Enkontru konsultasaun ne’e, halibur parte interesada sira-nia prespetiva, rekomendasaun, no sujestaun sira atu garante katak UNDP no WFP nia Estratéjia reflete ba Timor-Leste nia dezenvolvimentu, prioridade nasionál, no objetivu dezenvolvimentu sustentável nian.
Nu’udar parte ida husi kompromisu ne’ebé la’o ona atu apoia Timor-Leste nia progresu, konsultasaun ida-ne’e hanesan oportunidade ida atu hasa’e kolaborasaun no hametin esforsu konjuntu ida hodi rezolve dezafiu prinsipál sira ba dezenvolvimentu nian, inklui redusaun pobreza, reziliénsia klimátika, seguransa ai-han, no inkluzaun sosiál.
“Diskusaun ne’e, ita hala’o krusiál tebes. UNDP no WFP sei informa kona-ba dokumentu programa foun ne’ebé sei implementa tuir mai, atu assegura nia aliñamentu ho ita-nia objetivu dezenvolvimentu estratéjiku nian ne’ebé trasa iha planu 2011-2030 no programa tinan lima governu konstitusionál da-IX nian. Ita tenke foka ba transformasaun estruturál, dezenvolvimentu inkluzivu, reziliénsia komunitária, kreximentu ekonómiku, no hametin governasaun demokrátiku. Importante tebes katak programa sira-ne'e inkorpora prinsípiu propriedade nasaun nian, lideransa, no sistema sira ne'ebé maka rezoan ho ita-nia kontestu nasionál”,dehan Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Benedito Freitas, iha komunikadu ne’ebé Online INDEPENDENTE asesu, kinta ne’e (13/02/25).
Enkuantu, durante eventu refere, UNDP no WFP apresenta esbosu estratéjia sira, ne’ebé ho nia foku diskusaun, relata liu ba promove reziliénsia, promove kreximentu ekonómiku sustentável, hasa'e seguransa ai-han no nutrisaun, protesaun sosiál no hametin kapasidade institusionál sira hodi reforsa dezenvolvimentu inkluzivu no sustentável.
Country Representative WFP Jacqueline de Groot, subliña signifikadu husi seguransa ai-han no nutrisaun katak, liuhusi Planu Estratéjiku ida-ne’e, WFP bele apoia ambisaun governu nian atu hadi’a seguransa ai-han no nutrisaun di’ak ba ema hotu, ne’ebé sai hanesan xave ba dezenvolvimentu sustentável.
“Liu husi aliñamentu ho prioridade nasionál no rekomendasaun husi entidades relevantes sira, ita bele dezenvolve solusaun sustentável, ne'ebé mós apoia ba sistema protesaun sosiál nian no hadi'a moris-di'ak, liuliu ba komunidade sira ne'ebé vulnerável”, dehan Jacqueline de Groot.
Nune’e mós, Reprezentante Resident Representative PNUD, Katyna Argueta, iha nia intervensaun subliña importánsia husi konsulta ida-ne’e, dezafiu bele barak no inserteza bele sai deskonsentradu, WFP, PNUD no Ajénsia sira hotu ONU nian, sei halo buat ne’ebé hala’o ona durante tinan 25 ikus ne’e.
“Ita sei kontinua fó apoiu ba Timor-Leste atu avansa nia aspirasaun sira ba iha futuro ne’ebé di’ak liu, iha faze tuir mai. Ho esforsu tomak ami sei kontinua serbisu, tanba ema sira ne'ebé ami serbí, nasaun ne'ebé ami hela ba, jerasaun sira tuirmai - laiha luxu atu rende,”tenik nia.
Enkuantu, husi resultado konsultasaun ida-ne’e sei kontribui ba forma finalizasaun estratéjia nian, ne’ebé mak sei sai hanesan matadalan ba kolaborasaun entre PNUD, WFP, no Governu Timor-Leste iha pasu hodi hakat ba 2030.
Entretantu, sorumutu ida-ne’e reafirma kompromisu husi organizasaun rua refere nian, atu apoia ba jornada dezenvolvimentu nasaun nian ne’ebé aliña ho Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Timor-Leste nian 2011-2030 no Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS) nian.