FONGTIL-REBAS Konsidera Setór Saúde TL Hasoru Dezafiu Barak Featured

By Cristina Ximenes Maiu 28, 2024 275
Diretór Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto. Foto:Media FONGTIL. Diretór Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto. Foto:Media FONGTIL.

DILI: Forum Organizasaun Naun Governamentál Timor Leste (FONGTIL) ho Rede Ba Saúde Timor Leste (REBAS-TL) konsidera setór saúde iha nasaun ne’e hasoru dezafiu barak, ne'ebé esforsu hodi bele transforma atu hasa'e kualidade saúde ba povu nian tuir lema Ministériu Saúde nian, promove povu ida ne'ebé saudavél, produtivu, indepedente no justu.

Diretór Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto 'Koko' hateten, FONGTIL fó apresiasaun aas ba esforsu governu liu husi dezenvolvimentu setór saúde harii ona fasilidade saúde iha teritóriu Timor laran tomak, mellora ekipamentu médiku sira, kapasitasaun profesionál saúde no seluk tan.

Nia dehan, iha nivél polítika no enkuadramentu legál sira ne'ebé Ministériu Saúde lansa ona polítika integradu saúde hamutuk ho ministériu saúde avaliasaun liuliu kona-ba jestaun formasaun ba saúde ninian. Instrumentu servisu sira ne'e hotu sei ajuda servisu haforsa sistema saúde ida ne'ebé rezilente no sustentavel.

"Situasaun atuál kontinua hasoru ameasa kona-ba númeru kazu HIV-SIDA ne'ebé kontinua aumenta liu ona besik rihun rua resin, númeru mortalidade ne'ebé kontinua sa'e, situasaun stock-out ai-moruk ne'ebé kontinua ezisté. Ita mós enfrenta situasaun raes badak ne'ebé ezisté, númeru joven idade produtivu sira ne'ebé ho idade eskola ninian asesu ba sigaru no tua," dehan Valentim, iha Hotél Timor, Sesta (24/5).

Nia afirma, iha nivél polítika kona-ba orsamentu ninian ne'ebé alokasaun orsamentu ba Ministériu Saúde kontinua la hetan prosaun ne'ebé natoon kada tinan-tinan sei la liu 10% maski nesesidade barak ne'ebé presiza. Situasaun sira ne'e hotu afeta liuliu kona-ba direitu umanu karik afeta tebetebes ba saúde hodi bele ajuda prosesu rekuperasaun no ameasa piskolójia.

Tanba, fó ameasa ba sosiu ekonómika sei ladún ajuda ba produtividade servisu sira tanba sei iha alokasaun, sei prejuizu ba despezu estadu, seguransa sosiál no saúde ba kuliadade vida família ninian. Ba setór saúde ne'e rasik afeta ba despeza sira ne'ebé tratamentu ninian nune'e sei la garante kona-ba kualidade atendimentu saúde ba povu no seguru.

Nune'e, hakarak kontinua rekomenda ba governu liuliu Ministériu Saúde no makaer ukun sira tau atensaun ba implementasaun polítika sira liuliu polítika orsamentu ba setór saúde, presiza haforsa instituisaun kapasitasaun distribuisaun profesionál saúde, haforsa atividade ne'ebé inovativa ba efisiensia no efikasia ba setór saúde, presiza hametin sistema monitorizasaun, avaliasaun.

Nia dehan, iha Timor maiória mane barak liu kompara ho feto, iha Timor mane mak maiória sofre barak liu moras kompara ho feto, entaun ida ne'e hamosu ona hipoteza barabarak lori ba halo reflesaun, motto ida labele husik ema ida iha kotuk iha prosesu prestasaun servisu atu hotu-hotu hetan saudavél tuir viziñu Timor Leste, povu saudavél, Timor Leste saudavél ita espera atinji, entaun dadus ida ne'e hamosu pergunta barak tiha ona halo reflesaun.

Governu Konxiente Hela Problema

FONGTIL konsidera kona-ba problema saúde públiku iha rai laran sai ona kestaun boot, governu konxiente hela maibé lideransa ne'ebé toma responsablidade ba saúde nian to'o agora la hasai liafuan ruma relasióna ho problema ne'e no nia sente hanesan problema ida baibain.

Diretór Ezekutivu FONGTIL hatete, kona-ba halo avaliasaun dezempeñu ba komportamentu servisu ba ministru sira nian, liuliu ba Ministra Saúde ka ministru sira seluk hanoin Primeira Ministru iha autoridade atu bele halo avaliasaun ruma kona-ba ida ne'e.

Nia hatete, governu, parlamentu no orgaun estadu sira kompriende hela situasaun ida ne'e no sira tenke ho fuan boot konsidera kona-ba prióridade ne'ebé presiza hetan atensaun sériu no sedu bele rezolve dezafiu sira ne'e.

“Nia (Ministra Saúde) tenke update kona-ba situasaun ne'e ba públiku no mós nia tenke halo orientasaun ka mekanizmu ruma ne'ebé bele fó mudansa radikalmente kona-ba atendimentu sira liuliu ba saúde ne'e nivél ministériu presiza tenke halo mudansa ruma liuliu ba prosesu sira ne'ebé bele ajuda ita nia servisu ha'u hanoin ne'e tenke halo. Tanba ida ne'e sai ona preokupasaun públiku la'ós segredu ona ne'ebé presiza tenke hetan atensaun sériu atu ita bele sai situasaun ne'e lalais," tenik nia.

