PLP Mantein Kontra Pensaun Vitalisia mas ‘Hein De’it’ Featured

By Cristina Ximenes Dezembru 02, 2022 1052
Primeiru Ministru, Taur Matan Ruak, iha Palasiu Prezidensial. Foto:Media GPM. Primeiru Ministru, Taur Matan Ruak, iha Palasiu Prezidensial. Foto:Media GPM.

DILI: Prezidente Partidu Libertasaun Popular atual Primeiru Ministru, Taur Matan Ruak hateten, sira mantein nafatin kontra Lei Pensaun Vitalisia (LPV), maibé hein de’it ajendamentu iha meja Parlamentu Nasionál.

"Ha'u hanoin buat rua la hanesan. Lei Pensaun Vitalísia ne’e atividade ida Parlamentu Nasionál mak tenke deside altera. Buat ne’ebé há’u hatene katak ne’e iha ajenda, pelumenus partidu ne’ebé ha’u hola parte ami kontra pensaun vitalísia tanba ne’e ami kontra," dehan nia, iha Palasiu Prezidensiál, Bairru-Pité, horisehik.

Nia dehan, Parlamentu Nasionál la'ós partidu ida de'it, maibé iha ne’eba iha partidu lubuk ida no Prezidente Parlamentu Nasionál iha misaun no hatene preokupasaun sosiadade nian, partidu sira seluk nian, ne’e kestaun Parlamentu Nasionál nian no la'ós Primeiru Ministru mak tenke ko'alia.

Molok ne'e, akademiku preokupa Primeiru Ministru, Taur Matan Ruak, laiha konsisténsia ba alterasaun Lei Pensaun Vitalisia (LPV), tanba sira maioria asentu parlamentár maibé mandatu atu hotu ona seidauk tau prioridade.

Vise-Reitór UNDIL, Hugo Lourenço da Costa hatete, Lei Pensaun Vitalisia ne'e matéria kampaña Taur Matan Ruak, iha eleisaun 2017.

Nia dehan, povu hakarak festa ka ezame ba Primeiru Ministru ninia programa partidu nian ne'ebé promete sei halakon Lei Pensaun Vitalisia, agora direitu ba estudante, sosiedade no públiku husu ne'ebé fó presaun no antensaun Parlamentu Nasionál ho Governu katak, sira tenke konsistente ho promesa PLP nian ne'ebé kampaña iha eleisaun 2017.

"Ohin ukun ona, mandatu atu hotu ona no lei nia prosesu ne'e hanusa? Tanba ita promesa ona iha eleisaun, tanba ne'e mak povu vota sira tuur iha Parlamentu Nasionál no sai membru Governu," dehan Hugo.

Nia hatutan, agora proposta alterasaun Lei Pensaun Vitalisia iha ona Komisaun A PN, maibé seidauk fó prioridade, entaun Prezidente Parlamentu Nasionál mak tenke husu atu prosesu lei ne'e ho lalais.

"Tanba parlmentu nasionál mak reprezenta povu entaun kestaun ba modalidade deputadu ida-idak nian no orientasaun partidu polítiku nian agora daudaun asentu iha parlamentu nasionál," tenik nia.

Nia reforsa, agora desizaun ne'e fila-fali ba atu halo alterasaun ba Lei Pensaun Vitalisia ka laiha ne'e depende ba sira, maibé aspirasaun públiku nian hato'o ba sira, tanba demokrásia, agora desizaun iha órgaun soberania nia liman.

"Maibé ha’u fiar katak difisil atu halo alterasaun ba lei ne'e, maibé konforme ba mós komitmentu PLP, Fretilin no KHUNTO ne'ebé agora daudaun governa hela," tenik Hugo.

Nia relata, ne'e sai ona kontratu polítiku entre sira durante kampaña no sai komprimisu eleitorál, durante kampaña iha eleisaun parlamentár 2017 halo entaun prontu tenke foti desizaun.

Maibé see parlamentu nasionál liuhusi Komisaun A konsidera Lei Pensaun Vitalisia la'ós prioridade, entaun la'ós ajenda prioridade ba partidu ne'ebé asentu parlamentár.

"Signifika, asuntu seluk ne'ebé sira tau prioridade, entaun ida-ne'e hatudu mensajen katak sira sei la muda lei pensaun vitalisia," nia infrorma.

Nia salienta, nune'e fó alternativa no fó solusaun mais demokrátiku liu mak estudante, sosiedade tomak ne'ebé durante ho hanoin tenke halo mudansa.

"Solusaun ikus ba alternativa di'ak liu mak ne'e, se karik partidu tolu ne'e lakohi tau ajenda ba halo diskusaun ba mudansa Lei Pensaun Vitalisia ne'e, entaun husu ba movimentu no povu tomak katak iha eleisaun partidu tolu ne'e, atu partidu seluk mak ba ukun atu halo mudansa lei ne'e," nia fundamenta.

Vise-Prezidente Bankada Fretilin, Antoninho Bianco hatete, Fretilin prontu ba kualkér alterasaun lei inklui lei Pensaun Vitalisia.

"Agora kuandu proposta ne'e mai husi governu, ita bele aselera, Fretilin dehan la fó apoiu ne'e sala ona," Dehan nia, iha Parlamentu Nasionál, Kuarta (16/11).

Tuir Deputadu Bianco dehan, tanba kualkér proposta Lei ne'ebé mak tama iha komisaun A sei prosessu tuir tempu ne'ebá mak determina, maibé tuir regras Orsamentu Jerál Estadu kuandu tama ona Parlmentu nasionál nian, komisaun sira labele halo buat ida.

