OJE 2024, Governu Prioritiza Investe iha Setór Produtivu no Kapital Sosiál Featured

By Ekipa INDEPENDENTE Dezembru 12, 2023 1399
Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hamutuk ho Membru IX Governu Konstituisional aprezenta Proposta Lei Orsamentu Jeral Estadu tinan 2024 nian ba membru Parlamentu Nasional, iha sala plenaria, Tersa ne'e (12/12/23). Foto:INDEPENDENTE. Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hamutuk ho Membru IX Governu Konstituisional aprezenta Proposta Lei Orsamentu Jeral Estadu tinan 2024 nian ba membru Parlamentu Nasional, iha sala plenaria, Tersa ne'e (12/12/23). Foto:INDEPENDENTE.

DILI: Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hamutuk ho Membru IX Governu Konstituisional aprezenta Proposta Lei Orsamentu Jeral Estadu tinan 2024 nian ba membru Parlamentu Nasional, iha sala plenaria, hodi hahu debate orsamentu refere.

PM Xanana hatete, Projeto ne’ebé Governo mai apresenta ba tinan 2024 mak, “Atu harí ponte ba loron aban: Investe iha Setór Produtivo no iha Kapital Sosial”.

“Ami konsidera no tau, iha orsamento, objetivos estratéjicos husi Programa IX Governo konstitucional nian, iha pilares fundamentais rua, hanesan setor produtivo no kapital sosial,”dehan PM Xanana liu husi diskursu, iha PN, Tersa ne’e (12/12/23). 

Xefe Governu hatutan, Orsamentu ida ne’e nudar orsamentu dahuluk IX Governo nian, ne’ebé estabelese fundasaun ba saida mak Governu  hakarak konkretiza iha tinan lima mai ne’e. Oinsá mak sei konkretiza, liu husi promove investimentu prioridade, ne’ebé bele kontribui ba konstrusaun futuro ida ne’ebé próspero no sustentável.

Nune’e, mós investimentos iha infraestruturas públika, iha kapasidade ba produsaun no kriasaun empregu no setor ekonomiku diversifikadu, ne’ebé sei kontrinui atu dudu kresimentu ekonomiku.

Nia haktuir, husi ponto de vista sosial, investimentu iha edukasaun, saúde, inkluzaun, kombate ba pobreza no iha protesaun ba meiu ambiente terestre no maritima, no bele dehan, investimentu iha setórho impaktu direitu ba melloria kualidade vida Timoroan sira nian no ho rezultadu tempu naruk

“Orsamentu Jeral Estadu 2024 ne’ebé ami propoin, aprezenta ninia valor konsolido to’o billaun $1,95 ba Administrasaun Sentral, Rejiaun Administrativa Especial de Oe-Cusse Ambeno no Seguransa Sosial, no la hatama Fundo Reserva ba Seguransa Sosial. Montante ida ne’e inklui dotasaun bilaun $1,83 ba Administrasaun Sentral no millaun $60 ba deit RAEOA,”PM haktuir.

Xefe Governu akresenta, resitas estadu nian ba orsamentu ida ne’e hetan ekilibriu ho despeza estadu ba set’or públiku administrative, ba adminstrasaun sentral no ba sub-setór seguransa sosial no ba REAOA.

Ho nune’e, atu bele implementa medidas estratéjikas atu dudu setor produtivo no ba kapital sosial presiza duni atu halo transferensia husi Fundo Petrolífero ne’ebé ás-liu Rendimento Sustentável Estimado, maibé halo transferensia ida ne’e ho hanoin mós atu preserva nafatin integridade ba Fundo ne’e. 

Fundo ida ne’e tenki sai totalmente transparente no tenki jerido ho forma profissional, iha ne’ebé kada dólar husi reseitas ne’ebé mai husi rekursu petrolífero tama iha fundo ne’e, hodi nune’e hetan garantia sustentabilidade ba gerasaun futuru.

Tan ne’e, maka Rendimento Sustentável Estimado, ne’ebé sei transfere, sei investe iha diversifikasaun ekonómia no la’ós atu habokur despeza korentes estadu nian.

“Ami hatene katak levantamentos excessivos husi Fundo Petrolífero halo de’it atu taka défise orsamental, hanesan akontece iha tinan hirak kotuk ne’e, nune’e mak mosu obrigasaun atu hapára tiha tendensia ida ne’e,” 

“Únika solusaun ba ba ita-nia País, mak tenki investe ho didi’ak rekursos sira ne’e, atu hakotu dependencia ba Fundo ne’ebé, ha’u dehan tiha ona, tenki investe nudar garantia segura duni ba future jerasaun, ba future ne’ebé sustentavel ba País,”Xefe Governu haktuir.  

Tan ne’e, atu proteje Fundu ida ne’e,  tenki investe duni. Se la iha investimento sei la iha kresimento, no sei la iha desenvolvimento ekonómiko no sosial. Se la iha investimento, la iha possibilidades atu dinamiza setores produtivos, ne’ebé sei hamosu emprego, no sei labele desenvolve sidadaun ne’ebé saudável, kualifikadu no aptos atu kontribui ba diversifikasaun ekonomia, ne’ebé nesesaria tebes atu bele antisipa ba situasaun ne’ebé fundu petrilofero sei hotu.

Nune’e, mak Governu uza Rendimento Sustentável Estimado ho rigor no responsabilidade, atu permite estabilidade económika ho di’ak, permite hetan rendimentus no kria emprego, no bele hetan transformasaun ekonómica ne’ebé sei promove sustentabilidade iha ekonomia.

Entretantu, Proposta OJE 2024 ne’ebé Governu aprezenta ho total hamutuk dolar amerikanu billaun $1,95 ba administrasaun sentral, RAEOA, no seguransa sosial, la inklui Fundu Rezerva Seguransa Sosial.

Husi numeru ne’e aloka ba salariu vensimentu hamutuk millaun $468,8,  bens no servisu millaun $386,3, transferensia publikas millaun $589,7, capital menor millaun $34,2 no capital dezenvolvimentu millaun $411.

Ho relasaun orsamentu ba seguransa sosial, inklui Fundu Rezerva Seguransa Sosial, aloka millaun $347,6.

Aleinde, iha OJE 2024 ne’e prevee mós asuntu ekonomiku ho montante millaun $788,2, protesaun ambiental millaun $389,6, protesaun sosial millaun $467,1, edukasaun millaun $140,9, saúde millaun $66,2, ba habitasaun no infraestrutura koletivas hamutuk millaun $ 45,2, seguransa no ordem ho total millaun $55,3 no mós defeza millaun $34,9.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« October 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
  1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31