Timor-Leste nia Adezaun ba ASEAN: Benefísiu, Risku no Dezafiu Featured

By Fundasaun Mahein Agostu 20, 2023 2044
Logo ASEAN. Foto:Google. Logo ASEAN. Foto:Google.

Hafoin negosiasaun durante tempu naruk, Timor-Leste agora iha dalan ona atu sai membru Asosiasaun Nasaun Sudeste Asia (ASEAN). Timor-Leste sei muda husi kategoria atuál Observador, no tama iha Komunidade ASEAN ne’ebé kompostu husi nasaun sanulu (10) – Singapura, Tailandia, Laos, Cambodia, Vietnam, Myanmar, Malázia, Filipina, Brunei no Indonézia. Antes ne’e Timor-Leste halo esforsu boot hodi preenxe ASEAN nia rekerimentu sira, hanesan asina tratadu, loke embaixada, no hatudu vontade atu tuir ASEAN nia objetivu, valór no regulamentu sira.

Timor-Leste nia Sekretariu Estadu ba Asuntu ASEAN mak lidera prosesu adoptasaun enkuadramentu instituisional ASEAN ninian. Iha prosesu ne’e, dezafiu boot ida maka reformasaun legal liga ho Pilar ASEAN nian, liu-liu ASEAN Economic Community (AEC). Membru ASEAN balun hatoo ona preokupasaun katak ekonomia Timor-Leste seidauk prontu atu bele tama iha AEC ne’e ho susesu, tanba falta infraestrutura no rekursu umanu, no problema ho korrupsaun, klientilizmu, no destabilidade sósio-polítiku. Nune’e mos, tuir ASEAN nia “misaun buka faktus” sira, Timor-Leste nia futuru ekonómiku seidauk serteza. Ne’e duni, Timor-Leste nia kampu mina produtivu úniku – Bayu-Undan – agora iha prosesu atu taka, no Orsamentu Estadu depende total ba Fundu Petrolíferu (FP). Maibé, durante tinan rua nia laran, FP tuun makas tanba merkadu internasionál tun-sa’e no governu hasai osan barak hodi selu ba infraestrutura no administrasaun. Foin lalais, Banku Mundiál hato’o katak FP bele mamuk iha tinan 2034. Nune’e mos, observadór barak duvida kona-ba oinsá Timor-Leste bele kria baze indústria ne’ebé dinámiku no diversifikadu. Ida ne’e esensiál atu kria kampu traballu ba populasaun joven ne’ebé aumenta ba beibeik, no mos atu troka reseitas husi mina no gáz hodi selu ba Orsamentu Estadu.

Maske nune’e, lidér Timor-oan sira kontinua responde ba preokupasaun sira ne’e ho garansia katak Timor-Leste prontu atu tama iha ASEAN. Ikus liu, ASEAN aseita, maibé iha posibilidade fatór jeo-estratéjiku mos influénsia ASEAN nia desizaun ne’e, tanba karik Xína nia podér kontinua sa’e, diak liu Timor-Leste tama ASEAN ona duké la’o ketak. Nune’e mos, nasaun osidental (Western) sira mos promove Timor-Leste tama ASEAN, no fasilita prosesu integrasaun liu husi suporta prosesu legal no instituisional sira.

Timor-Leste nia diplomasia iha liur optimisitku tebes, hanesan mos elite sira sempre koalia optimistiku tebes kona-ba ASEAN iha rai laran. Boot sira promove vantajen ba Timor-Leste atu sai membru ASEAN, hanesan investimentu husi liur, aselera dezenvolvimentu, diversifika ekonomia, haforsa rekursu umanu, kria kampu traballu, redús pobreza, kria oportunidade ba komésiu, servisu no estudu iha liur, no sira seluk tan.

Fundasaun Mahein, hanesan mos ho akadémiku no observador sira seluk, lakohi koalia barak liu kona-ba saida mak sei akontese bainhira Timor-Leste tama ASEAN, tanba ami la bele halo komentáriu kona-ba buat ruma ne’ebé seidauk akontese. Maibé realidade maka ami ladun optimistiku liu hanesan lidér no diplomata sira. Karik ASEAN bele lori investimentu mai Timor-Leste, ne’e prosesu tempu naruk. Investimentu hanesan be’e – nia sempre tuir dalan ne’ebé mais lukrativu. Signifika investor sira presiza posibilidade boot atu hetan lukru, se lae, sira sei la investe. Hanesan mos mota nunka sulin sa’e foho, maibé sempre sulin tuun ba tasi. Setór agrikultura, mineiru, turizmu no fabrika báziku maka setór sira ne’ebé baibain hetan investimentu iha rai ne’ebé seidauk dezenvolvidu. Maibé, Timor-Leste ladun iha vantajen iha setór hirak ne’e kompara ho nasaun sira seluk iha rejiaun. Investor sempre haree fatór sira hanesan rekursu naturais, agrikultura ho eskala boot, infraestrutura no servisus ho kualidade aas, traballador ho edukasaun ka skill ne’ebé aas, sistema judisiáriu ne’ebé transparente, no governasaun ne’ebé estavel. Fatór sira ne’e nafatin fraku tebes iha Timor-Leste, no susar ba Timor-Leste atu kompete ho nasaun viziñu sira.

