PN Ratifika Ona FM, FRETILIN Fó Kartaun Mean Featured

By Aquino Gomes Jullu 24, 2019 4356
Xefe Negosiador ba Delimitasaun Fronteira Maritima ho Ministru Estadu Prezidénsia Konsellu Ministrus no Ministru Petróleu no Minerais, iha ezersísiu, Agio Pereira  esplika proposta alterasaun lei haat ba tratadu fronteira maritima, iha Parlamentu Nasional (23/7). Foto INDEPENDENTE Xefe Negosiador ba Delimitasaun Fronteira Maritima ho Ministru Estadu Prezidénsia Konsellu Ministrus no Ministru Petróleu no Minerais, iha ezersísiu, Agio Pereira esplika proposta alterasaun lei haat ba tratadu fronteira maritima, iha Parlamentu Nasional (23/7). Foto INDEPENDENTE

DILI: Parlamentu Nasionál aprova ona proposta rejolusaun ho nú 2/V (1a) kona-ba tratadu Fronteira Maritíma entre Timor-Leste ho Australia, ho votus afavor 42 no kontra 23, tersa horsehik (23/7), iha Parlamentu Nasionál.

Votasaun finál pakote lejislativa ne’e permiti ona halo ratifikasaun no tama iha vigór tratadu entre nasaun viziñu rua ne’e hodi estabelese ida-idak nia Fronteira Marítima.

Enkuantu, bankada opozisaun FRETILIN hiit kartaun mean (vota kontra), no bankada opozisaun Partido Demokratiku afavor.

Presidente Bankada FRETILIN, Aniceto Guterres deklara katak, Bankada FRETILIN kontinua vota kontra ba proposta rejolusaun ho nú 2/V (1a), tanba proposta alterasaun lei sira konsidera karater urjénsia, no Parlamentu Nasionál obriga atu halo, maski viola prosesu rejimentál sira.

Razaun atu altera Lei Tributaria seidauk klaru. Alterasaun ne’e relasiona ho Kampu Bayu-Undan de’it, maibé hatene katak kampu Bayu-Undan atu ramata ona.

Iha de’it sesaun lejislativa ida ne’e, Lei sobre Atividades Petroliferas sofre alterasaun dala rua.

Alterasaun ba dalarua ne’e hatudu momós katak VIII Governu no Bankada sira ne’ebé aprova alterasaun dahuluk rekoñese katak sira halo tiha ona sala ida.

Alterasaun ida ne’e mós hatudu katak alterasaun ida uluk la halo ho estudu no analize ne’ebé di’ak no ho planu di’ak, no la serve ba estadu nia interese, maibé atu halo tuir deit ema sira ne’ebé iha osan atu fo empresta mai ita nia hakarak no interese.

“Nune’e, halo tiha Fundu Petróleu sai garantia atu deve ema nia osan no ho ida ne’e ita piñor tiha ita nia rikusoin no loke dalan atu lakon ita nia soberania,”deklara eis Presidente Parlamentu Nasionál ne’e.

Tuir Aniceto, atu altera lei importante hanesan Lei Fundu Petrolíferu lolós tenki tuir prosesu diálogu no konsulta ho parte relevante sira hotu, inklui Konsellu Konsultivu ba Fundu Petrolíferu (KKFP) no organizasaun Sosiedadi Sivil sira.

Iha fatin hanesan, Partido Demokratiku vota afavor, tanba tuir Presidente Mariano Assanami hateten assuntu ba intrese nasaun nian, PD pronto fó nia kakorok seim rezerva.

Molok halo aprovasaun, deskusaun ba proposta alterasaun lei hirak ne’e, hahú ho audiénsia konjunta ho Governu no ho Komisaun sira B, C no D, iha loron-16 no loron-17 jullu. Iha loron-18, iha sesaun plenária, diskuti no aprova tiha iha jeneralidade proposta lei hirak-ne’e. Iha loron-19, 20 no loron-22 jullu, Komisaun sira C no D diskuti no halo tiha votasaun ba proposta sira iha espesialidade.

Agora, Governu prepara hela redasaun final ba proposta lejislativu sira no ba Rezolusaun ne’ebé ratifika Tratadu ne’ebé defini Fronteira Marítima entre Timor-Leste no Austrália no haruka Dekretu hirak-ne’e ba Prezidente Repúblika.

Ratifikasaun ba Fronteira Maritíma entre Timor-Leste ho Australia sei hala’o iha loron 30 Agostu tinan 2019, iha Dili.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Kuarta, 24 Jullu 2019 16:53

Independente Digital TV