Governu Japaun Inagura Sistema Abastamentu Bee Moos iha Hatolia Featured

By Fevereiru 18, 2023 308
Embaixadór Japaun iha TL, Tetsuya Kimura, hamutuk ho ekipa husi MOP, kua fita hodi inagura Sistema Abastamentu bee moos iha Suku Hatulia, Postu Administrativu Hatulia, Munisipiu Ermera, sesta (17/06). Foto: Media Embaixador  Japaun. Embaixadór Japaun iha TL, Tetsuya Kimura, hamutuk ho ekipa husi MOP, kua fita hodi inagura Sistema Abastamentu bee moos iha Suku Hatulia, Postu Administrativu Hatulia, Munisipiu Ermera, sesta (17/06). Foto: Media Embaixador Japaun.

DILI: Governu Japaun liu husi ninia embaixadór iha Timor-Leste, inagura sistema abastesimentu bee moos iha Suku Hatolia, Postu Administrativu Hatolia, Munisipiu Ermera.

Enkuantu, serimonia inagurasaun ne’e organiza husi Cruz Vermelha de Timor-Leste (CVTL), ONG ne'ebé implementa projetu nee, reprezentante sira husi Ministeriu Obras Publikas, ofisiáis governu lokál husi autoridade relevantes no populasaun lokál sira.

Tan ne’e, Embaixadór Japaun iha TL, Tetsuya Kimura, hato'o parabéns ba komunidade sira iha suku Hatolia no CVTL tanba finaliza sistema abastesimentu bee moos ne'ebé ho di'ak tebes.

Nia dehan, importánsia asesu ba bee moos ne’e mak sei lori impaktu positivu ba edukasaun no igualdade jéneru tanba labarik no feto sira bele uza sira-nia tempu ba objetivu sira seluk.

“Tanba nee, hadi'a asesu ba bee moos mak sei fó impaktu multiplikasaun ba setór barak, inklui saúde, nutrisaun, edukasaun no igualdade jéneru, no ami fiar katak projetu ne'e iha impaktu signifikativu ba povu no komunidade,”dehan nia iha komunikadu ne’ebé Online INDEPENDENTE sita, sesta (17/02).

Nia akresenta, projetu ne'e la'ós harii deit sistema abastesimentu bee moos, maibé fornese mós treinamentu konaba oinsá atu mantein sistema abastesimentu bee moos, oinsá atu prevene moras no oinsá atu responde ba dezastre sira.

“Aprosimasaun ne'e mak efetivu no impresivu tebes hodi hadi'a komunidade sira nia moris ein jerál iha suku ida ne'e,”tenik nia.

Entretantu, ba projetu ne’e, Governu Japaun apoiu orsamentu ho montante total dolar amerikanu rihun $84,641, liu husi ninia eskema ida ho naran Fundu Asistensia Seguransa Umana (GGP) ne’ebé benefisia ema hamutuk na’in 500 iha suku refere.

Ho nune’e, projetu ne'ebé harii sistema abastesimentu bee moos inklui fasilitasaun treinamentu ba manutensaun sistema, saneamentu, dezastre no agrikultura iha suku refere.

Desde projetu dahuluk hahú iha tinan 2000, projetu hamutuk 132 mak implementa ona liu husi programa GGP iha Munisipiu 14.

Projetu sira ne'e, fornese asisténsia ba infraestrutura komunitária sira inklui konstrusaun no reabilitasaun ba fasilidades eskola, postu saúde sira no sistema abastesimentu bee moos hodi responde ba komunidade sira nia nesesidade báziku oioin iha nivel baze.

Rate this item
(0 votes)
Saturnina da Costa

Jornalista Jornal Independente

https://independente.tl

Independente Digital TV