Hasa'e Produsaun Hare ho Produtu Lokal, MAPPF Kria Lei Hodi Regula Animal Ne'ebé Husik Livre Featured

By Rufino Barreto Jullu 28, 2024 1559
Foto:Dok/INDEPENDENTE. Foto:Dok/INDEPENDENTE.

DILI:  Atu hasa'e produsaun hare ho produtu lokal, Ministeriu Agrikultura ho Pekuaria Peska no Floresta (MAPPF) sei kria lei hodi hali regulamentu ida kona-ba animal sira ne'ebé husi livre kada Munisipiu.

Ministru Agrikultura ho Pekuaria, Peska no Floresta (MAPPF), Marcos da Cruz hateten, Sekretariu Estadu no Pekuaria ho nia ekipa ba halo sosializasaun ba komunidade sira iha kada munisipiu.

"Ami  sosialisa ona atu kria  lei regula ba movimentasaun animal sirae ne'ebé husi livre, iha lei regula katak se deit iha animal tenke indetifikasaun atu nune'e animal hanesan karau, fahi, bibi no sira seluk tenke kesi no sulan iha luhan," Dehan Nia ba Jornalista sira iha Suku Irabin de Baisu, (23/07).

Ho nune'e animal sira labele fó impaktu negativu ba agrikultor sira ne’ebé halo to'os no natar, tanbá komunidade sira ne'ebe iha animal tenke kuidadu ka kesi no sulan iha luhan, ne'ebé parte hotu presiza servisu hamutuk hodi hare asuntu ne'e.

Aliende ne'e tenke aumenta produsaun hare  ho kuantidade ikan iha tasi no ikan balun ema hakiak iha bee moris ho Irabere.

Oinsá ita iha eskavator atu apoiu komunidade ho grupu sira hodi ke'e  kolan atu hakiak ikan iha be'e laran, tanbá iha ikan oan iha Lohihunu no mos iha ne'e hare'e oinsá atu bele estabelese sentru produsaun  ikan oan  iha ne'e.

MAPPF iha responsabilidade ba ai-han hanesan hare , ikan no sira seluk tan atu nune'e ema bele moris ho saudavel no ambiente ne'ebé diak.

Politika governu nia oinsá providensial ba ai-han ne'ebé barak ho Kualidade, substentabilidade ne'ebé atu orienta ba merkadu.

Ne'ebé Iha visaun bo'ot iha setor agrikultura, Pekuaria, Peska no Floresta ita tenke fo ai-han barak ba populasaun sira, tanbá ne'e ohin loron halo importasaun barak hanesan lori ai-han husi rai liur.

Nia dehan, osan barak sosa ai-han sira husi rai liur, ne'ebé hatudu katak seidauk halo produsaun barak tanbá populasaun hamutuk 1.3 milloens, ne'ebé presiza   tinan ida produsaun hare hamutuk 200 mill toneladas.

To'o ohin loron seidauk atinji ida ne'e maibé MAPPF apresia agrikultor iha munisipiu sira katak tinan ida ne'e esforsu hodi halo servisu maka'as atu hasa'e produsaun iha rai laran.

"Ita hare balun foin isin no balun foin kuda hare, tanbá ne'e iha Munisipiu balun hadia irregasaun  atu halo natar ba epoka da-ruak no hatudu katak desenvolvementu iha area agrikultura hanesan hare ho produtu lokal sira seluk tan," tenik nia

Ministeriu Agrikultura ho Pekuaria Peska no Floresta (MAPPF) sei hadia irregasaun sira bo'ot sira ne'ebe hetan avaria hela ne'e, maibé sei iha problema barak  kona-ba rekursu umanu oinsá ajuda agrikultor hodi kuda hare.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« September 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
            1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30