Governu Japaun Inaugura Postu Saúde iha Suku Uaimori Featured

By Ekipa INDEPENDENTE Juñu 03, 2023 361
Embaixadór Japaun iha TL, Tetsuya Kimura akompana husi Ministra Saude, Odete Maria Freitas Belo no mós Xefe Suku, asina plaka, iha serimonia inaugurasaun Postu Saude Uaimori, Munisipiu Vikeke. Foto:Media MS. Embaixadór Japaun iha TL, Tetsuya Kimura akompana husi Ministra Saude, Odete Maria Freitas Belo no mós Xefe Suku, asina plaka, iha serimonia inaugurasaun Postu Saude Uaimori, Munisipiu Vikeke. Foto:Media MS.

DILI: Governu Japaun liu husi nia Embaixadór iha Timor-Leste,  inaugurasaun Postu Saude iha Suku Uaimori, Postu Administrativu Vikeke, Munisipiu Viekek, iha loron 1 fulan-Juñu tinan ne’e.

Tuir Embaixadór Japaun iha TL, Tetsuya Kimura hatete, fasilidade saúde ida ne’e ba dala sanulu-resin-lima ne'ebé harii ou reabilita ho suporta fundu husi Governu Japaun liu husi eskema ida ho naran programa Fundu Asistensia ba Projetu Komunitariu no Seguransa Umana (GGP) ne’ebé lansa iha Timor-Leste iha tinan 2000.

Nia dehan, Postu saúde foun ne'e inklui sala konsultasaun, sala partu, laboratóriu, hariis-fatin no farmásia ne’ebé sei fornese asesu di'ak liu ba atendimentu saúde ba ema hamutuk na'in 2,275 iha suku Uaimori no sei ajuda komunidade sira hala’o moris ne’ebé saudavel liu.

Governu Japaun fornese asistensia fundu ho montante $92,556 ba Forum Tau Matan, ONG lokál ida ne’ebé mak implementa projetu nee.

“Importante ba Governu Japaun katak ema hotu iha mundu tomak bele hala’o moris ne’ebé seguru no protejidu. Asesu ba atendimentu saude baziku nu’udar entre elementu sira ne’ebé importante tebes hodi alkansa objetivu ida ne’e,”dehan nia iha komunikadu ne’ebé Online INDEPENDENTE sita.

Nia akresenta, Postu saúde mak sentru ida ne’ebe fornese atendimentu saude no ajuda komunidade sira ida-idak hodi halao moris ne’ebe saudavel.

Tanba ne’e, Governu Japaun apoiu ona konstrusaun postu saude iha munisipiu sira, mesmu fatin sira ne’e susar atu asesu.

“Iha munisipiu Vikeke, ami apoiu ona postu saude rua, ida iha suku Uaimori no ida seluk iha suku Uabubo,” tenik nia.

Entretantu, desde lansamentu projetu dahuluk iha tinan 2000, projetu hamutuk 136 mak implementa ona liu husi eskema GGP iha Munisipiu 14 iha teritoriu Timor-Leste tomak. Projetu sira ne'e liu-liu fornese asisténsia ba infraestrutura komunitária, hodi responde ba komunidade sira nia nesesidade báziku oioin iha nivel baze.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV