Polemika rai iha Naktuka no Karta Arsenio Bano ba PM Xanana Featured

By Ekipa INDEPENDENTE Janeiru 30, 2024 1762
Rai naktuka. Foto:Dok. Rai naktuka. Foto:Dok.

DILI: Maske Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, la konsege asina akordu kona-ba fronteira rai-maran ho Prezidente Repúblika Indonezia, Joko Widodo, maibé polemika kona-ba estaka 76 ne’ebé harii tama to’o iha area Timor-Leste nian kontinua sai polemika.

Duun malu kona-ba see loos mak ‘autoriza’ hodi tau estaka 76 iha area Naktuka sei kontinua mosu.

Arsenio Bano, eis Prezidente Autoridade (PA) Rejiaun Administrativu Espesial Oekusse-Ambeno (RAEOA) hetan mós kritika tanba bainhira estaka ne’e monta, Arsenio sei asume kargu nu’udar PA RAEOA.

Ba kestaun ne’e, Arsenio informa, iha fulan Novembru 2023 baihira ekipa husi Timor-Leste no Indonezia ba tau estaka, sira la fó informasaun no koñesimentu ba autoridade RAEOA.

“Ekipa ne’ebé tau estaka ne’e la’os ha’u-nia ekipa, see mak atu halo negosiasaun tau estaka sira ne’e? ne’e ekipa nasionál ho ekipa Indonézia, sira ne’e hamutuk tau fali estaka iha ita-nia rai, nu’udar autoridade RAEOA laiha kompeténsia ba negosiasaun fronteira,” dehan Arsenio ba Jornalista INDEPENDENTE, Segunda (29/01).

Tuir nia, tau estaka iha Naktuka ne’e laiha relasaun ho nia mandatu tanba laos nia mak ba halo negosiasaun maibé ne’e responsabiliza husi Gabinete Fronteira Terrestre no Maritima.

Tan ne’e, nia dehan, bainhira estaka ne’e monta nia laiha koñesimentu no nia foin hatene iha inisiu fulan Janeiru bainhira komunidade sira husi Naktuka hasoru nia hodi husu kona-ba estaka ne’ebé monta iha sira-nia rai.

Tanba laiha koñesimentu ba ida ne’e, nu’udar PA RAEOA sesante, Arsenio hatete, iha 8 Janeiru 2024 nia hakerek no hato’o karta ba Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, hodi husu kona-ba estaka ne’ebé monta iha Naktuka.

Iha karta ne’e, Bano dehan, nia husu esplikasaun kona-ba estaka ne’ebé ekipa Indonezia ho Timor-Leste monta tama iha Timor-Leste nia rai, besik ektares 270.

Tuir mai karta ne’ebé Arsenio Bano hato’o ba PM Xanana iha 8 Janeiru 2024, ho númeru 02/RAEOA e ZEESM-TL/2024:

EXMO. SENHOR PRIMEIRO-MINISTRO KAY RALA XANANA GUSMÃO

DILI, TIMOR-LESTE

Assunto: Reklamasaun komunidade nian kona-ba fó rai Timor-Leste iha Oé-Cusse ba Indonésia

Na'in Ulun.

Haktuir Publikasaun Lei N. 18/2023 Terceira alteração à lei N. 3/2014 que Cria a Região Administrativa Especial de Oé-Cusse Ambeno e Estabelece a Zona Especial de Economia Social de Mercado, e, alteração do seu título, ne'ebe hato'o kona-ba sesasaun automātika ba mandatu membru Autoridade RAEOA no ZEESM-TL

Haree mós ba konkluzaun mandatu servisu husi Comissão para a transição dos mandatos dos membros da Autoridade da Região Administrativa Especial de Oé-Cusse Ambeno ne'ebé estabelese liu husi Despacho N° 014/GPM/XII/2023, ne'ebé rejista koñesimentu husi Na'i Primeiru Ministru kona-ba pedidu rezignasaun em bloku husi membru autoridade

Haktuir preokupasaun no duvida husi komunidade sira iha área Naktuka kona-ba funsaun tadak/marku provizoriu ne’ebé ekipa Governu sentral tau hodi hatudu Timor- Leste nia rohan hodi permite atu define loloos Timor-Leste nia baliza ho Indonézia.

Importante informa katak haktuir komprensaun komunidade nian, baliza fronteira terrestre (haktuir esplikasaun husi Governu hotu-hotu) sei hanesan baliza ne’ebé define no hetan akordu entre Portugal no Holanda iha 1914 no 1915, ne’ebé utiliza Mota Nono Oenma, no Ponta Oenma nu’udar demarkasaun natural ba fronteira.

Fronteira ne’e dadus pübliku no hetan reprezentasaun iha karta militar Indonésia ba provinsia 27, neʼebé haktuir akordu no desizaun arbitral husi 1914 no 1915 entre Portugal no Holanda.

Haktuir informasaun ne’ebé hato’o husi lideransa lokal marku/tadak foun la tuir akordu no desizaun arbitral husi 1914 no 1915 entre Portugal no Holanda, no nune’e sei hamenus rai agrikultura no rai komunal populasaun nian.

Importante informa moos katak zona bee nalihun ho ai-laran tuan ne'ebé mosu iha kartografia militar Indonésia nian nu'udar "Kolamsina ne'e loloos kompostu husi bee-nalihun balun ho naran no klean keta-ketak, bee nalihun ida husi zona bee nalihun ne'e mak ho naran "Kolam Sombiku”.

Kolam Sombiku nian iha territóriu Timor-Leste nia laran, no iha distansia maizumenus 350 metrus husi limite fronteira uluk, nune'e tuir komunidade nia esplikasaun labele konfunde Nono Oenma ninia mota-ain, iha Ponte Oenma husi Kolam Sombiku (Be'e nalihun Sombiku) ninia kadalak ne'ebė suli ba tasi.

Tan ne'e kestaun sensivel tebes, atan ami ho hakraik a'an hato'o ba Na'i Primeiru Ministru hodi klarifika kestaun hirak ne'e ba autoridade kompetente no kria mekanismu nesesáriu atu hakmatek komunidade sira iha Naktuka ne'ebé tauk tebes Estadu iha figura Governu fó fali sira-nia rai eransa ba Indonésia hanesan halo tiha ona ba kazu Fatuk Sinai.

 

Xanana labele luta mesak

Peskizadór Asia Jusitce And Rigths (AJAR), Inoçencio de Jesus Xavier hatete, partidu polítiku sira labele sai oportunista hodi partidariza kestaun fronteira terrestre Indonézia ho Timor-Leste, se ida ne’e partidu sira la hamutuk ne’e la’os sai hanesan asuntu nasionál, ida ne’e mak sei fó espasu atu Indonézia reklama Naktuka sai parte husi sira.

“Xefe negosiadór labele luta mesak, tenke konsolida forsa populár, eleisaun 1999 ne’e manan ho konsultasaun populár, tanba ne’e mak iha determinisaun ba fronteira terrestre ho Indonezia, ita tenke liu husi prosesu forsa populár, la’os forsa polítiku ida, ita hatudu ita mak maka’as liu ne’e ita sei la rezolve problema,” dehan Inoçencio ba jornalista INDEPEDENTE iha nia kna’ar fatin, Faról, Segunda (29/01).

Nia hatete, xefe negosiadór ne’e simu responsabilidade estadu ne’e katak povu mak fó fiar liu husi ukun-nain sira atu reprezenta estadu hodi ko’alia kona-ba asuntu fronteira.

Asuntu frontiera ne’e kestaun soberania, kestaun dignidade estadu. Tanba ne’e, husu atu governu la’o tuir istória 1514 kona-ba akrodu entre Olanda ho Portugal nune’e sai parte ida husi prosesu rezolusaun ba disputa fronteira entre Timor-Leste ho Indonézia, liu-liu segimentu sira, inklui Naktuka.

Iha fatin ketak, Diretór Asosiasaun HAK, Felisberto da Costa Araújo hatete, bainhira ko’alia ba asuntu rai, negosiasaun sira ne’e tenke iha ninia rezultadu ne’ebé bolu dehan manan, manan hotu no lakon, lakon hotu.

Asosiasaun HAK fiar nafatin oinsá mak desizaun sira ne’ebé deskuti ne’e bele rezulta benefisiu ka vantajen ba komunidade Naktuka.

Kualkér negosiasaun, liu-liu liga ba estadu RDTL, presiza iha mekaanizmu ida transparansia ka nakloke ba públiku atu públiku hatene ninia progressu ne’e to’o iha ne’ebé.

 

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« September 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
            1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30