PDHJ Husu ME Halo Revizaun ba Desizaun, Sidadaun Asesu Eskolár Violadu Featured

By Mariano Mendonça Janeiru 22, 2024 1761
Provedor Direitu Humanus Justisa (PDHJ), Virgilio da Silva Guterres “Lamukan”. Foto:Dok/INDEPENDENTE. Provedor Direitu Humanus Justisa (PDHJ), Virgilio da Silva Guterres “Lamukan”. Foto:Dok/INDEPENDENTE.

DILI: Provedor Direitu Humanus Justisa (PDHJ), Virgilio da Silva Guterres “Lamukan” husu bá Ministériu Edukasaun (ME) atu halo revizaun bá desizaun sira, koana-ba hapara profesór kontratadu sira-nia kontratu, ne’ebé termina iha loron 31 fulan-Dezembru tinan 2023, tanba iha eskola balun ameasadu taka risku bá sidadaun hetan nia direitu  atendimentu eskolár sai violadu.

Nia haktuir rekézitu ne'ebé Ministériu Edukasaun fó lo'os profesór sira tenke priense rekézitu, maibé tenke konsidera maka esénsia husi asuntu ne'e implikasaun ba estudante iha ka lae.

"Agora kestaun ne'ebé ita haree ita tenke konsidera maka esensia husi Asuntu ne'e, sé kontratadu sira ne'e paradu fó implikasaun boot bá edukasaun ka lae, hanesan iha saúde ninian, Ita mós rona katak eskola balun komesa taka entaun sidadaun balu atu hetan nia direitu bá atendimentu eskolár ne'e mós violadu," dehan nia hafoin partisipa toma de pose bá Diretor Ezekutivu Konsellu Imprensa, Sesta (19/01).

Nia hatutan, Provedoria hakarak husu ba governu liu-liu Ministériu Edukasaun (ME) atu haree, asuntu rua ida prosedimentu Administrativu rua mak esensia husi problema ne'e.

"Kualker desizaun ne'ebé ita hasai tenke kontribui ba solusaun duké problema, ida mak atu respeitu sidadaun sira-nia direitu, agora sé ita-nia desizaun ne'e ikus mai lo'os legál, maibé viola sidadaun nia direitu, ne'e presiza ita halo revizaun ba ita-nia desizaun ne'e," nia salienta.

Nia fundamenta, preokupante uitoan tanba problema kontratadu profesór sira ne'e problema klásiku tinan hirak liu ba ne'e edukasaun ninian. Relasiona ho ida ne'ebé ké agora mosu dadaun lo'os duni reprezentante husi profesór sira ne'e bá to'o iha provedoria hou hato'o sira-nia keixa.

"Ami halo análiza, parte jurídiku halo análiza atu haree identifika no verifika dehan desizaun Ministériu Edukasaun ninian atu la simu ka la aseita sira-nia ingresaun bá iha kontratu tinan foun, nia priense rekézitu ne'ebé ministériu fó sai ka lae," nia salienta

Nia afirma, iha momentu ne’ebá rekézitu ne'ebé provedoria lee kona ne'e maka dehan katak kritéria ida maka ema sira ne'e kontratu tenke hahú husi fulan-Janeiru maka tesik mai.

"Entaun momentu ne’eba ami husu sira atu kompleta dokumentu hato'o sira-nia kontratu bá provedória atu bele haree lo'os duni sira-nia husi Janeiru mak mai, agora sé sira ne'ebé ke la'os husi Janeiru sé ita halo análiza legál ita labele tanba sira la priense rekezitu," fundamenta nia

Atu solusiona problema entre profesór kontratadu ho Ministériu Edukasaun mak manorin na’in prepara sira-nia dokumentu sira hodi bele hakat ba ingeresa iha kontratu foun nian.

"Ne'ebé to'o agora ha'u seidauk hetan rezultadu ne'e husi parte jurídiku ninian, ha'u la hatene profesóres sira ne'e lori duni sira nia kontratu mai atu ba ami nia asesór jurídiku haree la lae ha'u seidauk konfirma, mais ami-nia pozisaun momentu ne'e hatete bá reprezentante sira ne'e mak ne'e tuir rekézitu ne'ebé Ministériu fó sai ema ne'ebé ke atu bele ingresa bá iha kontratu foun ne'e," nia akresenta.

Rekezitu ida maka dehan ema sira ne'ebé asina kontratu desde fulan-Janeiru 2023 agora sira ne'ebé halo kontratu iha fulan-Abríl, Marsu tesik mai ne'e la tama iha Ministériu Edukasaun nia kritéria.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Kuarta, 24 Janeiru 2024 17:34

Independente Digital TV