Situasaun komersiu iha Timor-Leste hare husi konsumu fos Featured

By António Ramos da Silva Novembru 07, 2023 2102
António Ramos da Silva     Presidente Diresaun Associaçao Tane Konsumidor. António Ramos da Silva    Presidente Diresaun Associaçao Tane Konsumidor.

Situasaun komersiu iha Timor-Leste, liliu liga ho negociu Fos sai nudar base  ba alimentos basiku iha Timor-Leste. Polemika konaba folin fos, subsidiu no folin ba konsumidor sira sai hanesan kestaun ka lian litik husi publiku,intervensaun Tane Konsumidor no medida sira nebe mak Governu dasia (IX Governo Constitucional) foti  medida hodi hatan ba krise aihan.

Atu hatan  ba litik sira ne’e mai kontextualiza liu husi  buka problema ninia hun mak produsaun ba fos hare husi lidun ‘’ Oferta no prokura’’, poder de compra ka kbiit hodi sosa  no folin ne’ebe sai husi fulan janeiro tó mai iha fulan Setembro nia rohan. Iha parte daruak nian, sei hare konaba Governu ninia intervensaun ba folin sasan necesidade basika konsumu nian no liliu folin fos, Governu foti medida sira hanesan  halakon impostu seletivu ba masin midar no hemu sira nebe iha midar, hatun taxa impostu husi 5% tun ba 2,5%.Ikus ható mos solusaun balun hanesan subsidiu ba importador sira nebe hatama fos, hasae produsaun nasional no ikus hasae kbit CLN nian.

Dahuluk Problema fos iha Timor-Leste  

1.Prokura no Oferta

      Prokura aumenta ka áas  consumo anual arroz kada familia  120 kg/anual ka tinan, dependensia ba konsumu estu ne´e nudar base alimentares ba kosnumidor timor oan sira, parte populasaun husi oriental. Ho deit dependensia ba fos,wainhira konsumu aihan maibe la konsume etu, han hahan la kompetu ka seidauk kompletu. Bele konsidere mos nudar kestaun kultural,  ka habitu konsumu menu base mak etu nebe mai husi fos.

        Oferta la suficiente, liga ba produsaun fos nebe la naton ka la suficiente  hodi responde ba necesaidade basika sira. Liliu fos nudar base alimentos ba konsumidor sira. Produsaun fos iha rai laran la suficiente hodi hodi hatan ba demanda ka sira nebe mak buka sosa fos no konsumu etu. Produsaun nasional, liliu agrikultor ka tos nain sira ne’ebe halai natar  la produs naton hare  hodi fornese ba merkadu no destinu ikus liu mak satisfaz nesecsidade konsumidor sira nian.  

  1.   Poder de compra  konsumidor sira nian maioria la naton hodi acesu ba aihan basika sira hanesan fos. Tamba iha vairiavel ne´ebe depende ba  maioria konsumidor sira ne´ebe mak iha asesu bamercado trabalho. Desemprego ne´ebe % áas ne´ebe tuir estudo husi agencias internacionais sira no mos diresaun estatistika katak emar barak liu ka populasaun ativu la hetan servisu ,  ne liga ba aceso konsumidor sira ninia poder de kompra. Estabelese kausa ho efeitu, poder de kompra ka kbiit hodi sosa produtu nebe mak konsumidor atu han ka konsumu ninia ligasaun direta ka indireta ho acesu ba hetan servisu no rendimentu.
  2. 03. Aumenta os preços- Tuir estudu ka pesquisa sira nebe mak Tane Konsumidor halao iha fulan tolu tutuir malu, folin necesidade iha tendencia sae husi 1º, 2º no 3º ts (hare tabela pesquiça TK). Folin aihan ka necesidade basika nebe konsumidor sira konsumu liu, liga ba fator sira nebe hakerek ona mak: Lei oferta no prokura, seluk mak poder de compra ka kbitt konsumidor sira nian.

Daruak Intervensaun do Governo:

  1. Eliminar ka hamos imposto seletivo (item) balun ba masin midar ho bibida sira açucarados (coca cola,sungkist, fanta). Iha Orçamento Geral Estado (OGE) tinan 2023 adota medida balun ho duplo objetivo ba hatun moras sira nebe liga ba midar hanesan “ diabetes ka moras ran midar’’, sorin ida. Sorin seluk, oinsa mak bele hatama tan receitas ba kofre estado nian liu husi kobre impustu husi masin midar no hemu sira nebe kahur ho masin midar. Iha Governo dasia (IX Governo Constitucional) foti kedan medida balun nebe sai hanesan promesa  eleitoral  mak hamos ka elimina impostu seletivu ba item sira nebe mak temi ona ne.

   02.Baixar o valor do impostos ka hatun taxa importasaun husi 5% tun ba  2,5% .

Medida mos mak komtempla iha OGE 2023 mak hasae taxa importasaun husi 2,5% sae ba 5 %  ho razaun katak hasae receita domestika ka receita nebe mak hetan husi receita nebe laos mai husi fundu mina nian.  Medida ida ne’e mos Governu dasia (IX GC) hola dezisaun hodi hatun hikas ba impostu tuan 2,5%. Objetivu mak bele influensia ho folin sasan sira iha merkadu. Maibe husi dadus nebe pesquisa Tane Konsumidor nian,iha 3º ts (Julho, Agosto no Setembro ) folin sasan ba necesidade basika sira folin sae, liliu iha fos ho 25 kg, folin baratu liu mak $14,50 no karu liu mak $19 USD, kompara periudu 2º ts (Abril, Maio no Junho) folin fos ho 25 kg baratu  $12,25 no karu liu mak $17,50 USD.