Fundasaun Mahein mos haree Estadu Timor-Leste enfrenta dezafiu boot atu sai husi dependénsia ba mina no gáz, no ami la fiar setór turizmu bele “salva” ekonomia. Iha mos obstáklu barak ba Timor atu bele haforsa rekursu umanu. En jerál, “merkadu livre” fó vantajen ba esportadór sira, no bele hamate produsaun lokál bainhira produsaun lokál fraku, hanesan iha Timor-Leste. Aleinde ne’e, membru ASEAN halo komérsiu barak liu ho parseiru esternu sira, la’os entre membru ASEAN rasik, hanesan mos maioria investimentu estranjeiru iha ASEAN la mai husi membru ASEAN seluk, maibé mai husi liur. Tanba ne’e, atu sai deit membru ASEAN la to’o atu transforma ekonomia tuir mehi lidér Timor-oan balun.

Maibé FM lakohi pesimistiku liu, tanba realidade maka Timor-Leste tama ASEAN hanesan prosesu ne’ebé sei la’o neineik no tempu naruk. Polítika nain Timor-oan sira sei iha opsaun barak atu garante katak Timor bele hetan vantajen husi ASEAN. Pur ezemplu, FM observa rekursu umanu barak eziste iha Timor-Leste, maibé seidauk utiliza didiak. Asesor no peritu Timor-oan barak seidauk bele fó kontribuisaun ne’ebé másimu tanba sira nia papél servisu seidauk klaru. Hanesan FM hakerek tinan kotuk, dependénsia ba asesór internasionál la nesesáriu no kria problema oi-oin. Nune’e mos, traballador ho kualifikasaun – liu-liu sira ne’ebé estuda iha liur – la hetan posizaun ne’ebé igual ho sira nia koñesimentu. Tuir dadus, 90% husi sira ne’ebé gradua husi universidade seidauk hetan empregu. Estadu bele rezolve problema sira ne’e liu husi polítika no investimentu ne’ebé los.

Haree ba situasaun agora, estadu presiza fo atensaun ba kestaun prátika no risku balun liga ho adezaun ba ASEAN. Timor-Leste tenke tuir regra ASEAN nian, hanesan kontinua mantein embaixada iha kada nasaun ASEAN, tuir no organiza eventu inklui enkontru 1,200 kada tinan, no aloka orsamentu ba diplomata sira no burokrasia ba ASEAN, ne’ebé sei fó todan boot ba orsamentu estadu. Timor-Leste nia partisipasaun iha ASEAN bele halo dezigualdade entre elite no sidadaun baibain sa’e makaas. Akadémiku barak kritika ASEAN nia “elitizmu” no falta konsiderasaun ba povu baibain. Ema balun koalia dehan Timor-Leste hakarak sai membru ASEAN tanba identidade nasionál no atu sai membru “klube” rejionál, no ami kestiona se ida ne’e aplika deit ba ema Timor husi klase elite. Ami deskonfia katak “identidade ASEAN” ladun relevante ba maioria povu Timor.

Bainhira Timor-Leste tama ASEAN, iha posibilidade Timor-Leste bele asina akordu bilateral atu Timor-oan sira bele ba servisu iha liur. Foin dadauk, Brunei propoin atu lori ema nain 20,000 husi Timor atu ba servisu iha ne’ebá. Iha tiha ona liu ema nain 20,000 servisu iha UK, no mos iha Portugal, Korea no fatin seluk. Maibé risku maka Timor-Leste bele sai fonte “traballador baratu” ba rai seluk, no dependénsia ba osan tama husi liur sei kontinua aumenta. Osan mai husi liur sei fó benefísiu, maibé mos iha kestaun igualdade, esplorasaun no sustentabilidade. FM hakerek ona kona-ba riksu tráfiku umanu bainhira ema barak buka servisu iha liur tanba falta oportunidade iha rai laran.