Maibé atu hateten de'it katak iha komisaun A iha kompozisaun husi Bankada hotu ona iha laran, PLP, FRETILIN, CNRT, PD, KHUNTO, Frente Mudansa.

"Klaru katak kuandu proposta tama ona ne'e, komisaun A lídera husi Bankada Fretilin, maibé responsabilidade Bankada hotu-hotu nian," Nia infrorma.

Nia reforsa, ne'ebé  hanoin Fretilin atu buat ida imposivel, sai hotu posivel ne'ebé kona-ba lei ne'e simples boot, naran katak halo diskusaun hodi bele aselera prosesu ne'e.

"Fretilin prontu, atu altera tomak, rejime sira ne'ebé mak agora bar-barak, rejime espesial, rejime jerál ba nivél saláriu ne'ebé mak oioin," Nia informa.

Nia salienta, tanba ne'e mak FRETILIN prontu se hakarak altera ba tratamentu hanesan, rejime sira bele muda hotu kedas.

"Ida-ne'e mak iha programa ida halo dehan harmonizasaun leis sira hotu, maibé tenke ezije ba hotu-hotu, la'ós Fretilin de'it,  tanba hot-hotu tenke konsensus parte hotu, atu hatur sasán tenke di'ak," kata nia.

Iha fatin hanesan, Vise-Prezidente Bankada CNRT, Patrocino Fernandes dos Reis hatete, hanesan membru komisaun A to'o agora seidauk hetan esbosu lei ruma hanesan inisiativa Bankada PLP hatama ba komisaun atu ko'alia alterasaun Lei Pensaun Vitalisia.

"Ha'u hanoin kala propaganda ba votus ruma karik, tanba atu besik Eleisaun, normál bele de'it halo propaganda, ha'u hateten de'it katak faktu mak ne'e kontribuisaun partidu CNRT durante lídera konsege halo ona alterasaun dala-rua ba alterasaun Lei Pensaun Vitalisia ne'e," dehan nia.

Nia reforsa, ne'e duni se ohin PLP hakarak uza ida-ne'e hodi halo propaganda polítika atu buka votus hanoin ladún iha fatin.

"Tanba iha ne'e Deputadu 65 no rejimentu atu Bankada ida-ne'ebé de'it bele halo inisiativa, maibé ohin ha'u dehan ona, ha'u membru komisaun A to'o agora ha'u seidauk hetan esbosu lei ruma ne'ebé meza baixa ba komisaun A kona-ba Lei Pensaun Vitalisia ne'ebé mak husi Bankada PLP ne'ebé ha'u hanoin propaganda falsu," katak nia

Nia relata, maibé husi partidu CNRT desde ninia komprimisu eleitorál sira asuntu preokupasaun boot ida mak lei pensaun vitalisia ne'e duni.

"Esforsu masimu posivel ne'ebé partidu CNRT halo mak ne'e iha nia lideransa altera ona lei Pensaun Vitalisia hodi bele redus 100% mai 80% no até agora ita redus to'o 70%," nia relata.

Nia subliña, Parlamentu Nasionál hanesan aktu polítika, ne'ebé lakohi ko'alia barak liután, maibé hakarak dehan faktu mak ida-ne'e, pozisaun CNRT ni'an hatudu tiha katak halo ona alterasaun ba dala rua.

"Iha vontade nafatin atu halo alterasaun Lei Pensaun Vitalisia, maibé depende ba vontade sira," Nia reforsa.

Nia fundamenta, husi faktu ne'e hatudu katak halo ona alterasaun ba dala rua, ne'e vontade polítika partidu CRNT atu hanusa mak haree ba Lei Pensaun Vitalisia ne'e.

 Bankada PLP, Maria Angelina Sarmento hatete, Lei pensaun vitalisia iha ona prosesu nian laran atu halo alterasaun.

“Agora ko'alia kona-ba Lei pensaun vitalisia, labele dehan katak povu maioria aseita halakon lei pensaun vitalisia, nee  lalos. Maibé povu ne'ebé mak aseita halakon Lei pensaun vitalisia, povu ida-ne'ebé mak uluk hili PLP,” dehan nia.

Vise Prezidente PN, Maria Angelina, vontante rihun 60 mak konvensidu ho PLP nia programa atu halakon Pensaun Vitalisia ne'e, Mais rihun 200 ka rihun 300 votante ne'ebé hili Partidu boot rua  Fretilin ho CNRT.

“Partidu boot rua ne'ebé mak agora sei dada kuda talin kona-ba lei pensaun vitalisia,” kata nia.

Nia haktuir, Lei pensaun vitalisia mak tama karik barreira boot ne'ebé mak Bankada PLP ne'ebé atu sai hanesan proponente ba Lei Pensaun Vitalisia ne'e maka partidu boot rua, tanba vontante maioria hili partidu boot rua ne'e.

“Sei iha dalan atu aprezenta alterasaun Lei Pensaun Vitalisia ne'ebé depois debate OJE  2023 mak sei ajenda fali ba Lei pensaun vitalisia ni'an,” tuir nia.

Purtantu Prezidente Komisaun A, Joaquim dos Santos hatete, komisaun A halo lei, la'ós kalan mehi, dadeer hader mai halo lei ne'e laiha, uat ne'e prosesu la'o lai tiha lai.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV