai Global Sa’e As Liu iha Marsu, Hafoin Israel ho Estadu Unidos Amerika (EUA) atake Iraun iha Sabdu 28 Fevereiru 2026.

Tuir dadus katak, folin mina-rai iha Petroleu Bruto Intermediariu Texas Oeste EUA, aumenta $5.36 (pursentu 8), husi $72.38 kada barril sa’e ba $75.33 kada barril.

Comment

DILI:Kompania aviaun sira, hanesan Emirates no FlyDubai deside redus ninia númeru voo sira husi Dubai hahú iha Segunda kalan.

Comment

DILI: Komemorasaun Loron Nasionál Veteranus bá dala-IX, (03 Marsu 2018 to’o 2026), Vise Primeiru Ministru, Ministru Koordenador Assuntu Sosiais, Mariano Assanami Sabino  konsidera loron ida ne’ebé iha signifikadu boot ba Timor-Leste.

Comment

EUA: Sekretáriu Estadu Marco Rubio iha loron-segunda ne'e fó esplikasaun foun ida husi administrasaun Presidente Donald Trump nian kona-ba tansá maka Estadus Unidus deside atu lansa asaun militár hasoru Iraun agora -- hodi hatete katak ameasa hosi Iraun "iminente" tanba hatene katak sei halo retaliasaun hasoru Estadus Unidus bainhira hetan ataka, inklui husi Israel. 

Nia ko'alia ba jornalista sira molok fó informasaun ba gang hosi líder kongresu na'in 8 iha Capitol Hill. "Iha duni ameasa iminente ida," Rubio hatete. "No ameasa iminente maka ami hatene katak se Iraun hetan ataka, no ami fiar katak sira sei hetan ataka, katak sira sei tuir kedas ami, no ami sei la tuur, tuur iha ne'ebá no absorve golpe ida molok ami hatán."

Media The New York Times relata, Lakleur hafoin briefing, Prezidente Kámara Mike Johnson apoia Rubio nia razaun foun, hodi hatete katak konsekuénsia sira sei sai maka'as tebes se EUA la ataka iha tempu hanesan ho Israel. Rubio hatete katak EUA hatene oinsá Iraun sei hatán. 

"Klaru tebes katak se Iraun hetan ataka husi ema ruma - Estadus Unidus ka Israel ka ema ruma - sira sei hatán, no hatán hasoru Estadus Unidus. Orden sira delega ona ba komandante sira iha kampu," nia hatete. "Ida-ne'e automátiku."  

Nia hateten, vingansa besik imediata husi Iraun prova ona nia pontu, hodi hatete katak misil sira "prepozisionadu" ona hodi ataka antes atake inisiál iha resintu lideransa nian."Se ami hamriik no hein atu atake ne'e mosu uluk, molok ami baku sira, ami sei hetan vítima barak liu," Rubio kontinua.

"Ami hatene katak sei iha asaun israelita ida. Ami hatene katak ida-ne'e sei hamosu atake ida hasoru forsa amerikanu sira, no ami hatene katak se ami la buka tuir sira antes sira lansa atake sira-ne'e, ami sei hetan vítima barak liu."

Maibé Rubio nega katak Israel obriga administrasaun Trump nia liman -- hodi hatete katak asaun militár norte-amerikanu nian ikusmai sei sai nesesáriu. "La importa saida, ikusmai, operasaun ne'e presiza akontese. Ne'e maka kestaun tanba saida agora," nia hatete, hodi refere ba atake israelita ne'ebé besik ona. "Maibé operasaun ida-ne'e presiza akontese."

Comment

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« March 2026 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
            1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31