Japaun sei Apoia TL iha Dezenvolvimentu Rural Featured

By Mariano Mendonca Agostu 01, 2023 1234
Vise Primeiru Ministru no Ministru Koordenador Assuntu Dezenvolvimentu Rural (VPM-MKDAR), Mariano Assanami Sabino tara tais ba iha Governu Japaun liuhusi nia Embaxador iha Timor-Leste (TL), Tetsuya Kimura, iha gabinete VPM-MKDAR. Foto:Media Gabinete VPM-MKDAR. Vise Primeiru Ministru no Ministru Koordenador Assuntu Dezenvolvimentu Rural (VPM-MKDAR), Mariano Assanami Sabino tara tais ba iha Governu Japaun liuhusi nia Embaxador iha Timor-Leste (TL), Tetsuya Kimura, iha gabinete VPM-MKDAR. Foto:Media Gabinete VPM-MKDAR.

DILI: Governu Japaun liuhusi nia Embaxador iha Timor-Leste (TL), Tetsuya Kimura ho Vise Primeiru Ministru no Ministru Koordenador Assuntu Dezenvolvimentu Rural (VPM-MKDAR), Mariano Assanami Sabino, diskute ba futuru Japaun sei apoiu TL iha dezenvolvimentu rurál.

Embaxador Tetsuya Kimura hateten, objetivu hasoru malu ho vise primeiru ministru hodi fó felisitasaun no mós hodi deskute kona-ba dezenvolvimentu rurál, Japaun iha komitmentu ba apoiu governasaun ne'e.

"Objetivu husi ami nia enkontru ohin loron ne'e fó mai atu felisitasaun ba iha nomeiasaun vise Primeiru Ministru no ami mós deskute kona-ba tanba nomeiasaun foun ne'e  vise Primeiru Ministru mós toma kona-ba iha dezenvolvimentu rural nian. Entaun ida ne'e mós sai hanesan area preoridade ida husi Japaun ninia asistensia ba Timor-Leste, entaun ami iha atu hatudu komitmentu ba apoiu governasaun ida ne'e nian iha dalan atu oinsa bele suporta liu tan programa governu nian iha futuru," dehan nia, iha Palásiu Governu, horisehik.

Nia afirma, área kooperasaun ne'ebé sai prioridade ba governu Japaun agora dadaun ne'e fó apoiu ba iha dezenvolvimentu hanesan infraestrutura bázika sira no mós hadia serbisu Sosiais sira hanesan esplika katak, Japaun serbisu hamutuk ho NGO Japones sira no mós ONG lokál sira halo dadaun interotasaun projetu sira iha area rurais inklui mós haree eskola sira, harii konstrusaun sira no mós halo fornesimentu bee mós ba komunidade sira.

Aleinde ida ne'e ONG Japaun sira mós agora serbisu dadaun iha projetu reflorestasaun ka hadia fila-fali ai-laran sira ne'ebé mak estragadu, iha asistensia ba hadia infraestrutura báziku sira ne'e inklui mós hadia irrigasaun sira.

"Iha pasadu klaru ke Japaun hadia ona irrigasaun maibé foin lalais iha tinan 2021 inundasaun ne'ebé mak akontese iha ita nia rain, entaun irrigasaun sira ne'e hetan estragus, liu husi kooperasaun ba hadia infraestrutura báziku sira ne'ebé mak hetan estragus husi inundasaun, Agora dadaun hadia hela irrigasaun iha Maliana no bluto," nia dehan.

Nia afirma, NGO sira ne'e serbisu mós iha area hadia Ekonómia populasaun iha area rural liu husi hadia sira nia kuda kafé, aifunan, modo tahan sira ne'e iha Munisípiu sira ne'e parte ida husi reflorestasaun.

Iha fatin hanesan Vise Primeiru Ministru no Ministru Koordenador Assuntu Dezenvolvimentu Rural (VPM-MKDAR) Mariano Assanami Sabino afirma, enkontru ho embaxador Japaun ne'e hodi idenfika futuru hanoin katak Dezenvolvimentu ne'e tenki integradu ona.

"Embaxador Japaun mai enkontru ne'e para ita idenfika futuru ita hanoin katak Dezenvolvimentu ne'e tenki integradu ona katak, husi parte Japaun halo saida mak sira bele suporta no husi Korea saida mak sira bele halo no husi governu rasik sira ne'ebé apoiu, parte ne'ebé mak sira bele halo, imprestimu karik ita sei halo tanba presu mós ba boot" nia dehan.

Tan ne'e mak tenke identifika ona, lakleur tan depois Orsamentu retifikativu ne'e karik remata se kraik halo konsultasaun levantamentu dadus halo mapamentu atu saida mak halo tiha ona durante ne'e governu halo, NGO sira halo, embaxada sira mós suporta.

"Ita tenke koloka atu integradu hodi nune'e ita tenke bebeik mais tenke sees husi kiak, serbisu lubuk ida ne'ebé mak ha'u hanoin importante tebes ita sei halo hamutuk ho komunidade, Xefi suku no Xefi aldeia sira no mós hamutuk ho embaxada sira," nia salienta.

Nia dehan, hotu-hotu ne'e tenke ataka iha fokus ida, lae idak-idak ba halo ninian, entaun tenke iha fokus ida katak, Dezenvolvimentu fazeadu, kuandu seidauk iha infraestrutura  bele halo infraestrutura lai hanesan estrada, bee mós, eletrisidade.

"Planu estrutura iha ona, oinsá mak ita tenki fiar aan oinsá mak ita organiza malu hamrik mesak, oinsá mak estrutura suku aldeia ne'ebé ke tenki moris liu depois ida ne'e komesa hamoris ona Ekonómia tenke la'o ona," nia dehan.

Ekonomia ne'e la'o iha lubuk ne'ebé ba apoiu maibe la sustentavel, tanba dependente ba apoiu ne'e katak, Ekonómia seidauk moris, bainhira ekonomia moris ona hatene ona katak, nia sustentavel ona.

"Entaun ita hatene katak, tinan orsamentu ne'e ita bele inkris ba populasaun nia moris hodi transforma populasaun nia moris ba rendimentu oitoan iha depois komesa muda nia moris ita bele klaru," tenik nia.  

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31