Iha vizita ne’e, pasiente sira kestiona kona-ba eletrisidade iha HNGV ne’ebé sempre mate.
Sekretáriu Jerál FRETILIN, Mari Alkatiri hatete, ho situasaun ida ko'alia nu'udar fundadór, líder, Sekretáriu Jerál Fretilin Partidu de opozisaun boot liu, hotu-hotu hatene katak ohin ne'e 3 de Marsu loron ida Importante bá hotu-hotu, Governu deside, estadu deside 3 Marsu ne'e sai loron Veteranu libertasaun nasional.
Importante tebes liu tan kuandu bainhira kuandu haree problema Veteranu sira ninian ne'e loke debate oin-oin se mak Veteranu, sé mak la Veteranu, sé mak 8/14, sé mak 15/19 no 20/24. Tinan ida ne'e mak debate ida ne'e manas liu, tanba ne'e komu Governu la halo bu'at ida ba Loron Importante ohin ne'e.
"Ha'u deside atu halo bu'at ruma para atu rejista ida ne'e no para atu loke debate ne'e bá vizaun pozitiva la'os loke ba vizaun negativa. No ha'u deside vizita uitoan fatin Importante komemora loron Veteranus ne'e, tanba ne'e ha'u konvida media vizita Hospital Nasional Guidu Valdares para bele haree konsekuensia saida mak bele akontese bainhira ahi eletrisidade mate iha Hospital Nasional Guidu Valdares," dehan nia hafoin halo Vizita iha HNGV, Segunda, (03/03).
Nia afirma, Vizita serbisu oin-oin Politiku sira hotu-hotu husi Organizasaun oin-oin, Sosiedade Sivil para atu ko'alia hamutuk, deskute no tau lian hamutuk atu Rezolve problema ida ke Importante ida ne'e. Rezolve ho sentidu objetivu, rezolve la'os atu fó sala ba malu maibé atu rezolve.
Ohin konsidensia ida ke furak tebtebes parese ke fatin hotu-hotu iha Dili ahi mate ne'e konsidensia ke furak bá iha pontu de partida bainhira atu hahú prosesu ida, ahi eletrisidade mate.
"Veteranu barak fó an ba mate par naroman atu mai ita-nia rain, nune'e bainhira ahi eletrisidade mate iha ne'e laiha problema boot ka uma baibain laiha problema boot maibé iha serbisu balun ke iha problema boot. Tanba ne'e ha'u muda tiha ha'u nia desizaun vizita ida ne'ebé iha ne'e ha'u foti desizaun atu Vizita Hospital Guidu Valdares HNGV," dehan nia.
Vizita ida ne'e la bolu ema barabarak tuir, la bolu komité sentrál Fretilin tomak la bolu komisaun Politika Nasional tuir katak ba nu'udar fundadór. Vizita ida ne'e atu fanu ema hotu la'os atu ba akuza ema A ka B.
"Para atu fanu ita hotu-hotu katak ita mós tenke preokupa ho serbisu sira vitais, serbisu sira ba atu perante ema nia vida ema nia moris," nia salienta.
Nia Observa katak ai-moruk ne'ebé laiha durante ne'e sai preokupasaun Públiku maske balun laiha maibé rekoinese katak ai-moruk balu iha.
"Observasaun jerál iha esforsu balun ha'u hatete ona atu saida mak ita rona ai-moruk la iha bu'at hotu-hotu, bele aimoruk barak mak sei falta mas balun iha hela agora komesa iha ona ne'e ita tenke rekoinese ha'u lakohi ko'alia ita la koiñese."
"Maibé ha'u dehan katak eintermus de administrasaun tenke kuidadu didiak tanba bele iha ohin bele iha fulan ida, fulan ida tan la iha ona ne'e signifika ai-moruk sira ne'e Kuandu iha jestaun ida ne'e ke di'ak," nia dehan.
La'ós di'ak hanesan ita hakarak, di'ak hanesan hakarak ne'e oinsá maibé husi notisia ne'ebé mak hetan, husi informasun hetan ba oin iha dezevolvimentu oituan maibé se hateke ba bebé sira ne'ebé mak moris presiza asistensia.
"Ha'u haree iha neeba saida mak akontese ohin horseik hadibainrua ha'u haree se ohin mak ahi mate fali ne'e lá'os ida rua de'it lubuk ida iha neebá bebe bele ba hotu ne'e se mak halo Administrasaun tenke hatete loloos," nia dehan.
Tanba saida iha loron rua ba kotuk ne'e failla Jerador la funsiona tanba sa tenke iha, Biar bebé ida de'it mak mate ohin sei akontese bele rua ou bele tolu mak mate.
Ida ne'e prejudika tebes, klaru halo ospitál para atu hatutan ema nia moris para hanaruk ema nia moris, halo ospitál para husik ema mate naruk, tanba la iha asistensia.
Iha fatin hanesan, Teodoro de Deus Pereira kestiona loron hirak bá eletrisidade iha HNGV mate kuaze menutu 45.
"Ha'u hein ha'u-nia oan iha ne'e kuaze Semana ida ona, loron ida rua liu ba durante ahi eletrisidade mate 45 Minutu atu besik oras ida, ne'e Prejudika tebtebes bebe oan sira iha laran liu-liu iha sala ICU nian," nia dehan.
Tuir nia, Ahi Mate Ida ne'e fó impaktu boot bá bebe sira nia vida, maibé uluk ahi mate Jerador ne'e traballa kedas maibé ida ne'e lae. Ahi mate Jerador laiha traballa rasik, la hatene ne'e ema tekniku sira mak hatene atu haree liu ba ida ne'e.
"Maibé ita ladún hatene maibé horisehik kalan ahi mate ne'e ami nu'udar aman inan sente triste tebes durante ahi mate ne'e bele fó Impaktu bá ami nia oan sira," nia afirma.
Nia lamenta, Ahi mate maibé atendimentu médiku nian la'o normál, sira uza de'it lampra sira ka sente hodi leno atu halo atendimentu bá pasiente liu-liu ba bebe sira.
Hanesan inan aman no familia husu liu-liu ba Estadu, Governu haree liu ba ahi eletrisidade iha HNGV ne'e, tanba pasiete barak liu-liu bebe no sira ne'ebé iha sala Operasaun dala ruma ahi mate mós ladún di'ak bá sira nia vida no mós ladún di'ak bá Doutor sira nia atendimentu bá pasiente sira.
Maske durante ahi mate la fó Risku bá bebe ruma lakon vida maibé, situasaun ida ne'e husu atu ba oin labele akontese tan.
"Ami husu liu-liu ba EDTL-EP sira atu atende ahi ida ne'e ba HNGV funsiona 24 oras liu-liu ba halo manutensaun bá Jerador ida iha kotuk, tanba tinan uluk ahi mate Jerador ne'e Moris kedas mais horisehik ne'e akontese ahi mate Jerador labele moris, ne'e ita lahatene tanba saida," tenik nia.