Defeza fujitivu Teves hatama rekursu ba Tribunal Featured

By Martinha da Cruz Jullu 29, 2024 787
Fujitivu Arnolfo Teves Jr. ho família hamutuk ho defeza submete rekursu kontra desizaun Tribunál Supremu Justisa, iha Tribunál Rekursu, Kaikoli, Sesta (26/07). FOTO: INDEPENDENTE/ Domingos Gomes. Fujitivu Arnolfo Teves Jr. ho família hamutuk ho defeza submete rekursu kontra desizaun Tribunál Supremu Justisa, iha Tribunál Rekursu, Kaikoli, Sesta (26/07). FOTO: INDEPENDENTE/ Domingos Gomes.

DILI: Loron ida molok prazu hatama rekursu ba Tribunal Supremu Justisa temina, iha 26 Jullu ne’e, parte defeza husi Fujitivu Arnolfo Teves Jr. hakat ba Tribunal hodi intrega sira-nia rekursu.

Tribunal Supremu Justisa (TSJ) hasai desizaun hodi estradita fujitivu Teves, iha 27 Juñu 2024. Tuir lei prosesu penal ne'ebé aplika ba iha matéria kona-ba estradisaun nian, Tribunal fó prazu loron 30 ba parte defeza atu hatama rekursu.

Defeza husi fujitivu, Advogadu José Ximenes hatete, iha pontu importante ne’ebé sira hato’o iha sira-nia rekursu.

“Primeiro mak utilizasaun língua, desde primeiro  mandadu de tensaun ne'e mai to'o pedidu estradisaun ne'ebé mak haruka mai autoridade sentrál Ministériu Justisa deside iha faze administrativu. Língua sira ne'ebé Filipina uza ne'e língua Inglesh.”

"Ami hanesan advogadu la aseita ida ne'e purque Timor-Leste hanesan estudu soberania ida ne'ebé iha língua nasionál no língua ofisiál mak lingua  Portugés no Tetun. La deveia  ita  la  aseita  ba  pedidu  estradisaun  tanba Timor laos pertensia   ba Filipina. Timor país ida ne'ebé soberania, ida ne'e mak kestaun soberania."

“Ezemplu, sidadaun Timor-oan haruka karta ida ba estradisaun ba Filipina uza língua Portugés ka Tetun, sira aseita? Sira la aseita. Ida ne'e mak esensia materia ne'e, tanba saida mak Konstitusaun no kodigu prosesu penal uza de'it língua independentemente iha matéria internasionál ne'e língua inglesh maibé ida ne'e  kestaun kona ba soberania,” dehan nia iha Tribunal Rekursu, Sesta (26/07).

Daruak, kestaun TL ho Filipina laiha akordu estradisaun. Filipina nia pedidu ba estradisaun la envoka kualker lei ida kona-ba baze estradisaun. Maibé iha sira-nia pedidu husu de’it envoka kualker lei tanba laiha materia estradisaun kooperasaun ho sira.

Datoluk, Teves hanesan ema politika ida nu’udar  mós hanesan deputadu ida. Iha prosesu julgamentu lubuk ida ne'ebé tribunal halo liu husi produsaun prova hotu-hotu indikasaun persegisaun, katak nia halai sees husi Filipina tanba nia vida kondisaun atu sobrevive.

“Nia mai iha Timor atu hatutan nia vida tanba persegisaun ida ne'e estadu Filipina nia istória ne'ebé ema ho pozisaun sira sempre sai alvu ba kualker Governu ne'ebé Filipina eziste.”

Kestaun seluk mak rekezitu iha Konstituisaun  RDTL  artigu 35 númeru 2 katak sira to'o ohin  loron Filipina nafatin koñese pena morte, pena  prepetua no pena forsa torturasaun.

“Sira mós halo pedidu ba interpol dehan sira-nia kliente ne'e terorista, atu hatete katak Filipina nia  lei ne'e ba fatin eziste ba pena morte, iha ne'ebá ne'e estadu Filipina la hapus maibé sira suspende de'it.”

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« September 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
            1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30