UNFPA-MS Lansa Fatin Seguru Bá Vítima VBJ Iha Likisá Featured

By Adelaide dos Santos Juñu 04, 2023 234
LIKISA: Fundu Populasaun Nasaun Unida (UNFPA)  servisu hamutuk ho Ministériu Saúde (MS), hala’o lansamentu ba fatin seguru bá vitima Violénsia Bazeia bá Jéneru (VJB) iha munisípiu Likisá. Foto:Media MS. LIKISA: Fundu Populasaun Nasaun Unida (UNFPA)  servisu hamutuk ho Ministériu Saúde (MS), hala’o lansamentu ba fatin seguru bá vitima Violénsia Bazeia bá Jéneru (VJB) iha munisípiu Likisá. Foto:Media MS.

LIKISA: Fundu Populasaun Nasaun Unida (UNFPA)  servisu hamutuk ho Ministériu Saúde (MS), hala’o lansamentu ba fatin seguru bá vitima Violénsia Bazeia bá Jéneru (VJB) iha munisípiu Likisá.

Lansamentu ne’e realiza tanba UNFPA ho nia simbolu firmeza prinsipál atu hapara Violensia Bazeia ba Jéneru (VBJ) iha Timor-Leste (TL).

Reprezentante UNPFA, Pressia Arifind-Cabo hateten, agora daudaun VBJ kontinua sai kestaun direitus umanus no saúde publika iha Timor-Leste.

“Simbolu firmeza husi UNPFA nian atu hapara violensia bazeia ba jeneru iha ita nia rain.  Nune'e, ita hotu halo esforsju atu assegura feto no labarik feto sira iha Timor-Leste bele asesu ba asisténsia saúde no kria sosiedade ne'ebé seguru ba ema hotu wainhira de’it no iha ne'ebé de’it,” nia hateten iha Sentru Saúde Komunitária Likisá, Sesta (02/06/2023).

Tuir dadus Peskiza Demografiku Saude Timor-Leste iha tinan  2016 hatudu katak um terco (33%) husi feto idade 15-49, iha Timor-Leste esperiensia ona violénsia fízika  hahu husi tinan 15.

Iha kontekstu espesifiku iha Munisípiu Likisa, numeru kazu VBJ alarma  tebes ho 51% feto idade 15-49 sofre violensia fízika.

“Situasaun ida ne'e ejize ita hotu atu fo importansia ba intervensaun VBJ iha Likisa liuliu ba komunidade Timor tomak, tanba UNPFA servisu hamutuk ho MS no Institutu Nasional  Saude Publika, fornese apoiu tekniku no reforsa kapasidade sistema  saúde nian, atu asegura katak sobrevivente sira simu asistensia médiku ne'ebé nessesariu, psikososial no juridiku, nessesariu bazeia ba matadalan nacional no internasionál,” nia hateten.

Hamutuk ho Ministeriu Saude, UNFPA apoia dezenvolve nivel politika no halo advokasia inklui integra resposta seitor saude ba VBJ iha planu asaun nasional VBJ, dezenvolve matadalan nasional ba pessoál saude sira atu fo asistensia ba sobrevivente VBJ, inklui violensia husi parseiru intimu.

Objetivu husi estabelese fatin seguru ho fasilidade saude sira atu fornese apoiu primeira lina atu asegura konfidensialidade no privasidade, aprovizionamentu ba aimoruk no non-medical items ba fatin seguru, reforsa setor saude nia partisipasaun iha sistema referal VBJ no jestaun kazu atu garante resposta multi-setoral ne'ebé forte.

Ho INSP, UNFPA apoia dezenvolve no implementa pakote formasuan ba profesional saude sira hodi responde ba VBJ inklui VPI no hala'o advokasia bazeia ba evidensia ba Ofisial Senior sira iha sistema saude.

Redus no responde ba VBJ presiza tebes esforsu husi setor oi-oin inklui husi servisu sosial, sistema judisiariu no polisia.

Seitor saude presiza hala'o ninia papel iha enquadramentu multi-sektoral, Sistema kuidadu saude mak unidade  ne'ebe maka kuaze halo kontaktu ho feto sira iha momentu ruma iha sira nia moris nebe esperiensia violensia no asesu ba asistensia saude.

Profissional saude sira iha papel importante atu detekta, halo referal no fo asistensia ba feto sira ne'ebé hetan violensia.

Intervensaun husi fornesedor saude bele hamenus efeitu saude tempu  badak no tempu naruk ba feto sira ne'ebé experiensia VBJ no sira nia familia.

Ho estabelesimentu fatin seguru ida ne'e iha prioridade fasilidade selesionadu importante tebes atu fornese suporta primeira liña no komponente esensial seluk husi pakote serbisu saude ne'ebé presiza atu asegura konfidensialidade no privasidae.

Iha fatin hanesan, Vise Ministru Saúde, Bonifacio Maucoli dos Reis hateten, Violênsia Bazeia ba Jêneru kontinua sai violasaun komun ba problema direitus umanus iha nasaun joven, Timor-Leste.

Projetu finansia husi ZONTA INTERNASIONÁL ba Fundu Nasaun Unida ba Populasaun iha fatin seguru munisipiu Likisa ho orsanentu $40,869.28.

“Atu atinji planu estratéjiku dezenvolvimentu nasional, Planu Estratéjiku Nasional Setór Saúde no objetivus dezenvolvimentu sustentável, presiza foti asaun no medidas imidiatas atu rezolve no kombate diskriminasaun no violênsia ho forma oioin kontra feto no labarik feto sira,” nia hateten.

Nia fó ezemplu, kria Lei sira-ne’ebé promove igualdade no protege feto no labarik feto sira husi violénsia ho forma oioin.

La’ós kria deit Lei ida-ne’ebé promove igualdade, inkluzaun, protesaun ba feto no labarik feto sira deit, maibe tenki reforsa no intensifika implementasaun ba leis no intrumentus legais atu bele asegura ita nia mehi kona ba moris iha sosiedade ida-ne’ebé livre husi diskriminasaun no violênsia, no sosiedade ida-ne’ebé saúdavel no inkluzivu.

Igualdade Jêneru no saúde seksual no reprodutiva hanesan assuntu ida-ne’ebé interligadu ba malu ida-ne’ebé essesial tebes atu atinji planu estratéjiku nasional no objetivus dezenvolvimentu sustentável en jeral.

Husi aspetu polítiku no legal, atu responde ba kazu violênsia bazeia ba jéneru, Governu Timor-Leste aprova ona leis no polítikas nasionais atu responde ba kazu violênsia bazeia ba jéneru, no reafirma kompromisu Governu nian ba konvensaun internasional sira ligadu hodi responde ba violénsia kontra feto no labarik feto sira.

“Governu Timor-Leste toma pozisaun ida forte liu husi promulga “Lei Kontra Violênsia Doméstika” iha tinan 2010, no deskreve violênsia doméstika hanesan krimi públiku, inklui violensia fízika, psikolójika, seksuál no ekonómika.

Governu Timor-Leste mos aprova no implementa ona Planu Asaun Nasional ba Violénsia Bazeia ba Jêneru (PAN VBJ) ba dala rua (PAN VBJ 2012-2014 no PAN VBJ 2017-2021) no resentemente governu Timor-Leste mos aprova ona PAN VBJ foun ho durasaun tempu tinan 10 (PAN VBJ 2022-2032).

Iha PAN VBJ foun pilar 2 mós kontinua estipula no reafirma provizaun servisu essensial sira ba feto no labarik-feto sira-ne’ebé esperiénsia violénsia no kontinua enfatiza no reafirma importansia husi setor saúde nia resposta ba kazu violénsia bazeia ba jéneru iha aproximasaun multisetoral nia laran.

Médiku Sira Tenke Hala’o Atendementu Ho Di'ak

Governu liu husi Sekretáriu Estadu Igualdade no Inkluzaun (SEII) husu ba médiku sira atu halo ezaminasaun forensik no tenke hala’o atendementu ba vitima sira ho di'ak.

Sekretária Estadu Igualdade no Inkluzaun, Maria Fatima dos Reis Correia hateten, antes atu halo atendimentu ba vitima sira tenke simu ho linguajen ne'ebé di'ak, nune'e bele fó korajen bá sira nune’e sira ko'alia sai saida mak sira hasoru.

“Tanba ne'e ita husu ba médiku sira atu trata ita nia alin feto ka inan feton sira ne'ebé mak hetan violasaun seksuál, abuzu seksuál, insestu no violensia domestika sira ho dignu,” nia hateten iha Sentru Saúde Komunitaria Likisá.

Ezaminasaun forensik ne'e mak sai hanesan baze legal ida hodi lori ba hamutuk ho investigasaun ne'ebé halo husi VPU sira, atu lori ba iha Ministeriu Públiku, hodi konsidera ida ne'e mak faktus no evidensia, oinsá sira bele iha preparasaun ne'ebé mak di'ak hodi submete ba iha Tribunál.

Iha VIII governu konstitusionál, iha relasaun di'ak ho Ministeriu sira, tanba ne'e SEII espera katak Nonu governu sei mai ho objetivu hanesan, oinsá bele reduz violensia ne'ebé mak nafatin buras iha Timor-Leste.

Sei Establese Tan Fatin Seguru Iha Munisípiu Seluk

UNPFA sei estabelese tan fatin seguru iha munisipiu seluk, atu nune'e bele apoia vitima sira ne'ebé mak hetan violasaun bazeia ba jeneru iha sosiedade nia leet.

Reprezentante UNPFA, Pressia Arifind-Cabo hateten, konstrusaun ne'ebé mak UNPFA halo hamutuk ho Ministeriu saúde no modelu ida ne'e sira halo advokasia ho MS, atu nune'e diskusaun Orsamentu Jerál Estadu bele enkaixa mos ba iha planu, hodi asegura katak konstrusaun ka formasaun ba fasilidade saúde iha munisipiu seluk bele integra mós konstrusaun ba fatin seguru.

“Espera katak ami sei estabelese tan fatin seguru iha munisipiu seluk, tanba iha Timor-Leste feto barak mak sai vitima ba kazu violensia bazeia ba jeneru," nia hateten.

UNPFA iha mos hanoin ida katak importante pessoal saúde sira halo mós formasaun saúde iha sira nia atividade, inklui sensibilizasaun komunitaria no enkoraza inan feton no labarik feto sira inklui mane sira ne'ebé sai vitima ba violensia bazeia ba jeneru atu assesu ba servisu saúde ne'ebé mak estabelese ona iha fatin Seguru, durante oras 72.

Durante ne'e vitima violensia bazeia ba jeneru sira sempre asesu ba saúde jerál, entaun sira nia privasidade laiha no konfidensialidade laiha.

UNPFA servisu hamutuk ho MS hodi estabelese fatin seguru ida ne'e, atu nune'e fo espasu seguru ba vitima sira atu bele asesu bá atendementu ne'ebé mak dignu.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Segunda, 05 Juñu 2023 18:48

Independente Digital TV