ASEAN Economic Community (AEC) mos envolve loke fronteira hodi fasilita movimentu sasán, ema no servisus. Iha 2016, UNODC fo avizu kona-ba risku husi integrasaun ASEAN, liu-liu loke fronteira sei fasilita atividade kriminál hanesan tráfiku droga no umanu. Prediksaun UNODC mos akontese iha realidade – evidénsia maka tráfiku methamphetamine (shabu-shabu) ne’ebé aumenta makaas iha area Sudeste Ázia. Maske AEC la’os razaun úniku ba atividade kriminál iha rejiaun, maibé Timor-Leste tenke rona avizu ne’e tanba risku husi atividade droga no tráfiku umanu iha rai laran. Integrasaun ho ASEAN hamutuk ho forsa seguransa ho rekursu menus bele mos atrai organizasaun kriminál sira.

Pilar segundu ASEAN maka ASEAN Political-Security Community (APSC). Maske ASEAN seidauk konsege kontrola atividade kriminál ne’ebé buras iha rejiaun, Timor-Leste bele aproveita meius ne’ebé ASEAN implementa ona hodi kombate atividade kriminál. ASEAN ladun fó suporta direita ba kestaun seguransa nasionál, maibe ASEAN kria mekanizmu ba diálogu, operasaun Interpol, fahe informasaun, halo polítika no formasaun kapasidade. Timor-Leste tenke prepara ba dezafiu boot nuudar membru ASEAN, maibé bele mos hetan apoiu limitadu husi ASEAN hodi haforsa sistema seguransa nasionál. Ida ne’e bele mos ajuda problema seluk, hanesan peska ilegal, kaer tubaraun, no atividade kriminal organizadu seluk iha Timor-Leste.

Maibé, iha realidade APSC nia impaktu ba Timor-Leste sei ladun boot, no la presiza preparasaun barak hanesan AEC. Timor-Leste asina ona Treaty of Amity and Cooperation in Southeast Asia iha 2022, no suporta prinsípiu ASEAN hanesan paz iha rejiaun, integridade territorial, rezolusaun disputa no naun-intervesaun iha asuntu doméstiku membru ASEAN. Maske ASEAN konsidera-an hanesan “sosiedade ne’ebé hanoin (care) ema”, iha mos problema barak ho autoritarizmu estadu, violénsia no violasaun direitus umanus iha ASEAN laran. Kompara ho Timor-Leste, demokrasia iha Timor-Leste diak tebes, no membru ASEAN bele aprende husi Timor-Leste. Maibé Timor-Leste mos la bele monu ba autoritarizmu, maske ASEAN bele simu ida ne’e

Pilar terseiru ASEAN maka ASEAN Socio-Cultural Community (ASCC), ne’ebé foka ba dezenvolvimentu umanu. Vizaun ASCC maka Komunidade ASEAN ne’ebé promove ben-estar sosiál, halakon pobreza, edukasaun, igualdade oportunidiade, direitus umanus, protesaun ambientál, kooperasaun liga ho mudansa klimátika no dezastre naturais, no respeita ba diversidade kultural. ASCC mos promete atu redus dezigualdade entre membru ASEAN ne’ebé riku no kiak. Atividade inter-governmental ba ASCC mos barak los, maske sira nia impaktu limitadu. FM sei la diskute atividade sira iha artigu ne’e, maibé ami so hakarak mensiona katak Timor-Leste la bele fiar deit retóriku ASCC kona-ba “ben-estar sosiál”. Ne’e tanba ASEAN nunka diskute kona-ba abuzu ka krime ne’ebé estadu rasik komete, maibé sempre koalia deit kona-ba “rede kriminál” sira.

Atu konklui ho refleisaun badak, artigu ida ne’e ladun tuir formatu baibain FM nian, hanesan diskute problema seguransa iha sosiedade, no oinsá estadu bele responde. Ne’e tanba Timor-Leste seidauk tama iha ASEAN, entaun susar atu hatene nia impaktu, no mos impkatu sei kompleksu, negativu no pozitivu. Tanba ne’e, FM so bele husu lidér sira no públiku atu halo diskusaun públiku ne’ebé klean liu tan, liu-liu kona-ba risku ne’ebé ami mensiona iha artigu ida ne’e. Nune’e, Timor-Leste bele antisipa problema sira no prepara-an atu responde ba problema no aproveita benefísiu ASEAN nian.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Segunda, 21 Agostu 2023 17:01

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31