  1. Estabelezisaun folin iha mercado

Dekretu Lei  Nº 76 tinan 2023,loron 29 fulan Setembru,intervensaun temperoriu hodi estabeliza hikas folin fos iha merkadu. Folin fos kontinua sae no  la koresponde ho poder ka kbiit husi konsumidor sira nian hodi sosa fos ba sustenta familia sira ninia necesidade lor-loron. Governo dasia (IX GC)  hola medida ho “ Intervensaun temporariu ba normaliza hikas folin fos iha merkadu’’. Atu hakman familia ka konsumidor sira, Governu hola medida sira liu husi intervensaun liu husi CLN hodi fan fos 25 kg ho folin $12 USD. Fó mos subsidiu ba kompania importador sira ho subsidiu kada kg ho 0,20 centimos ka $5 USD ba  25 kg. Hare iha artigo 1( objeto) numuru 1) no 2).

Datolu Solusaun:

  1. Subsidiu ba Importador fos nian

Subsidiu $5 ba 25 kg , importador sira hetan beneficio , maibe oinsa ho komprador sira , Dili ho Municipio, ninia impaktu no prejuizo la hanesan. Folin iha loja ka ``Retalhos´´ iha Dili ninia impaktu la hanesan wainhira kompara ho iha Muncipio ka zona sira nebe dok husi kapital municipiu. Tuir informasaun nebe mak fo sai husi Governu katak fos 20 kg fan ho $9 Usd husi  distribuidor sira ba loja sira nebe fan tutan.Loja sira nebe fan tutan bele fan deit ho $10 iha Dili,  Loja nain sira iha Dili ninia custos ba mobilidade la hanesan sira iha  iha Municipio tamba ne mak fan ho $11 usd ba loja sira iha municipio, tamba mobilidade,folin mina no custos seluk tan. Maibe folin ida ne’e tó deit Dezembro tamba fulan tolu (3) Governu fó subsidiu,hatudu katak iha fulan Janeiru tinan 2024 folin fila ba normal.  Folin ne’e sei fila hanesan babain  tamba sei kobre ona ho subsidiu tamba hare husi lidun demanda ka prokura kontinua nafatin no oferta produsaun rai laran la naton atu fornese ba konsumidor sira.

 02.Hasae produsaun, buka aposta iha produsaun rai laran liu husi vontade politika nebe hakerek ona Programa IX Governo Constitucional  kontinua ho intensifikasaun,extensifikasaun  no diversifikasaun hodi hasae produsaun no ninia produtividade(hare paj.77 tó  80).  

Hasae produsaun hodi substituto ba produtu sira nebe mak sai hanesan demanda ka prokura ba konsumidor sira. Governo ninia meta nebe atu atinji tinan hirak mai oin, bele produs liu tan (hare data). Iha tinan 2028 sei aumenta produsaun tó 70%, sei kria kondisaun ho hetan bee ba irigasaun ba natar nebe bele halai  tó   50,000 (rihun atus lima) hektares.

Atu tó ba meta ne´ebe estabelese ona, hakerek mos iha programa Governu ba dasia nian (IX GC)  meius sira oinsa mak bele atinji iha 2028 liu husi kontinua fahe no manutensaun ba trator sira, kria mos centru pesquisa ne adapta ba modelo nebe modernu ho sistema ne´ebe especifiku ba produsaun,  jestaun ba kolete integradu no ho sistema nebe mak bele intesifika hasae produsaun hare.

 03.Hasae estatuto CLN,IP ba EP atu nune CLN bele sosa fos ho quantidade nebe bóot no fan ba distribuidor sira iha Municipio.

Tuir Dekretu Lei  Nº 26 tinan 2014, loron 10 fulan Setembru,konaba estatuto Centro Logistico Nacional (CLN) nian. CLN nudar IP limite ninia intervensaun seletiva estado hodi hatan ba situasaun especial,desastre naturais, kalamidade no problema social sira seluk.

Hola parte iha programa Tv Independente konaba Subsidiu fos ba povu ho ninia eficiensia (25/10/2023),Tane Konsumidor mos defende’’Oinsa mak hasae kbiit CLN husi Instituto Público (IP) ba Empressa Público (EP)’’, nudar  Empressa Publika, nia mos bele atua nudar agente ka operador ekonomika bele kompete ho importador sira seluk no mos sai hanesan distribuidor ba komprador lokal sira’’. Nudar CLN,EP sei knar sira hanesan tuir mai:

    3.1. CLN,EP mos bele sosa direta husi merkadu orijin no fan tutan ho folin `` Crossista´´ ne´ebe baratu,nune folin ikus bele hakman konsumidor asesu ba sosa fos.

   3.2. CLP,EP mos bele sai distribuidor direta ba ba iha Municipio sira atu nune garante asesu ba sosa fos.

   3.3. CLN, Ep mos bele halo kooperasaun ho agrikultor sira liu husi sosa no garante produsaun agrikultor sira nian hetan sosa direta husi CLN,EP. Fó hanesan konfiansa ba agrikultor sira ninia produto sira bele hetan ona folin no sosa nain/komprador.

Lian litik ikus ka pergunta ikus mak ne’ e: Subsidiu ne’e sustantavel ka lae?Subsidius tulun hakbiit produsaun nasional iha laran? Ita hotu hein!

 

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31