Governu Apela ba Ajénsia Sira Labele Bosok Sidadaun Sira ba Servisu iha Rai Liur Featured

By Outubru 21, 2022 294
Reuniaun Konsellu Ministru, iha Palasiu Governu. Foto:Dok. Reuniaun Konsellu Ministru, iha Palasiu Governu. Foto:Dok.

DILI: Governu apela ba ajénsia viajen nasionál sira hodi labele bosok sidadaun sira ho promesa falsa sira kona-ba servisu iha rai-li’ur.

Tuir komunikadu ne’ebé Online INDEPENDENTE, asesu, iha pajina Ofisial Ministru Prezidensial Konsellu Ministru, relata, Oitavu Governu Konstitusionál  apela ba ajénsia viajen nasionál sira hodi labele bosok sidadaun sira ho promesa falsa sira kona-ba servisu iha rai-li’ur no hodi informa ba sira-nia kliente sira, ne’ebé hakarak ba servisu iha rai-li’ur, presiza iha ona kontratu servisu nian molok halo viajen, atu evita bele hamosu fraude.

“Governu informa mós katak sei adota medida sira ne’ebé presiza no adekuada atu prevene no hapara empreza sira ne’ebé ho intensaun ilísita, fó informasaun falsa ba sidadaun sira, ne’ebé bele konsidera hanesan atus tráfiku umanu nian,”haktuir komunikadu refere.

Xefe Kaza Militár Prezidensia Repúblika Interinu, Maijór Francisco da Silva informa, iha 19 Outubru dader Kaza Militár Prezidensia Repúblika konvoka reuniaun ho autoridade seguransa no defeza Timor-Leste hodi trava sidadaun TL na’in 200 ne’ebé tuir planu sei ba rai li’ur iha 27 Outubru.

Iha reuniaun konjunta ne’e, nia hatete, autoridade seguransa no defeza TL tau hamutuk hanoin kona-ba Timor-oan ne’ebé ajensia balun fasilita ba servisu iha rai li’ur ho ilegalmente.

“Ami ohin tuur hamutuk oinsa atu fó solusaun atu trava ita-nia sidadaun na’in 200 resin labele ba estranjeiru kuandu la priense kriteiru, ida ne’ebé mak priense kriteiru nia bele ba no see mak sai ilegal laiha dokumentu legál ruma nia sei la sai iha loron 27 Outubru 2022,” dehan Francisco ba jornalista sira hafoin reuniaun iha Palasiu Prezidensiál, Kuarta (19/10).

Aleinde ne’e, nia hatutan, autoridade seguransa no defeza Timor-Leste halo ona kontatu ho parte imigrasaun Portugal atu halo kontrolu didi’ak ba sidadaun TL ne’ebé karik konsege tama iha Portugal.

“Agora ami mós kontatu ona ba iha Portugál par migrasaun iha Portugal hein iha sira-nia odamatan entrada bainhira to’o iha ne’eba sira sei husu tuir ‘ó mai Portugal ne’e see mak responsabliza? Familia? entaun famila see?’ sira sei kontatu familia see mak bele mai simu sira tama ne’e tuir lei migrasaun Portugés nian ka lae, se sira tama la tuir lei Portugal deporta fila,” dehan nia.

Reuniaun ida ne’e, nia dehan, laos atu trava sidadaun TL ne’ebé sei aranka ba rai li’ur iha 27 Outubru de’it, maibé ba oin autoridade seguransa no defeza sei hametin liu tan seguransa iha odamatan aeroportu nian.

Nia hatutan, Bainhira sidadaun ida sai husi teritoriu nasionál atu ba serbisu iha rai li’ur tenke aprezenta dokumentu kompletu kona-ba ajensia ne’ebé haruka sira tenke klaru no ema ne’ebé simu sira iha rai li’ur tenke iha no  klaru.

“Sidadaun sira sai ba li’ur tenke hela fatin ne’ebé diak, sebisu manan osan di’ak bele ajuda familia, maibé labele hanesan situasaun sira antes ne’e, ita-nia sidadaun sira sai ba abandona fali iha estrajeiru, sidadaun sira labele ba moris aat fali iha estrajeiru,” katak nia.

Nia hatutan situsaun ne’e, halo Prezidente Repúblika preukupa no konvoka kedas reuniaun Kosellu Superior Defeza no Seguransa iha 7 Outubru atu buka solusaun ba sidadaun TL sira ne’ebé daudaun abandonadu iha estrajeiru, liu-liu iha Portugal.

Tanba ne’e, nia afirma, Kaza Militár kontinua konvoka enkontru ho autoridade polisiál sira atu tau hanoin hamutuk molok halo atuasaun ba sidadaun sira ne’ebé mak sei halo viajen ba estrajeiru iha semana oin.

“Hanesan Governu iha dever morál ida, estadu Timor-Leste labele tur nonok de’it hanesan ne’e, ita tenke foti asaun atu trava ita-nia Timor-oan sira bainhira viajen ba rai li’ur la klaru,” katak nia.

Tanba ne’e, nia husu ba sidadaun sira tenke haree no check informasaun sira ne’ebé kredivél ba  ajensia viajen ne’ebé iha responsablidade molok  deside viajen ba rai li’ur.

“Husu ba Timor-oan sira tenke husu informasaun sira molok foti desizaun ba serbisu iha rai li’ur no  ba ajensia sira tenke responsabliza ba sidadaun sira molok falisita Timor-oan ba rai li’ur.”

KM Aprova Baze Legal Proteze Sidadaun TL iha Rai Li’ur

Atu bele proteze di’ak liu tan sidadaun Timor-Leste iha rai li’ur, Konsellu Ministru aprova projetu Dekretu Lei kona-ba medida ba protesaun sidadaun Timor-Leste iha rai li’ur.

Projetu Dekretu Lei ne’ebé aprezenta husi gabinete Primeiru Ministru ne’e prevee medida ba protesaun sidadaun Timor-Leste iha rai li’ur no define regra sira ba ninia atribuisaun mak hanesan: prestasaun sokorru iha kazu katástrofe naturál ka perturbasaun grave ba orden públika; Repatriasaun (lori fila) Timor-oan sira iha rai li’ur; Apoiu emerjénsia ba alojamentu; Apoiu aihan emerjénsia; no Apoiu ba kazu prizaun ka detensaun.

"Bainhira ita aprezeta proposta lei no dekretu lei sira iha prinsipiu ida mak ita tenke respeita ne'e mak igualidade, entaun bainhira ita hakerek lei ita la temi ba fatin ida de'it, ba fatin ida ne’ebá de'it, mais ita temi ba situasaun hotu-hotu,” dehan Ministru Prezidensia Konsellu Ministru, Fidelis Leite Magalhaes, hafoin reuniaun Konsellu Ministru (KM) iha Palásiu Govenu, Kuarta (19/10).

Nia hatutan, dekretu lei ne'ebé aprezeta husi Primeiru Ministru kona-ba medida sira protesaun sidadaun Timor-Leste sira iha rai li'ur ne'e loke dalan ba governu atu iha dalan legal hodi aloka rekursu sira bainhira nesesariu hodi fó ba sidadaun TL ne'ebé mak enfreta situasaun susar.

"Ezemplu, hanesan iha sira ne'ebé mak vitima iha tratiku ema nian tenke repatria sira no sira ne'ebé mak vitima ba dezastre naturais atu repatria sira mai Timor. Hirak ne'e presiza enkuadramentu legal sira par atu bele loke dalan ba Governu hodi bele halo rekursu," dehan Fidelis.

Tanba, nia hatutan, fundamentu legal sira la sufisiente ba governu atu halo atuasaun.

“Ne'ebé ida ne'e ohin aprovadu hanaran medida protesaun Timor-oan sira iha rai li’ur,” dehan nia.

Iha 18 Outubru, tuku 10.30 Oras Timor-Leste, ekipa husi Polisia Sientifika Investigasaun Kriminal (PSIK) asegura Timor-oan na’in 7 ne’ebé foin fila husi Portugal tanba konsidera nu’udar vitima ba  trafiku umanu.

Tuir informasaun ne’ebé jornalista Jornal INDEPENDENTE asesu husi fonte importante balun iha PSIK, Timor-oan na’in 7 ne'e konsidera sai vitima ba ajensia balun iha Timor-Leste.

“Timor-oan na’in hitu fila mai ho aviaun AirAsia to'o iha Aeroportu Internasional ita ba simu sira hanesan vitima ba trafikante hodi mai iha ita-nia fatin atu presta deklarasaun atu ita halo prosesu investigasaun ba kazu ne'e," dehan fonte ne'e, Tersa (18/10).

Timor-oan na’in hitu ne’ebé kompostu husi mane na’in neen no feto na’in ne’e sei presta deklarasaun hafoin sei husik sira fila ba idaidak nia hela fatin.

"Vitima sira ne'e  ba Portugal  iha fulan la hanesan, balun ba iha fulan Agostu no balun ba iha fulan Setembru. Ajensia balun mak fasilita sira atu ba servisu iha Portugal, maibé to’o iha ne’ebá sira la servsiu,” nia hatutan.

Rate this item
(0 votes)
Saturnina da Costa

Jornalista Jornal Independente

https://independente.tl

Independente Digital TV