Hataan ba preokupasaun ne'e, Vise Ministru Saúde ba Operasionalizasaun Hospitais, Flávio Brandão hateten, problema saúde públiku ida ne'e Ministériu Saúde atualiza hela informasaun sira kona-ba issue sira ne'ebé la'o, importante problema iha saúde importante mak ne'e meius atu solusióna iha ka la'e, problema ema labele atu monu ba moras ne'e iha ka la'e, problema mate ne'e problema Maromak mak termina, maibé papél MS nian oinsá moris saudavél, ema moras karik oinsá mak nia bele rekupera fali fali husi nia moras ida ne'e.

Nia hatete, ai-moruk ne'e elementu ida husi komponente boot ida iha saúde ne'e, ne'ebé ai-moruk dehan laiha, la'ós dehan laiha, ai-moruk ne'e iha ema bolu nivél ida aseitasaun katak bainhira menus ne'e to'o hira mak bele aseita ida ne'e menus ona, ida ne'e laiha mas atu dehan laiha ne'e depende ba kazu ida-idak, moras ida-idak distribuisaun ai-moruk ne'e.

Nia esplika, agora daudauk stock ne'ebé iha sentru saúde sira, postu saúde menus 10%, ne'e katak seidauk liu bareira ne'ebé iha ne'ebé iha nivél ida aseitasaun ne'e iha ne'eba hela.

Iha nasaun ne'ebé de'it hanesan ne'e katak aseitasaun ne'e iha, bele rai ida ne'ebé iha nia rai, iha nia nasaun indústria ai-moruk mós infrenta hela situasaun hanesan ne'e, maibé la'ós dehan laiha maibé nivél aseitasaun ne'e.

"Ita nia bainhira menus liu ona 10%, 20% iha nasionál ida ne'e mak ita dehan ne'e perigu la di'ak, maibé ita nian agora daudauk ne'e menus 10% ne'e iha nivél aseitasaun. Pasiente sira sosa aimoru iha klínika sira, ita la ignora informasaun sira hanesan ne'e maibé la'ós hotu-hotu, iha HNGV loron ida ema ba vizita banku emerjénsia liu 200 ba 300 pesoas, se 200 ba 300 pesoas na'in ida tanba de'it ai-moruk espesifiku ida laiha ita labele jeneraliza tomak," dehan nia.

Maibé, atu hatete governu iha lista ai-moruk ida esensiál, krítiku, espesialista nia lista, normalmente ida ne'ebé laiha ne'e barak liu kabe ba lista espeaializadu nian katak moras la'ós maiória maibé moras ida ne'ebé espesífiku nia ai-moruk mós espesifiku ida ne'e mak normalmente hasoru situasaun sira oh ida ne'e laiha maibé lista ida governu garante katak lista esensiál katak tenke iha hela de'it ne'e iha nia fatin.

Estebelese Laboratóriu Nasionál

Entretantu, REBAS-TL husu Ministériu Saúde tenke estebelese ona laboratóriu nasionál ida ne'ebé bele teste ka kontrolu produtu sira ne'ebé importa mai Timor Leste antes distribui ba merkadu labele fó impaktu ba povu nia saúde.

Koordenadór REBAS-TL, Joaquim Soares hateten, problema boot tinan 22 TL seidauk iha laboratóriu nasionál ida Timor laiha.

"Tenke establese ona laboratóriu nasionál ida ne'ebé bele teste ka kontrolu produtu sira ne'ebé importa mai Timor Leste antes distribui ba merkadu labele fó impaktu ba povu nia saúde. Problema boot tinan 22 ita seidauk iha laboratóriu nasionál ida Timor laiha, ha'u hatene katak ita nia instituisaun relevante produtu ai-han haruka ba Indonézia, Austrália mas Timoroan tenke iha nia laboratóriu rasik ne'ebé tenke jere husi Ministériu Saúde," dehan nia.

Joaquim hatutan, bainhira ema importadór sira ba buka hahán sira, ai-moruk sira mai sira tenke haruka duni sampel ka teste mai katak produtu ai-han sira ne'e segundu ba povu nia saúde mak foin ita distribui ba merkadu.

"Agora ita boot sira hatene bainhira kompañia ka Xineza ruma importa mai to'o Portu Tibar langsung tama ba merkadu saida mak ne'e. Entaun ida ne'e mak fatór ida ne'ebé kontribui ba taxa mortalidade sei as ba beibeik. Estadu tenke estebelese laboratóriu nasionál atu kontrolu ai-han molok distribui ba merkadu. Ita agora moras naun kontajiozu ne'e sae maka'as, diabetes, moras fuan, tensaun alta númeru ne'e kuaze ema mate problema boot," hakotu nia.

Hataan ba preokupasaun ne'e, Vise Ministru Saúde ba Operasionalizasaun Hospitais, Flávio Brandão hatete, estabelesimentu laboratóriu ne'e buat ida ne'ebé diskusaun interministeriál la'o tiha ona, iha Institutu Nasionál Saúde Públika Timor Leste (INSP-TL) ne'ebé sei lori papél ida ne'e ba oin halo diskusaun interministeriál hodi hare problema saúde públika nian ne'ebé kabe ba hahán ne'ebé presiza saudavél ida ne'e mak INSP-TL sei lidera.

"Estabelesimentu laboratóriu ba ai-han nain ne'e importante tebes iha nasaun hotu-hotu ida ne'e tenke iha, la'ós de'it ba hahán ba ai-moruk, ba produtu médiku hotu, produtu hahán sira hotu ne'ebé iha tenke sertifika no garante katak ida ne'e saudavél ba populasaun, ida ne'e papél governu nian hodi garante, la'ós iha de'it maibé iha kualidade no saudavél," haktuir nia.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« September 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
            1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30