Moises Promete Lori Mudansa ba Bibileo Featured

By Tomas da Cruz Outubru 13, 2023 1471
Kandidatu ba lideransa suku, Moises Acacio da C. Pinto, konfia sei lori mudansa bainhira eleitu hodi sai xefe suku Bibileo, postu administrativu Vikeke Villa, munisipiu Vikeke. Kandidatu ba lideransa suku, Moises Acacio da C. Pinto, konfia sei lori mudansa bainhira eleitu hodi sai xefe suku Bibileo, postu administrativu Vikeke Villa, munisipiu Vikeke.

DILI: Kandidatu ba lideransa suku, Moises Acacio da C. Pinto, konfia sei lori mudansa bainhira eleitu hodi sai xefe suku Bibileo, postu administrativu Vikeke Villa, munisipiu Vikeke.

Moises sei lori mudansa ba suku refere liu hosi promove no haburas produtu lokal ne'ebé iha.

Moises ne’ebé moris iha ailaran tuan pertensia suku Uma Tolu, area mota Bata Kain, postu administrativu Lakluta, iha 12 Jullu 1978, oan husi Acacio Francisco Martins ho Brigida da Costa Viana Pinto. Moises nu'udar oan dahuluk husi maun-alin no feton na'in 10.

Moises konta, kona-ba estudu nia laiha sorte hanesan ho ema seluk ninia oan, ninia nivel estudu to'o de'it iha quinto klase iha eskola primaria ho naran Riung Yudha 08 Bibileo iha tinan 1994.

Nia sai hosi eskola la'os tanba baruk, maibé iha momentu okupasaun Indonezia iha Timor Leste, situasaun ne'ebé povu sira enfrenta iha difisil ninia laran liu-liu povu Bibileo. Area ne'ebé konesidu mos ho baze konsentrasaun ba Forsa Armada Libertasaun Nasional Timor Lorosa'e (FALINTIL) hodi halo funu hasoru forsa Javanes sira.

Moises ne'ebé foin moris no tuir istoria ne'ebé nia hatene katak, momentu sei ki'ik iha duni tinan 1978 ninia aman rasik ho naran Acacio Francisco Martins hamutuk ho familia lubuk hetan oho hosi militar Indonezia sira iha area mota Dilor.

Hafoin aman domin Acacio Francisco Martins ne'ebé hetan oho hosi forsa Indoneziu, Moises ki'ik hamutuk ho ninia inan domin Brigida da Costa Viana Pinto moris mesak no hela fatin ida hakat fali ba fatin seluk, tanba sempre hetan intimidasaun no persegisaun hosi tropa no milisia apoiante estadu Indonezia.

Iha situasaun ne'ebé krusial ninia laran, Moises komesa hetan fali ona figura aman ida maski la'os aman rasik, mezmu nu'udar aman padrastu maibé ba nia sente katak nu'udar aman rasik ida ne'ebé kuidadu nia iha idade ne'ebé sei infantil to'o nia harii uma kain.

"Ha'u bo'ot hosi aman padrastu, naran Agostu Soares ho naran kodigu Hali Tua Ulu/Busa Metan hosi Fatukahi Manufahi. Aman ne'e maka kuidadu ha'u ho ha'u nia inan Brigida to'o ohin loron," Moises dehan ba independente foin lalais.

"Ha'u rasik sei tinan ida ho balun (aman padrastu mak informa kona-ba situasaun tenki fahe malu ho aman no familia rasik). Maibé ha'u konsidera nia nu'udar aman rasik ne'ebé di'ak hodi kuidadu to'o ha'u bo'ot no ohin loron sai kabeen na'in," reforsa nia hodi konta.

Nia dehan, iha 2022 termina ninia vida joven hodi deside kabeen igreja ho feto ne'ebé nia hadomi, Lucinda J. Ornai de Jesus hosi Fatukahi Manufahi,  No hosi prosesu ne'e sira iha oan na'in 5 ne'ebé kompostu hosi 2 no mane 3.

Razaun ba nia hakarak kandidatu aan iha suku Bibileo tanba nu'udar rain orijin, maibé tanba funu ninia hahalok obrigadu nia ho ninia familia sees hodi salva aan no moris iha suku Fatukahi iha munisipiu Manufahi ne'eba.

"Tinan barak ona husik hela knua Bibileo, halai hosi ki'ik no sai loloos hosi Vikeke iha akontesimentu levantamentu armada iha loron 8 fulan Agostu 1983 iha Krasas."

Tanba ne'e, tuir nia hanesan iha responsabilidade moral no au mezmu tempu iha mos konesimentu uitoan ne'ebé iha deside fila ba suku Bibileo kandidata aan, karik eleitu bele serbi veteranu no vitima mate restu sira ne'ebé iha suku ne'eba.

Ho hanoin hirak ne'ebé iha hodi kandidata ninia aan. Nia la'os mai ho mamuk maibé mai kedas ho vizaun misaun ne'ebé klaru.

Ninia vizaun maka, hamutuk ho komunidade sei hakat ba oin hatu'ur suku Bibileo ne'ebé moris ho valor kultura, dame, saudavel, matenek no sai sarani ne'ebé di'ak agora na ba futuru.

Ho ninia misaun mak, sei halo atendimentu ne'ebé di'ak ba povu, rona no simu ideia hotu-hotu no tu'un direita ba iha baze haree povu ninia kondisaun.

"Kapasita no dezenvolve rekursu umanu iha suku hodi lori susesu ba moris, kria kondisaun infraestrutura publiku liuhosi komunikasaun di'ak ho ministeriu relevante para bele ajuda hasa'e no hadi'a ekonomia povu nian."

Koordena no koopera ho parte relijioza, sosiedade sivil hodi bele ajuda hakbi'it ka hametin no haburas kultura Bibileo nian no hamutuk povu defende loron 8 Agostu no 17 Setembru 1983 sai nu'udar loron nasional ne'ebé importante iha prosesu luta ba libertasaun rai.

Sei ejize no defende hodi ko'alia ho ministeriu relevante para bele rezolve problema ne'ebé povu enfrenta hanesan susar ba bee moos, estrada ne'ebé ladun di'ak, saude, edukasaun, apoiu material peska tanba komunidade barak mos moris nu'udar peskador, hadi'a sitiu turizmu komunitariu inklui sitiu istoriku sira ne'ebé iha suku refere hodi bele sai fatin turistiku nakaloke ba vizitante lokal no internasional.

Ikus nia hatete, maluk sira ne'ebé ohin loron kandidatu mos aan, mesak familia de'it, karik ida manan hanesan mos ami maka manan tanba manan hodi serbi suku ida no povu ida.

"Kandidatura sira seluk, ami mesak familia, ha'u nia sentimentu ba maluk sira ne'ebé mak avansa iha eleisaun, ami hotu mak manan tanba ami mesak Ai Ranik no Manu Knu'uk Ida De'it, Toi Asu Tatamou Baharin Besi nia oan de'it," hakotu nia.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31