Governu Adia Sosa ConocoPhillips-Shell Featured

By Artur da Luz Marsu 24, 2019 7502
Ministra Finansas, Sara Lobo Freitas. FOTO: dok Ministra Finansas, Sara Lobo Freitas. FOTO: dok

DILI: Ministériu Finansas (MF) prolonga tan prosesu transferénsia orsamentu sosa ConocoPhillips ho Shell, tanba sei koordenasaun entre Banco Central Timor-Leste (BCTL) ho Banku Federál Estadu Unidus Amérika (EUA).

Koordenasaun servisu entre Ministériu Finansas, BCTL no Timor GAP konklui ona iha loron 13 Marsu 2019, maibé prosesu transferénsia sei halo iha loron 30 Marsu 2019.

“Laiha problema ida. Iha momentu ida ne’e ita prosesa transferénsia tuir tempu no agora hein de’it data atu transfere orsamentu,” dehan Ministra Finansas, Sara Lobo Freitas, iha Palásiu Governu, horisehik.

Ministra dehan, prosesu transferénsia orsamentu tokon $650 ba ConocoPhillips ho Shell adia ba loron 30 Marsu tinan ne’e, tanba sei koordena ho banku Federál EUA.

Ministra Sara antes ne’e promete transferénsia osan sosa asaun ezekuta tuir data determinadu 18 Marsu 2019, maibé prosesu sira ne’e konklui ona mosu perspetiva seluk, entaun adia fali.

Transferénsia ne’ebé Governu sei halo iha fin-du-Marsu sei foti duni husi Fundu Petrolíferu no seidauk iha hanoin atu halo emprestimu ka foti husi banku seluk.

Tuir Ministra, desizaun ne’ebé Tribunál Rekursu anunsia Lei Atividade Petrolíferu (LAP) mosu lapsu iha matéria balun kontra Konstituisaun RDTL, maibé desizaun sira ne’e la fó impaktu ba Governu atu transfere osan ba kompañia esploradór rua ne’e.

Antes ne’e, Parlamentu Nasionál (PN), haruka ona karta hodi husu ba Tribunál Rekursu (TR) atu klarifikasaun ba desizaun Altrerasaun ba Lei Atividade Petrolíferu ne’ebé konsidera inkonstitusionál, maibé too ikus iha fali lapsu.

Karta ne’e PN haruka ba iha loron Kinta (14/3), hafoin desizaun ne’ebé TR foti ona iha fali lapsu, nune’e presiza halo klarifikasaun tanba ne’e fó impaktu ba akizasaun ba asaun ne’ebé Governu atu sosa.

Maski nune’e, Jurista Timoroan, Manuel Tilman hateten, akordaun Tribunál Rekursu laiha lapsu, nune’e tuir prosedura lei prosesuál rekursu ordináriu laiha verifikasaun ba konstitusionalidade ba desizaun Tribunál Rekursu.

“Laiha ona tempu atu halo rekursu ba desizaun Tribunál Rekursu nian”, dehan Tilman.

Pontu-de-vista husi jurista sira iha diferente kona-ba desizaun Tribunál ba LAP. Jurista Padre Júlio Crispim esplika, alterasaun LAP kompostu husi artigu tolu mak hanesan, artigu dahuluk ko’alia kona-bá objetivu, daruak kona-ba konteúdu no datoluk kona-bá entrada em vigór.

Tuir desizaun Tribunál, primeiru hateten, inkonstitusionál tuir forsa obrigatóriu jerál, iha númeru 2 husi Lei Atividade Petrolífera (13/2005).

Nune’e, LAP rasik labele implementa, tanba kontra Konstituisaun RDTL, artigu 2 númeru 2 ne’ebé dehan, Estadu labele aplika lei inkonstitusionál.

Maski nune’e, inkonstitusionalidade husi alterasaun LAP, laiha impaktu ba osan sosa asaun husi kompañia ConocoPhilps no Shell, maibé, osan labele foti liu-husi LAP.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« April 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30