MCC: Konsellu Diretiva Sei Tau Matan ba Kompaktu Bee no Edukasaun iha Tinan Lima Mai Featured

By Abril 18, 2023 653
Millennium Challenge Account iha Timor-Leste hala’o reuniaun Konsellu Diretiva ba dahuluk, iha Otel Novu Turizmu. Foto:MCC. Millennium Challenge Account iha Timor-Leste hala’o reuniaun Konsellu Diretiva ba dahuluk, iha Otel Novu Turizmu. Foto:MCC.

DILI: Millennium Challenge Account iha Timor-Leste hala’o reuniaun Konsellu Diretiva ba dahuluk, ne’ebé nuudar entidade ida ne’ebé sei implementa Kompaktu ho valór millaun $420 husi Governu Estadus Unidus Amérika nia Millenium Challenge Corporation (MCC).

Konsellu ne’e hala’o diskusaun kona-ba membru konsellu sira ne’ebé hamahun an iha konsellu nia laran, regulamentu sira governu nian, no projetu ne’e nia progresu.

MCA Timor-Leste estabelese husi Governu Timor-Leste hodi implementa MCC nia subvensaun, inklui lansa aprovizionamentu no selesiona kontratór sira ba projetu sira, aliña ho MCC nia modelu kona-ba nasaun benefisiáriu maka nain ba programa ne’e. Konsellu Diretiva MCA Timor-Leste inklui reprezentante sira husi governu Timor-Leste ho mós membru sira sosiedade sivíl nian.

“Ami nia parseiru Timoroan sira hala’o ona traballu ida ne’ebé di’ak tebes kona-ba identifika dezafiu sira atu Kompaktu ne’e hatan ba, no dezeña ona dalan ba solusaun sira, no agora ho reuniaun ohin loron nian, prepara atu lidera projetu ne’e nia implementasaun,” dehan  Enkarregadu Negósiu Estadus Unidus Amérika Tom Daley.

“Reflete diversidade husi lidun oioin iha sosiedade Timor-Leste, membru sira iha konsellu administradór ne’e sei asegura katak kompaktu ne’e ninia benefísiu sira sei atinje ema Timoroan barak. Ami hein atu servisu hamutuk ho ami-nia parseiru sira hodi promove kreximentu ekonómiku ba povu Timor-Leste enkuantu ita hakat ba oin ho projetu ida-ne’e iha tinan lima nia tuirmai.”

Entretantu, kompaktu Timor-Leste ne’e reprezenta EUA nia kontribuisaun dezenvolvimentu ida ne’ebé boot liu iha Timor-Leste nia istória.

Kompaktu ne’e buka atu mellora saúde no abilidade povu Timor-Leste nian liu husi hamenus moras hirak-ne’ebé kauza husi fonte bee kontaminadu no mellora aprendizajen iha nível eskola sekundáriu. Kompaktu ida-ne’e kompostu husi projetu rua mak hanesan,

Dezinfeta bee, mak atu hadi’ak populasaun Timoroan nia saúde, MCC compact sei introdús ba dala-uluk Sistema saneamentu no tratamentu bee foer ne’ebé sentralizadu no hadi’ak drenajen iha Dili laran hodi benefisia ema rihun 300 resin.

Sei konstrui mós fasilidade produsaun sódiu ipoklóritu hodi fornese kímiku dezinfetante nesesáriu atu purifika bee moos ne’ebé sei fornese ba munísipiu haat ne’ebé besik Dili, nune’e fó benefísiu ba ema 500,000 resin ne’ebé hela iha Dili laran no besik Dili.

Infraestrutura ida-ne’e buka atu hamenus insidénsia aas ba moras ne’ebé kauza husi bee, ho maneira ne’ebé mak inkluzivu no reziliente ba klima, no komplementa governu no doadór sira-nia investimentu sira  iha Dili nia sistema saneamentu no bee.

Aleinde, hadi’ak rezultadu edukasaun mak Projetu Ensinu no Lidera Jerasaun Timoroan tuirmai (TALENT) ninia objetivu mak atu hadi’ak rezultadu aprendizajen ba estudante sira liuhusi fornese edukasaun no formasaun ba manorin-nain no líder eskola sira.

Projetu TALENT ne’e sei serbisu-hamutuk ho Governu Timor-Leste nia Ministériu Edukasaun hodi hari’i Sentru Eselénsia ida no asegura katak estudante hotu-hotu ne’ebé gradua husi edukasaun sekundária iha dunik abilidade ne’ebé nesesáriu hodi kontinua ba ensinu superiór no tama iha kampu traballu,  nune’  fó benefísiu ba estudante Timoroan besik millaun ida resin iha tinan 20 oin mai.

Enkuantu, hanesan parte ida husi Kompaktu ne’e, Governu Timor-Leste kompromete ona fundu adisionál millaun $64 ne’ebé sei apoia infraestrutura bee, saneamentu, no drenajen, inklui koneksaun sira iha nível uma-kain nian ba sistema foun sira, hodi asegura katak benefísiu hirak ne’e fornese diretamente ba sidadaun sira iha Dili nia uma.

Tanba, Millennium Challenge Corporation mak Estadus Unidus nia ajénsia dezenvolvimentu independente ida ne’ebé hala’o servisu hodi hamenus ki’ak iha mundu tomak liuhusi kreximentu ekonómiku.

MCC ne’e kria iha tinan 2004 hodi fornese subvensaun ho tempu limitadu ba investimentu iha infraestrutura ho reforma institusionál no polítika ba nasaun hirak-ne’ebé kumpre duni padraun rigorozu ba governasaun di’ak, kontra korrupsaun no respeita direitu demokrátiku sira.

Rate this item
(0 votes)
Saturnina da Costa

Jornalista Jornal Independente

https://independente.tl

Independente Digital TV