Vítima VBJ Na’in 1.005 Simu Ona Atendimentu Saúde Featured

By Adelaide dos Santos Marsu 11, 2024 911
Diretór Nasionál Apoiu Kuidadu Saúde Primária, iha Ministériu Saúde (MS), Noel Gama Soares. Foto:Google. Diretór Nasionál Apoiu Kuidadu Saúde Primária, iha Ministériu Saúde (MS), Noel Gama Soares. Foto:Google.

DILI: Iha tinan 2023, vítima Violénsia Bazeia ba Jéneru (VBJ) hamutuk na’in 1.005 mak simu ona atendimentu saúde husi profesionál saúde treinadu iha fasilidade saúde sira iha teritóriu nasionál.

Tuir Diretór Nasionál Apoiu Kuidadu Saúde Primária, iha Ministériu Saúde (MS), Noel Gama Soares hatete,  husi totál kazu 1.005 ne’e tipu violénsia mak ofensa simples 73%, ofensa grave 7% no violénsia seksual 20%, liu-liu ba labarik sira idade menus tinan 17, no dadus hatudu violénsia seksuál 20% ne’e 41% ba iha feto sira ho idade menus husi tinan 17.

“Iha tinan 2023, vítima violénsia bazeia ba jéneru na’in 1.005 mak simu atendimentu saúde husi profesionál saúde treinadu iha fasilidade saúde sira iha teritório nasionál,  ha'u hanoin ida ne’e ita presiza tau atensaun makas la'ós deit Ministériu Saúde, maibé setór hotu-hotu tenke tau atensaun parte justisa, Ministériu Interiór PNTL, setór relevante hotu no ajénsia internasionál ne’ebé durante ne’e servisu ho ita atu fahe informasaun ba autoridade lokál, lideransa komunitária no komunidade sira atu komprende di’ak tanba sa mak mosu violénsia ne’e,” dehan nia iha salaun City 8 Manleuna, sesta (08/03).

Nia espera iha selebrasaun loron internasionál feto ne’e ema hotu bele refleta oinsá bele redúz no kombate kazu violénsia sira ne’ebé la merese mosu iha sosiedade.

Nia hatutan, profesionál saúde hamutuk 258 mak hetan ona formasaun, atu fó atendimentu kuidadu saúde ho kualidade tuir nesesidade vítima sira nian.

Formasaun bá profesionais saúde sira ne’e importante tebes ba kazu sira hanesan ne’e tanba kazu sira ne’e maluk feto sira la brani mai ko'alia sai, entaun tenke fatin seguru ne’ebé privasidade bo’ot no profesionál saúde treinadu oinsá komunika atu sira konfiansa espresa sai sira nia sentimentu.

Entretantu, Xefe Sentru Saúde Internamentu Gleno iha munisípiu Ermera, Alcina Fernandes da Silva informa, feto barak mak sei hetan violénsia, maibé la brani no moe atu ko'alia sai sira-nia sentimentu, tanba ne’e importante atu iha sistema rede referál ne’ebé integradu, forte no seguru atu vítima sira bele espresa sira-nia sentimentu ho livre.

“Pursentu ne’ebé ita hetan ne’e la'ós boot ona, maibé barak liu mak ita la hetan sei nonok hela iha sira nia uma,” dehan nia.

Nia informa, iha fatin seguru Gleno, iha fulan-janeiru to’o loron 8 fulan-marsu tinan 2024, simu kazu violénsia doméstika husi Polisia Unidade Vulneravel (VPU) hamutuk 6.

“Sira mai uluk iha VPU mak lori sira mai ami-nia fatin no ami fó atendimentu hotu, entrega fila fali sira ba iha VPU,” tenik nia.

Aleinde ida ne'e, sira menus rekursu humanu, liu-liu pesoál sira ne’ebé treinadu ba responde VBJ tanba balun kontratu remata ona. Maibé sei iha pesoál atu fó atendimentu ba vítima sira durante 24 oras.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV