Akordu CMATS Inválidu Ona Featured

By Abril 11, 2017 3746
Primeiru Ministru Mari Alkatiri (atual Sekretariu Jeral FRETILIN akompanha Ministru Estranjeiru Negosiu, Jose Ramos Horta asina akordo ho Governu Australia iha tinan 2006 ba explorasaun mina. Primeiru Ministru Mari Alkatiri (atual Sekretariu Jeral FRETILIN akompanha Ministru Estranjeiru Negosiu, Jose Ramos Horta asina akordo ho Governu Australia iha tinan 2006 ba explorasaun mina.

DILI: Akordu Certain Maritime Agrrement the Timor Sea ne’ebé Timor-Leste no Austrália asina iha 2006, hahú 11 Abríl 2017 la válidu ona. Nasaun rua ne’e sei diskute fali polítika foun ba fronteira marítima nian.

Akordu CMATS asina husi eis-Ministru Negósiu Estranjeiru Timor-Leste no Austrália, José Ramos Horta no Alexander Downer, iha Sydney iha 12 Janeiru 2006, asiste husi eis-Primeiru Ministru Mari Alkatiri no John Howard.

Ne’e duni, bainhira akordu ne’e la vale ona tuir kontratu, Timor-Leste no Austrália bele diskute fila-fali polítika negosiasaun no akordu foun.

“Agora oinsá ita halo akordu foun too,” dehan Primeiru Ministru, Rui Maria de Araújo, iha Otél Novu Turizmu, Sesta (7/4).

Nia dehan, atu diskute akordu foun sei hein rezultadu negosiasaun servisu TL no Austrália iha Novaiorke. Ninia relatóriu sei konfidensiál maibé iha sinál di’ak, tanba prosesu negosiasaun sei la’o nafatin.

Akordu la vale ona, tanba ne’e, Timor-Leste no Austrália diskute ona prosesu tomak iha Novaiorke hodi hakotu problema fronteira marítima ne’ebé sei trata tuir lei internasionál.

Xefe Governu mós husu atu povu TL fó fiar nafatin ba governu, liuliu servisu Xefe Negosiadór Fronteira Marítima, Ministru Planeamentu Investimentu Estratéjiku (MPIE), Kay Rala Xanana Gusmão, hahú diskute makaas ho governu Austrália.

Hataan kona-ba posibilidade nasaun Timor-Leste no Austrália halo akordu kooperasaun ba prosesu esplorasaun mina Timor karik bele envolve Kompañia Timor GAP-EP, PM Rui dehan, governu hatama Timor GAP atu envolve iha prosesu.

“Jelas! Timor GAP sei envolve. Agora de’it mós nia envolve ona, sá tan iha akordu foun ne’e,” tenik PM Rui.

Nia mós hato’o agradesimentu ba Governu Austrália nia kooperasaun di'ak hotu hodi koopera ho TL atu buka rezolve problema rai rua hodi hametin nafatin kooperasaun.

Antes ne’e, Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Hernâni Coelho ho Ministru Negósiu Estranjeiru Austrália asina ona akordu katak, tratadu CMATS válidu to’o de’it fulan Abríl tinan ida ne’e, ba oin la vale ona no hahú ho prosesu negosiasaun.

“Akordu ida ne’ebé ha’u ho Ministru Negósiu Estranjeiru Austrália asina ne’e to’o fulan tolu ne’e la vale ona,” dehan Coelho foin lalais ne’e.

Nia dehan, 11 Abríl ba oin ne’e akordu CMATS akordu ba tratadu tasi timor nian ne’e sei kontinua la’o ba oin, maibé TL só kansela de’it mak CMATS.

“Akordu ba tasi timor ne’e nia forma orijinál ne’e sei kontinua mantein nafatin, maibé ita kansela mak CMATS ne’e de’it para bele loke dalan ba ita hodi bele halo negosiasaun ba liña fronteira marítima,”tenik nia.

Antes ne’e TL mantein pozisaun lori Austrália ba tribunál arbitrajen internasionál, Den Haag-Haia, Olanda too ikus nasaun rua hatudu ona vontade atu rezolve problema ne’e liuhosi dalan negosiasaun

Governu nomea ekipa Konsellu ba Delimitasaun ba Fronteira Marítima (KDDFM) mak hanesan Komisaun Konsultiva, Gabinete Fronteira Marítima no Ekipa Negosiasaun. Komisaun ne’e prezide hosi Primeiru Ministru, kompostu hosi eis Prezidente Repúblika, eis Primeiru Ministru, eis Prezidente Parlamentu Nasionál, no Ministru Negósiu Estranjeiru inklui intelektuál Timor-oan ne’ebé iha koñesimentu relevante.

Oras ne’e, daudauk Xanana kontinua hamutuk ho ekipa Austrália nian hala’o hela negosiasaun iha Novaiorke.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV