DILI: Governu hahú implementa ona lei protesaun direitu konsumidór sira nian hodi monta intelijente ba kontrolu kualidade produsaun iha rai laran.
“Ha’u sei fila fali ba, ba Maromak ha’u Aman, ha’u Na’i …” kantigu ne’e fera neneik lokraik nia hakmatek. Sona neneik fuan ne’ebé kanek ona. Matabeen ne’ebé maran turuk hodi habokon hikas hasan.
Nia, ema ne’ebé durante tinan barak nia laran dedika an tomak hodi servi ema ne’ebé buka justisa, fila hikas ona ba Aman Maromak nia kadunan Santu.
DILI: La satisfas ho atetude membru polisia balun ne’ebé ‘deskonfia’ baku cleaner office feto ida, familia husi feto ne’e mai hodi ‘asalta’.
DILI:Governu liu husi liña Ministerial sira hanesan Ministériu Turizmu, Terras Propriedades, Ministériu Justisa hamutuk hodi sobu moru parte área dolok oan ne’ebé konsidera illegal.
LORON Valentine ka Valentine’s Day komemora kada loron 14 Fevereiru. Ema balun interpreta nu’udar selebrasaun domin, seluk duun nu’udar ‘avizu ne’ebé finze kria’ atu bele hasa’e fa’an karta, chocolate, aifunan, no sasan seluk ne’ebé konsidera reprezenta sentimentu domin.
DILI: VII Governu Konstitusionál identifika ona rai iha parte Golgota aréa Komoro nian hodi loke bairu foun ba komunidade afeitadu aldeia 12 Outubro Tasitolu.
DILI:Membru Polisia Nasionál Timor-Leste (PNTL) ida husi Unidade Tranzito Roda Viaria, hetan agresaun fiziku husi membru FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) tanba prende motor forsa ne’e nian iha area eskuadra Dom Aleixo Aimutin.
Komandante daruak PNTL Municipiu Dili, Superintendente Aisistente Eucelidis Belo konfesa katak agresun fiziku mosu duni entre forsa no polisia na’in rua ne’e tanba dezentendementu ba malu.
Maibé komandu sei hein hela informasaun detallu husi eskuadra Dom Aleixo inklui pesoal polisia ne’ebé hetan agresaun fiziku ne’e.
“Ita hotu iha lei nia okos, tuir artigu lubuk ida ne’ebé hakerek iha livru mean ne’e mak fó kompetensia ba polisia atu hala’o ninia servisu hodi kontrola atividade roda viaria nian iha dalan publiku,”dehan Komandante Eucelidis.
Nia esplika, polisia kontinua aplika prosedementu normais tuir lei kodígu estradas nian ba sese de’it mak komete iha infrasaun sei aplika tabela ba infrator sira.
Entertantu akontesementu ne’e mosu iha loron 14 Fevereiru 2018, bainhira Komandu Polisia Municipiu Dili liu husi eskuadra Dom Aleixo halo hela operasaun check point ho karater atu kontrolu ba transporte publiku-privadu, armas branca inklui motor kanu resin no laiha xapa matrikula.
Tuir Eucelidis katak, operasaun ne’e atu eduka sidadaun sira inklui membrus polisia, militar no funsioariu sira atu kontinua respeita kodígu estaradas.
Motorizadas husi forsa nian ne’ebe polisia prende iha ona komandu municipiu nia liman, no objeitu refere sei sai hanesan evidénsia ida bainhira proseus ne’e mak indika ba krimi sei aprejenta ba Ministériu Públiku.
DILI:Ró Haksolok sai polemika iha sosiedade tanba halo promesa besik tinan rua ona la too Dili.
Primeiru Ministru, Mari Alkatiri hatete ró Haksolok hakat ona faze final maibé Governu sei buka meius atu loke portu foun iha Regiaun Oe-Cusse, tanba portu ne’ebé dadaun ne’e utiliza la sufisiente.
DILI: Primeiru Mainistru (PM) Mari Bim Amudi Alkatiri deklara maske seidauk hatene destinu kadoras mina Timor atu dada ba ne’ebé, maibé ninia parte aseita di’ak liu dada mai Timor-Leste.
DILI: Lider Katólika Bazílika São Pedro, Roma, Papa Francisco hato’o ninia mensajen ba sarani Katólika iha mundu atu hadook-aan husi hahalok aat sira hotu no buka atu halo sakrifísiu hodi fó ezmola ba kiak sira atu bele manan reinu lalehan nian.
DILI: Traballadór sira husi kompañia Mama Resto sai vítima tanba halo keixa hasoru patraun ba Sekretáriu Estadu Juventude Traballu (SEJT) no agora kompañia hapara sira nia servisu.
DILI: Governu liu husi reuniaun Konsellu Ministru Estraordináriu deside hodi nomeia Ministru Adjuntu Primeiru no Ministru Ba Delimitasaun Fronteira Marítima, Hermenegildo ‘Agio’ Pereira hodi asina nota entendimentu ba fronteira marítima, ne’ebé sei realiza iha Novaiorke, iha loron 6 Marsu 2018.
DILI: Komisaun Nasionál Eleisaun (CNE) preokupadu tebes ho materiál lojístika hodi ajuda tékniku sira hodi dezloka materiál sensitivu ba área remota durante prosesu eleisaun antesipada.
Prezidente CNE, Alcino Barris hateten, obstaklu barak mak daudaun ne’e sira preokupa, liuliu transporte hodi ajuda ekipa tékniku bainhira halo edukasaun sívika iha terrenu.
Nia hatutan, agora tempu udan, nune’e fallansu boot ba ekipa tékniku CNE nian bainhira enfrenta iha terenu hodi halo edukasaun sívika.
“Ami halo edukasaun sívika iha munisípiu 13, iha obstaklu no dezafiu oioin mak ami enfrenta iha terrenu”, dehan Barris, hafoin soru-mutu ho Xefe Governu, iha Palásiu Governu, horisehik.
Nune’e, nia dehan, presiza reforsa lojístika liuliu transporte hodi apoia tékniku sira atu halo edukasaun sívika iha terrenu.
Tanba ne’e, CNE ezije ba Governu atu rezolve lalais parte lojístika, liuliu transporte atu labele inkomoda atividade edukasaun sívika no prosesu resenseamentu foun ba sidadaun sira iha rai li'ur no rai laran.
Maski nune’e, Alcino garante katak eleisaun antesipada sei la’o di'ak, importante maka kolaborasaun husi Governu nian hodi fasilita di'ak liután servisu CNE hodi halo edukasaun sívika no resenseamentu ba sidadaun sira ho justu no satisfatóriu.
Sei Muda Lei Eleitorál Tuan
Hasoru eleisaun antesipada CNE hamutuk ho Sekretariadu Tékniku Administrasaun Eleitorál (STAE) sei halo re-ajustamentu ba lei eleitorál tuan, tanba Governu hakarak dekreta lei foun hodi fó livre ba sidadaun sira vota iha kualkér fatin.
Prezidente CNE Alcino Barris hatete, CNE tenta atu revé fali lei eleitorál tuan dekreta ona tuir Governu anteriór regulariza, maibé posibilidade reajusta bele akomoda másimu partisipasaun eleitór sira iha eleisaun antesipada.
Nia dehan, obstaklu sira ne’e CNE ho STAE daudaun ne’e enfrenta ba lista baze dadus eleitór sira, karik iha espasu ruma atu revé fali dekretu lei foun presiza reajusta fali lei eleitorál nune’e atendementu di'ak liután.
“Ida ne’e mak ami propoin mós maibé prosesu ba dekretu lei sira ne’e labele xoke malu fali ho lei sira seluk, presiza altera iha Parlamentu Nasionál, maibé iha dekretu de'it Governu iha kompeténsia tomak atu revé lei sira ne’e”, tenik nia.
Nia hatutan, buat balun ne’ebé deside liu husi dekretu governu bele reajusta, nune’e bele ajuda CNE ho STAE halo atendementu ho di'ak liután.
Ne’e duni, bainhira governu hasai dekretu foun posibilidade sei hasae mós taxa partisipasaun eleitór sira nian iha eleisaun antesipada.
Entretantu, Diretór Jerál STAE, Acilino Manuel Branco hateten, STAE sei halo ajustamentu ba lei ne’e, maibé sira rasik iha ona ajenda atu halo diskusaun hodi responde ba ezijénsia Governu nian.
Nia hatutan, daudaun ne’e preparasaun tékniku STAE kontinua halo re-ajustamentu bazeia ba lei no mós dekretu lei Governu anteriór artigu 21/2017, ne’ebé haree liu ba funsionamentu prosesu votasaun diretu ba votu no lokál votu ba iha eleisaun iha tinan kotuk nian.
Maibé, bainhira iha iha alterasaun ba lei eleitorál, STAE mós hakarak halo re-ajustamentu ba lejizlasaun ruma halo re-ajustamentu ba lei eleitorál foun atu bele hasa’e tasa partisipasaun ba votasaun iha eleisaun antesipada.
Antes ne’e, Primeiru Ministru, Mari Alkatiri hateten, Governu hakarak kria dekretu lei eleitorál foun hodi husu ba sidadaun eleitór sira tenke vota iha kualkér fatin, nune’e labele lakon votu iha eleisaun antesipada.
Ne’e Duni, VII Governu konstitusionál hahú estuda hodi bele hamosu dekretu lei foun hodi bele legaliza ideia ne’e.
DILI: Polisia Nasionál Timor Leste (PNTL) liu husi Polisia Servisu Migrasaun, deteta ema estranjeiru na’in 20 la kumpre lei obrigasaun komunikasaun estranjeiru bainhira muda hela fatin.