OJE 2024 Governu Aposta Área Tolu Krusiál Featured

By Mariano Mendonca Dezembru 13, 2023 1086
Primeiru Ministru hamutuk ho Membru Governu no deputadu sira hala'o diskusaun ba OJE 2024, iha faze jeneralidade, iha PN, (12/12). Foto:INDEPENDENTE. Primeiru Ministru hamutuk ho Membru Governu no deputadu sira hala'o diskusaun ba OJE 2024, iha faze jeneralidade, iha PN, (12/12). Foto:INDEPENDENTE.

DILI: Iha Orsamentu Jerál Orsamentu (OJE) tinan 2024 ne'ebé diskute daudaun iha Parlamentu Nasionál, Governu aposta iha área tolu ne'ebé krusiál atu hala'o tempu mai.

Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão hateten, sei aposta área krusiál atu hala’o investimentu substansiál iha infraestrutura produtiva.

"Ba tinan 2024, ita sei aposta iha área tolu ne'ebé krusiais, atu hala’o investimentu substansiál iha infraestrutura produtiva," dehan nia, iha Palásiu Governu, horisehik.

Ein primeiru lugar, sei haree ba setor eletrisidade, ho dotasaun tokon US$ 165,6, ne’ebé buka reflete importánsia estratéjika atu garante fornesimentu de enerjia fiável no asesível ba populasoens no ba empresas. Investimentu ida ne’e sei kontempla 20% husi populasaun, ne'ebé seidauk iha asesu ba rede elétrica nasionál.

Ein segundu lugar, maka setor da Konstrusaun de infraestrutura, ho dotasaun to’o tokon US$ 153,5, hodi reafirma kona-ba urjensia iha dezenvolvimentu infraestruturas ba promosaun kresimentu ekonómiku.

"Ami sei reabilita no konstrui infraestruturas básikas no sei moderniza sistema de água, saneamentu básiko no sistemas de drenajem, liu-liu iha Díli," nia dehan.

Nia afirma no sei instala kabu de Fibra Ótika, atu garante asesu ba internet ho kualidade ba todus sidadaun no, kumulativamente, atu fasilita kressimentu de negósius no empreendedorismu.

Terseiru lugar, maka setor Petróleo no Gás Natural, ho Investimentu tokon US$ 104,2, hodi enfatiza vizaun Governo nian, atu aproveita no otimiza rekursos naturais nasionais, hodi promove desenvolvimentu ekonómiku sustentável.

IX Governo empenadu atu estabelese base de abastesimentu ida no refinaria ida iha kosta Sul, atu liga ba gasoduto ne'ebé mai husi Greater Sunrise, hodi nune’e bele desenvolve indústria petrolífera nasionál ne’ebé, ho bu'at selu-seluk tan, kria empregu ba timoroan sira.

"Ha’u hakarak fó lembra katak objetivu husi projeto Tasi Mane maka atu kontribui la'os de'it ba dezenvolvimentu kosta Sul nian, no ba indústria petrolífera rasik, maibé mós atu proporsiona (ka, fó) impaktus ekonómiku diretus no indiretus iha País tomak, hodi kaer no haluan benefisiu Ekonómiku, ne'ebé mai husi explorasaun ba rekursos naturais de Timor-Leste," nia dehan.

Iha País ida hanesan ema hotu nian, sei joven no sei frázil, iha ne'ebé besik 60% husi populasaun, ho idade menus de 25 anos, presiza tebes iha korajen atu investe iha projetus, ne'ebé sei transforma ekonomia no sei konsolida estabilidade nasionál.

Governasaun anterior halo estagna (ka, hapára) tiha esforsos hotu-hotu atu alkansa no atu elabora akordu ida sobre desenvolvimentu ba Greater Sunrise. IX Governo kaer fila-fali ona esforsu sira ne’e, atu lori gasoduto mai Timor-Leste.

"Permite ha’u atu fó lembra dala ida tan ezemplu di’ak ida kona-ba dezenvolvimentu ne'ebé ita hakarak ba Timor-Leste, ne’ebé Darwin mak sei testemuna diak liu. Ha’u bá servisu iha Darwin iha tinan 1974, no fila bá iha neeba iha tinan 1999, no liu tiha tinan hirak ha’u bá fali Darwin no impressionadu tebes ho desenvolvimentu ne'ebé lalais duni iha Territóriu do Norte da Austrália, tanba de'it sira hahú no hala’o ona explorasaun kampu Bayu Undan, ne’ebé loloos Timor-Leste nian," nia salienta.

