PN produs ‘Lei Emilia’, PR Horta ezekuta Featured

By Ekipa INDEPENDENTE Dezembru 18, 2023 512
Deputadu sira iha Parlamentu Nasional. Foto:INDEPENDENTE. Deputadu sira iha Parlamentu Nasional. Foto:INDEPENDENTE.

DILI: Parlamentu Nasionál halo aprovasaun ba lei númeru 1/VI(1a) kona-ba prosedimentu Konseisaun Indultu no Komutasaun ba Pena, ne’ebé fó dalan ba Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, hodi oferese indultu ba eis Ministra Finansas, Emilia Pires, no eis Vise Ministra Saude, Madalena Hanjam.

Bankada CNRT iha Parlamentu Nasionál, sai nu’udar bankada ne’ebé hamosu inisiativa ba projetu lei indultu no komutasaun pena hodi altera lei númeru 5/2016.

Ho lei ne’ebé PN aprova no PR Horta promulga, iha 14 Dezembru 2023, PR Horta hasai dekretu Prezidente Republika númeru 125/2023, hodi fó indultu ba Emilia no Madela ne’ebé nunka tama prizaun.

Vise Ministru Justisa Asuntu Fortalesimentu Instituisional, Paulo Remédios hatete, indultu husi PR Horta ba Emilia no Madalena nu’udar rezultadu husi lei indultu husi Parlamentu Nasional (PN).

Tuir nia, lei indultu ne’e fó dalan ba PR hodi deside atu fó indultu ba A, B ka C.

“Ne’e desizaun husi Parlamentu Nasional, aprovadu no promulgadu tiha ona,” informa Paulo hafoin debate espesialidade ba Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2024, iha Parlamentu Nasionál, Sesta (15/12).

Iha lei indultu foun ne’e, nia dehan, fó dalan ba familia kondenadu, servisu prizional no Ministériu Justisa bele halo pedidu ba indultu. Enkuantu iha lei tuan, so Ministériu Justisa de’it mak bele halo pedidu indultu.

Kona-ba ema ne’ebé hetan indultu ne’e presiza kumpre pena prizaun ka lae? Vise MJ ne’e dehan, lei foun ne’e la fó limite.

Indultu, nia esplika, la hanesan ho liberdade kondisional, katak bainhira ema hetan kondenasaun atu simu liberdade kondisional konforme prosesu to'o tiha ona 50%, servisu prizional fó informasaun ba Tribunal katak ema ne’e iha komportamentu di’ak durante iha prizaun Bekora, Gleno ka Suai, bele hetan liberdade kondisional.

"Maibé ida ne'e la'os liberdade kondisional, ne'e indultu, indultu ne'e ita-nia Konstituisaun la fó limite, lei mós la fó limite ba Prezidente (Repúblika) atu haree kumpre tiha ona metade ka la kumpre,” nia esplika.

Iha lei indultu foun ne’e, nia dehan, iha razaun rua prinsipal atu fó indultu mak razaun umanitaria no razaun erru judisiariu.

Razaun umanitaria, nia esplika, bainhira ema sofre moras grave ka situasaun médiku kritiku, no ba erru judisiariu, ne’e bainhira iha failansu husi Tribunal no laiha tan rekursu ka laiha tan posibilidade rekursu.

“Tanba iha lei foun númeru 20/2023 la presiza kumpre iha prizaun, ema hetan kondenasaun Prezidente (Repúblika) bele fó indultu, la presiza tama Bekora, Gleno ka Suai, ema hetan kondenasaun iha razaun umanitaria tuir Dekretu ida ne'e Prezidente deklara iha razoens umanitaria atu fó indultu ba sira na'in rua (Emilia-Madalena), razoens umanitaria.”

Iha paragrafu ida tan iha lei indultu foun ne’e, Remedios dehan, bainhira justisa lentu la funsiona tinan ida, tinan rua ka tinan 10 no seidauk iha desizaun, PR bele fó indultu.

“Kazu (Emilia-Madalena) ida ne'e 2013, agora 2023, tinan 10 ona seidauk iha desizaun ka seidauk komprimenta desizaun ida ne'e, prosesu ne'e naruk liu. Purtantu Prezidente konsidera justisa halo atrazu.”

“See mak atrazu ne'e kestaun seluk, advogadu mak halo atrazu ka Ministériu Públiku mak halo atrazu, Tribunal mak halo atrazu ne'e kestaun seluk, ne'e sira halo julgamentu dala-barak ita mós akompaña ida ne'e, repete julgamentu, repete julgamentu, oinsá, entaun Tribunal Rekursu konsidera iha failansu julgamentu, ne'e mak Prezidente konsidera, entaun ita iha failansu, lei 20/2023 fó dalan bá ida ne'e," nia esplika.

Iha fatin ketak, Provedór Diretus Humanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres hatete, Provedór sei uza ninia kompeténsia tuir artigu 150 no 151, atu halo fiskalizasaun abstrata ba inkonstitusionalidade lei ne'ebé mak promulga ona no lei ne'ebé mak sai baze ba Prezidente Repúblika atu hola desizaun fó Indultu ba Emilia no Madalena.

"Fó Indultu ne'e kompeténsia Prezidente Repúblika nian, maibé mosu ona reasaun públiku nian, ema hotu akompaña katak mosu lamentasaun iha públiku, ne'ebé sei iha kedas Parlamentu Nasionál, ami iha ona komunikasaun ho assesor juridiku sira atu haree, tanba Provedór labele halo fiskalizasaun preventiva entaun uza mak fiskalizasaun abastrata katak lei ne'e kuandu promulga no públika tiha mak bele fó baze ba Provedór atu halo fiskalizasaun abastrata," dehan Virgilio.

Hamate Justisa

Deputadu Bankada Fretilin, Antonino Bianco hatete, bankada Fretilin lamenta ba desizaun PR Horta hodi fó indultu ba Emilia no Madalena.

"Bankada Fretilin kontra desizaun Prezidente Repúblika José Ramos Horta nian hodi fó indultu ka perdaun ba kondenada kazu korupsaun, liu-liu fó indultu ba kondenada ida ne’ebé seidauk kumpre nia pena iha prizaun."

"Ami bankada Fretilin haree katak desizaun Prezidente (Repúblika) promulga lei ida ne’e no hahu kedas fó indultu ba kondenada ne’ebé seidauk kumpre pena, hanesan tentativa maka’as ba prosesu atu hamate sistema justisa," deklara nia iha sala Bankada Fretilin, PN, Sesta (15/12).

Tuir nia, indulto husi PR ne’e hafraku autoridade no kompetensia orgaun soberanu Tribunal nian no fó prejuizu ba estadu no povu tomak nia di’ak, inklui kria presedensia la di’ak ba futuru justisa iha estadu direitu demokratiku.

Bianco hatete, desde inisiu bainhira deputadu Bankada CNRT hamosu inisiativa ba projetu lei indultu no komutasaun pena hodi altera lei númeru 5/2016, bankada Fretilin kontra totál lei refere.

Tanba bankada Fretilin haree katak lei ne'e hanesan atu promove brankeamentu krime sira iha Timor-Leste, ho objetivu atu fase krime hotu-hotu hanesan korrupsaun, krime kontra integridadi umana—omisidiu, violasaun no seluk tan—, krime kontra terrorismu, krime kontra umanidade, no krime kontra estadu ne’ebé fó perigu ba estadu no povu tomak.

"Ami bankada fretilin vota kontra tanba lei ne’e kontra prinsípiu Justisa no Estadu Direitu Demokratiku, no sei  motiva ou bele hamosu  krime  oioin iha Timor-Leste no fó biban ba ema sira ne’ebé okupa kargu polítiku hodi livre husi krime ne’ebé sira komete."

"Indultu rua ne’ebe fó sai iha loron hanesan ho loron ne’ebé Prezidente promulga no halo públikasaun lei foun ba Konsesaun Indulto no Komutasaun Pena ne’ebé Bankada Governu sira uza maioria atu aprova", nia dehan.

Tanba ne'e, bankada Fretilin preokupa katak, indulto ne'e sei kontribui makas ba falta konfiansa husi sosiedade ba instituisaun judisiariu sira no sistema justisa.

Nune'e, dekretu prezidente ne’e hanesan pasu dahuluk atu loke par tuir mai fó indultu mós ba kondenadu seluk tan ne’ebé komete krime kontra sidadaun no estadu Timor-Leste.

"Ami bankada Fretilin kontra desizaun Prezidente Repúblika nian tanba la kontribui ba luta kontra korrupsaun no la kontribui ba fortalesimentu sistema judisiariu, liu-liu Tribunal."

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« September 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
            1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30