TL Rezista Kazu Raes-Badak no Anemia ho Pursentu Boot Featured

By Ivònia Varela Dezembru 02, 2022 352
Koordenador Assuntu Seguransa Ai-han Nutrisaun, Filipe da Costa. Foto: Ivònia Varela/INDEPENDENTE. Koordenador Assuntu Seguransa Ai-han Nutrisaun, Filipe da Costa. Foto: Ivònia Varela/INDEPENDENTE.

DILI: Koordenador Assuntu Seguransa Ai-han Nutrisaun, Filipe da Costa hatete, tuir dadus husi Ministeriu Saúde, hahú husi tinan 2020 to’o mai 2022, hatudu, munisípiu tolu mak afeita makas ba kazu raes badak. Aleinde, munisipiu haat seluk afeita ba kazu anemia, ne’ebé kazu rua ne’e hetan pursentu boot.

Nia dehan, munisipiu tolu ne’ebé rezista kazu raes-badak ho pursentu boot mak hanesan, Munisipiu Ermera iha 63%, Ainaru 60% no Oekuse 57% iha neebé labarik no inan isin rua barak mak afeita ba raes-badak.

“Tuir dadus ne'ebé ita hotu haree iha munisipio sira hanesan Munisipiu Ermera 63%, Ainaru 60%, Oekuse 57%, tan ne’e munisipio tolu ne'e mak as liu ona," dehan nia iha Ótel Timor, kinta horseik (01/12).

Aleinde, ba kazu anemia, nia dehan, iha nivel mundial hatudu, labarik sira ho tinan lima (5) mai kraik hetan problema ida hanaran anemia ho pursentu 40 (40%), ida ne’e hatudu katak, kazu ne’e boot.

Enkuantu,iha Timor-Leste, munisipiu sira ne’ebé rezista kazu anemia ho pursentu boot mak hanesan, Líkisa 61%, Manatutu 49%, Ainaru ho Kovalima 46%.

Nia haktuir, moras anemia ne’e, lá’ós ba labarik sira deit, maibé ba mós inan-feton sira.

Tanba ne’e, iha Munisipiu Baukau rezista pursentu 30 (30%) no  Dili 27%.

Koordenadór ne’e akresenta, lá’ós iha TL deit mak akontese kazu ida ne’e, maibé iha mundu tomak. Iha ne'ebé haree ba iha dadus 28% iha nasaun mundia agora dadaun moris hela iha seguransa  aihan moderazu sivil.

Nune’e, 22% labarik kiik iha mundu tomak ho tinan 5 mai kraik afeita ba kazu raes-badak, tan ne’e ema hotu iha mundu prekupa.

Ho nune’e, esforsus ne’ebé seguransa aihan halo mak atu kombate má nutrisaun iha TL.

“Ita mós hatene sekretariu estadu ONU hakarak mai vijita Timor hateten katak presija fó atensaun ba asuntu ida má nutrisaun, 48% ne'e ita mak aas liu iha mundo, intermos raes-badak, intermos anemia ba labarik sira," tenik nia.

Entretantu, iha tinan 2020, Ministeriu Saúde lansa ona estudu ida kona ba Timor-Leste food nutrition no mós halo ona dukumentos balu ba planu asaun konsilidade nasional suguransa aihan nutrisaun.

Tan ne’e, atu fó rejultadu ne’ebé diak presiza responsavel ema hotu nian, liliu ajensia no governu tenki halo investimento ne'ebé diak, atu redus kazu refere no governu tau ona osan iha millaun U$50 ba investimentu ne’e.

Enkuantu, kazu má nutrisaun iha formas oi-oin ida mak raes badak no iha mós albu indikador as ne’ebé hakarak atu redus inseguransa aihan ne’ebé agora dadaun iha 36%, tenki redus ba 0%.

Nune’e, ba tinan oin (2023), hakarak redus  aihan nutritivo ba raes-badak ne’ebé ho 47%, hakarak redus ba iha 25%.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV