Sekjer ONU Konfia TL-Australia Inspira Mundu Featured

By Marsu 08, 2018 1599
Ministru Adjuntu Primeiru Ministru, Agio Pereira ho Ministru Estranjeiru Australia Julie Bishop kaer liman hafoin asina akortu tratadu lina fronteira maritima, iha Nova Iorke, ne'ebe hetan sasin husi Sekretariu Jeral ONU, Antonio Guterres. Ministru Adjuntu Primeiru Ministru, Agio Pereira ho Ministru Estranjeiru Australia Julie Bishop kaer liman hafoin asina akortu tratadu lina fronteira maritima, iha Nova Iorke, ne'ebe hetan sasin husi Sekretariu Jeral ONU, Antonio Guterres.

DILI: Sekretáriu Jerál ONU, António Guterres konfia Timor-Leste ho Australia nia ezemplu sei inspira Estadu sira seluk hodi hanoin iha konsiliasaun hanesan alternativu di'ak hodi rezolve konflitu sira ho baze iha Konvensaun.

 Tanba Guterres konsidera katak iha loron-tersa katak asinatura husi tratadu ba fronteira tasi entre Timor-Leste ho Austrália hanesan ezemplu ida ho efikásia husi lei internasional.

"Serimónia ne'e hatudu forsa ba lei internasional no efikásia husi rezolusaun husi konflitu sira liu husi dalan pasífiku, elementu sentral ida iha Karta ONU nian. Rezolusaun pasífiku hosi konflitu sira hanesan mós parte ida hosi Konvensaun ONU nian ba Lei Tasi nian, ne'ebé Timor-Leste no mós Austrália halo parte,”Guterres konsidera iha serimónia asinatura ba Tratadu ne'e.

Guterres asinala momentu hanesan "istóriku", salienta katak "marka husi konkluzaun ho susésu hosi prosedimentu konsiliasaun dahuluk" ho baze husi Anexu  dalima hosi Konvensaun.

Guterres, Primeiru-Ministru Portugal nian durante períudu referendu iha Timor-Leste ba independénsia hasoru Indonézia, iha 1999, hatete katak "motivasaun boot ida husi nia kareira polítika iha pasadu" maka "auto-determinasaun husi povu Timor-Leste nian".

Polítiku portugés husik tiha funsaun sira Primeiru-Ministru nian iha fulan-Abril 2002, liutiha semana balun hafoin Timor-Leste sai independente tuir dalan ofisial, iha loron 20 Maiu 2002.

"Ho ksolok tebes maka ha'u marka prezensa iha loron ne'ebé Timor-Leste sai hanesan nasaun independente. Haree serimónia ne'e hanesan komplementu ida husi loron ne'ebá, no ohin loron iha ne'e hanesan priviléjiu boot ida no halo ha'u nia fuan nakonu ho ksolok", nia hatete.

Kona-ba tratadu ne'e, Guterres salienta katak "bainhira defini fronteira tasi nian iha Tasi Timor" no "estabelese rejimi espesial ida" ba área sira ne'ebé riku ho rekursu sira gás natural nian, koñesidu ho naran Greater Sunrise, Austrália ho Timor-Leste iha "pozisaun di'ak tebes hodi hala'o direitu ho obrigasaun sira ne'e ho baze iha Konvensaun".

Aleinde ne'e, garanti ba Estadu rua katak sei benefisia maka'as husi esplorasaun sustentável husi rekursu natural sira husi tasi.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Kinta, 28 Marsu 2019 19:43

Independente Digital TV