Timor mós hakarak hetan oportunidade atu usa rekursos hodi desenvolve ninia Kosta Sul, hodi harii sidades foun no infraestruturas de apoiu. Timor hakarak kria postu de traballu besik Rihun Lima nulu, postu de traballu diretus no indiretus, iha explorasaun rekursus no iha fase de Konstrusaun no operasaun iha infraestruturas no servisus de apoiu ba projetu ida ne’e.

Entretantu  hanesan hotu-hotu bele haree iha dokumentu orsamentais, ne'ebé halo tiha ona apresiasaun, Orsamentu ba Tinan 2024 hatudu mós medidas estratéjikas importantes seluk, kona-ba kresimentu ekonómiku no desenvolvimentu País-nian ba longu prazu, hodi nune’e bele satisfaz nesessidades ne'ebé atuais no nesessidades jerasoens futuras nian.

"Atu habadak tempu, ha’u sei mensiona de'it medidas balun, ne'ebé tuir atan-ha’u, relevantes liu no transversais ba governasaun. Ha’u sei hahú temi katak, iha tinan 2024, ami sei revee Planu Estratéjiku, Desenvolvimentu 2011-2030 hodi bele adekua Planu ne’e ba atual estadu Nasaun nian, no mós ba dinâmikas globais, ne’ebé fó impaktu ba ita, iha tina-tinan ikus ne’e," nia dehan.

Nia salienta, iha ne’e, katak pandemia de Covid-19, emerjensia klimática ne'ebé aumenta ba aat liu tan, funu iha Europa, konflitu iha Médio Oriente, no mós evaluasaun teknolójika ikus ne'e nian, hamutuk hotu sai hanesan desafius foun ne'ebé Timor-Leste tenki buka akompaña ho diak.

"Ha’u la ko’alia de'it kona-ba impaktus negativu, hanesan aumentu das taxas de inflasaun no taxas de juros, no mós flutuasoens ba presu du Petroleum iha merkadu, ho desaselerasaun iha ejonomia global (katak, ekonomia global mós la’o neineik ona) maibé mós ho possíveis oportunidades ne'ebé mosu iha dinâmika mundial, nune’e mós ita-nia aposta iha Ekonomia Verde no Azul ho invazaun ne'ebé tecnolojia mais resentes proporciona ka oferese," nia salienta.

Nune’e, IX Governu, iha kedas inísiu du próximu ano, sei aprova Planu de Asaun para Ekonomia Azul, nu'udar abordajem estratéjika ne'ebé buka atu promove ekonomia ida sustentável no ligada ba oseano no ba rekursos marinos, iha ne’ebé tenki iha ekuilíbriu entre atividades ekonómikas ne'ebé sei desenvolve ho kapasidade ba longo prazo husi ecossistemas marinhos, atu suporta atividade né.

"Ita finaliza daudauk ona fronteiras terrestres no sei aselera negosiasoens kona-ba fronteiras marítimas ho Indonésia, hodi reafirma ita nia soberania nasionál, hodi dudu potensial ekonómiku iha rejiens iha fronteira. Ha’u aproveita atu informa, ho ksolok, katak ekipas téknikas de negosiasoens de fronteiras terrestres, husi Indonésia no Timor-Leste, konsege duni taka ona segmentu iha Noel-Besi Citrana, iha Oé-kusse, ne'ebé lori tempu kleur tebes atu resolve," nia akresenta.

Ho konkluzaun ba prosesu segmentu terrestre ikus ne’e, iha tinan mai 2024,  tama ona iha negosiasoens kona-ba fronteiras marítimas ho Indonesia.

"Ohin, ha’u temi kona-ba regiões de fronteira, tanba ita fiar katak nesessáriu duni atu garante katak ita valoriza no promove potensialidades espesífikas iha rejiaun idak-idak, iha Munisípiu idak-idak,

Dalan ne’ebé fundamental atu ne’e bele akontese, maka prosesu de Desentralizasaun liu husi Poder Lokál. Iha fulan neen ikus ne'e, Governu servisu maka’as tebes atu elabora kuadru lejislativu, ne’ebé sei apoia prosesu de governu lokál no Desentralizasaun ne'ebé sei faseada.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« September 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
            1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30