BTL fó Razaun Populasaun barak Kontinua ‘Halerik’ ba Bee-Moos Featured

By Cristina Ximenes Agostu 03, 2024 706
Bee moos iha torneira. Foto: DOK. Bee moos iha torneira. Foto: DOK.

DILI: Bee Timor Leste, Emprensa Públiku (BTL,E.P) fó razaun populasaun barak kontinua ‘halerik’ ba Bee-moos,  tanba sistema forñesimentu seidauk adekuadu no seidauk sufisiénte, tanba ne’e nafatin esforsu hodi normaliza sistema sira-ne’ebé iha.

Prezidente BTL,E.P, Carlos Peloi Pires hatete, nia parte simu saláriu boot ida ne'e desde instituisaun harii to'o agora ne'e ko'alia hela de'it.

Maibé tuir nia, hakarak ko'alia de'it katak saláriu boot ka kiik ne'e lá'os BTL mak deside, iha ema ida ne'ebé fó servisu ba BTL mak deside, irárkia iha leten sira mak deside saláriu.

“Tanba saida mak ema barak seidauk asesu bee-moos, primeiru sistema sira agora la adekuadu, iha balun sistema ladun sufisiente atu lori bee ba ema hotu. Entaun saida mak BTL halo, durante BTL mai, halo projetu melloramentu sira, atu ita lori bee ba komunidade sira, daudauk ne'e  esforsu mak ne'e oinsá halo operasaun manutensaun ba sistema bee sira eziste atu komunidade sira bele asesu bee ho di'ak,” Dehan Prezidente BTL,E.P, Carlos Peloi Pires ba jornalista sira hafoin partisipa dialógu entre entidade, iha Salaun FONGTIL Kaikoli, Tersa (30/07).

Nia informa, maibé pelu-menus loron ida la'ós oras 24 karik sa'e ba oras 2 to'o oras 5 ida ne'e mak esforsu, promove projetu sira ba iha kapitál, postu sira la'ós de'it iha kapitál munisípiu mak iha posibilidade asesu bee oras 24, maibé sira ne'ebé iha postu mós tenke hetan bee ho di'ak.

“Entaun ita nia prezensa agora ne'e iha 23 kapitál postu, husi 23 ne'e iha kapitál postu tolu mak agora ne'e hetan bee oras 24 ne'e prezensa BTL nian mudansa ne'ebé uluk ne'e seidauk di'ak mak iha Mehara, Vemasse, Kailako, uluk ne'e laiha, agora ne'e oras 24 ne'e prezensa BTL esforsu atu lori ba ita nia komunidade sira,” Nia afirma.

Nia afirma, iha tempu badak tan BTL sei inaugura tan sistema bee iha kapitál postu balun atu komunidade sira postu sira ne'e bele asesu bee oras 24.

“Semana ida-rua tan BTL inaugura tan iha Maubara atu komunidade sira ne'eba mós bele hetan bee oras 24. Nune'e mós Ataúro la kleur tan BTL inaugural, atu sira iha ne'eba ne'e bele hetan bee oras 24 ne'e esforsu ne'ebé halo agora hadi’a ne'e tuir rekursu ne'ebé iha,” Nia relata.

Tuir hatutan, la'ós rekursu umanu de'it, rekursu kona-ba bee, rekursu umanu, rekursu kapitál ne'ebé investe iha setór bee ne'e rasik.

“Ita agora daudauk ita nia planu ne'e atu lori ba ita nia komunidade sira iha kapitál munisípiu lima+Dili, Baukau, Vikeke, Same Lospalos, ho Dili ne'e kustu la'ós kiik, atu lori bee ba ema hemu ne'e kustu boot, iha Dili Oeste de'it ita nia dezeñu ne'ebé ita propoin ne'e kustu ne'e kuaze $127 millaun itall, iha Dili Leste kuaze $120 millaun itak, iha kapitál munisípiu Lautém, Same hamutuk kuaze $60millaun ital,” Nia haktuir.

Maibé, Baukau rasik kuaze $38 millaun ital ne'e lá'os kiik, haree komunidade la'ós hakilar ba setór bee de'it, hakilar ba setór barak, agora  estadu sira tenke jere rekursu ne'ebé iha.

“Ami mós servisu jere uitoan ne'ebé ita nia Estadu tau iha BTL, atu ita bele lori bee ba ita nia komunidade sira,” Nia relata.

Maibé prezensa BTL ne'e komunidade barak komesa kontribui selu bee ida ne'e hatudu katak sira iha konsiénsia.

Iha tinan barak nia laran ne'e laran ne'e kada tinan estadu rekolla husi bee ne'e kuaze $60 mill to'o $120 mill itall, uma-kain kuaze 14 mill iha Dili, Maliana, Manatuto de'it, mas bainhira BTL nia tempu ne'e munisípiu hotu-hotu sira hotu kontribu, ne’e hatudu komunidade nia konsiénsia ne'e barak iha ona.

Nia reforsa, saida mak BTL halo bele hamoris konsiénsia komunidade sira ni’an, primeiru BTL halo advokásia liu husi kolega sira PN-BESI-TL, sira ajuda iha reuniaun sira nivél suku, aldeia konsensializa sistema, atu sira bele tau matan sistema bee ne'ebé iha ona, ida bee ho di'ak ne'e lá'os PN-BESI-TL.

Maibé parseiru dezenvolvimentu sira halo ida ne'e, BTL rasik mós halo servisu fó hanoin ba komunidade sira tau matan ba sistema no uza bee ho di'ak.

Nia salienta, bainhira halo sosializasaun ona, maibé aktu sira ne'e kontinua akontese tesi ligasaun sira ne'ebé la tuir regra ka la tuir padraun mas normalmente ida ne'e bainhira akontese halo ida ne'e hetan resistensia husi komunidade sira, maibé la'ós hotu-hotu, ida-rua mak halo ida ne'e mas avansa halo.

“Dala-ruma ita tenke halimar hanesan busa ho laho, ita ba tesi tiha halo loos tiha semana ida-rua fila fali mai koneksaun iha fali ona ne'e akontese, iha fatin balun ema balun to'o baku ami nia funsionáriu sira ne'e triste, tanba ema ne'ebé estadu selu atu mellora hadi’a sasan ita ba baku, halo agresaun fíziku ba sira ne'e ladun di'ak ba ita, oinsá mak ita bele hadia karik ita la sobu buat ne'ebé ne'ebé la di'ak, entaun hadi’a ne'e sobu ida la di'ak ne'e bele di'ak, sei iha esforsu lubuk ida tan ita halo nei-neik ami hanoin bainhira ita nia sosiadade ne'e mais konsiente liu tan ha'u fiar katak ho sistema ne'ebé eziste ne'e lá'os kobre ema hotu mas pursentu ema ne'ebé sistema eziste númeru bele aumenta,” Nia reafirma.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« September 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
            1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30