Servisu Saúde Munisipiu Díli rejista labarik na’in 2 afeita ba kazu Chicungunya Featured

By Adelaide dos Santos Janeiru 22, 2024 1058
Diretóra Servisu Saúde Munisípiu Dili Agostinha Seguradu. Foto:Google. Diretóra Servisu Saúde Munisípiu Dili Agostinha Seguradu. Foto:Google.

DILI: Ministériu Saúde liu husi Diresaun Servisu Saúde Munisipiu Dili rejista ona pasiente na’in rua ne’ebé afeita ba kazu foun Chicungunya.

Tuir Diretóra Servisu Saúde Munisípiu Dili Agostinha Seguradu hatete, husi númeru ne'ebé mak iha, kuaze ninia intervensaun sira hanesan mós ho dengue nian.

“Virus Chikungunya iha ne'e rejista labarik nain 2, husi na'in 2 ne'e ida husi Postu Administrativu Dom Aleixo Postu Administrativu Vera Cruz nain 1, mak afeita ona ba moras ida ne'e," dehan nia iha Bairu Formoza, sexta (19/01).

Nia dehan, Chikungunya ne'e afeita husi susuk ida Aedes Aegepti, maibé prioritiza atu bele sensibliza nafatin ba iha komunidade sira, hodi fo atensaun liu tan, nune'e lori familia balun ne'ebé mak hetan sinais sintomas ida ne'ebé hanesan Dengue no Chikungunya, nune'e bele lori ba iha fasilidade saúde, atu nune'e bele hetan atendimentu no bele deteta kazu ida ne'e liu husi analiza laboratóriu.

Nia hatutan, Ida ne'e mak halo hodi sensibliza ba iha komunidade no mós ba iha profisionál saúde sira, hodi haforsa tan sira-nia koñesimentu ida ba moras Chikungunya ne'e, atu nune'e fó atensaun liu tan ba iha sistema triajen sira, no screaning sira iha fasilidade saude, hodi bele lori maluk sira ne'ebé iha ona sinais sintomas ne'e bele hetan atendimentu liu husi análiza laboratóriu atu bele deteta mós kazu ida nee.

Entretantu, Ministra Saúde, Elia dos Reis Amaral, informa,  moras  Chikungunya  mai husi moras dengue nune’e nafatin kuidadu an iha tempu udan.

 “Kazu foun Chikungunya ne’e ita relata katak nia mai husi susuk tanba ita hatene daudaun ne’e tempu udan, bainhira tata ema ida nia sinais sintonmas hanesan mós ho moras Dengue,” dehan nia.

Nia informa, Chikungunya nia akontese ba ema ida hanesan mós moras dengue hanesan isin manas, isin malirin, ruin sin, no isin baruk.

“Kona-ba taratmentu ita-nia médiku sira iha fasilidade saúde sira atu halo atendimentu ba pasiente sira ne’ebé mak mai ho moras ida ne’e,” tenik nia.

Tanba ne'e, agradese ba pesoál saúde sira ne’ebé durante ne’e halo prevensaun ba kazu Dengue ne’ebé mak mosu iha Timor Leste.

“Kazu dengue ne’ebé mak durante iha ita -nia ekipa sira antes tama Novembru ita halo ona fomigasaun tama sai uma hodi prevene kazu dengue ida ne’e,” nia relata.

Tanba ne’e Ministériu Saúde nia intervensaun mak nafatin aviza tama sai bairu hodi aviza ba komunidade sira kona-ba moras dengue tanba kazu ida ne’e nia transmite mai husi susuk.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV