Posibilidade remodelasaun akontese iha Marsu Featured

By Cristina Ximenes Janeiru 05, 2024 1785
Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão. FOTO:Media PR. Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão. FOTO:Media PR.

DILI: Iha posibilidade remodelasaun ba governu konstitusional dasia ne’ebé lidera husi Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, sei akontese iha fulan Marsu tinan ida ne’e.

Posibilidade ida ne’e mosu hafoin Xefe Governu deklara sei halo avaliasaun ba servisu kada ministériu iha fulan Marsu nia laran.

"Ha'u dehan tiha ona ba ministru sira hotu katak iha Marsu ba oin ha'u la'o, buka haree kada ministériu halo saida, see mak la halo, la serve, sai, tau ida seluk, atu ita bele mai kumpre, la'os atu sai ema boot mais atu kumpre misaun tanba povu hili atu halo buat ruma ba rai ne'e, ne'eduni mak kompromisiu husi governu mak ida ne'e,” deklara PM Xanana hafoin enkontru semanal ho Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, iha palasiu prezidensia repúblika, Bairo-pite, Kinta (04/01).

PM Xanana dehan, iha inisiu mandatu, hahú husi 01 Jullu to’o 31 Dezembru 2023, membru governu sira-nia servisu mak atu hamoos uma laran.

"Agora iha 2024 saida mak atu halo ne'e tanba orsamentu iha ona no agora atu halo. Dezempeñu fulan neen ne'e ami hotu buka atu hamoos uma laran. Iha loron 31 Dezembru kalan ha'u fó sai katak nono governu konstitusionál taka konta jerál estadu 2023, ne'e katak korresaun ida boot tebtebes ba hadia uma laran ne'e ida mak ne'e, tanba osan ne'e raan, se raan laiha ita fase-fase to'o mate," katak nia.

Nia hatutan, osan ne’e raan estadu tomak nian, povu tomak nian, tan ne’e tenke kuidadu ho di'ak.

“Orsamentu nia validade hahú husi 01 Janeiru to'o 31 Dezembru taka no dollar $1 de'it mós tenke fila ba kofre estadu.”

Iha tinan hirak ba kotuk, nia dehan, osan estadu nian iha fatin-fatin no la tama fali ba kofre estadu. Tanba ne'e mak governu dasia buka atu hadia sistema ida ne'e.

“Milloens dollar husi 2019, 2020, 2021 ne'ebé la tama fila fali ba kofre estadu ne'e ema ida la book, ida ne'e mak problema. Ne'e mak ami la kleur husi ministériu hotu-hotu sei aprezenta hotu kazu sira ne'e, sei haruka ba Prokuradoria Jerál atu haree hodi bolu atensaun ba Tribunál de Kontas.”

“(Tribunal Kontas) sira tinan-tinan iha konta jerál estadu halo auditória nunka temi buat ida osan iha hela banku ne'e, ne'e mak ita tenke kurije nafatin, ho ida ne'e mak ita temi katak Timor-Leste estadu ida ne'ebé sei frazil.”

“Maibé sei frazil iha institutusaun estadu nian ne'ebé seidauk metin didi'ak, seidauk la'o didi'ak,” dehan Xefe Governu ne’e.

Molok ne’e, Diretór Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto hatete, remodelasaun nu’udar autoridade prerogativu Primeiru Ministru nian.

Maibé, nia hatutan, bazeia ba observasaun ba servisu membru governu sira nian durante ne’e, iha notas lubuk.

Valentim hahú ho observasaun ba Ministériu Saúde ne’ebé seidauk konsege rezolve problema aimoruk iha fasilidade saude sira.

“Aimoruk sira kuaze item balun iha ospitál, klínika sira kontinua laiha. Sira mós halo ona ajudikasaun direita ba kompaña balun ne'ebé halo alojamentu ne'e mós seidauk ezekuta,” dehan Valentim ba jornalista sira iha Jardin Bebora, Kuarta (27/12/2023).

Ba Ministériu Justisa, nia dehan, sei iha mós problema barak tanba sei iha sidadaun barak ne'ebé hein hela atu prosesa sira-nia dokumentus.

Ba Ministériu Edukasaun, tuir nia, hasoru hela problema komplikadu ida kona-ba professor kontratadu sira ne'ebé kontinua ezije sira-nia direitu.

Ba Ministériu Administrasaun Estatál, nia dehan, hafoin eleisaun suku, iha problema barak kuaze hamosu dúvida no preokupasaun, hanesan laiha serteza ba funsionáriu sira-nia kontratu servisu, hasai ema no simu ema foun.

Ba Ministériu Komersiu no Industria, nia hatete, iha mós problema kona-ba movimentu merkadu, foos subsidiu sira ne'ebé halo kontinua la to'o ba área sira ne'ebé presiza.

“To’o ba mós ninia presu ne'e tun-sa'e, ida ne'e mak presiza halo didi'ak, depois OJE promulgadu, la'o karik, sira sei bele halo intervensaun ruma hodi bele rezolve sasán sira ne'ebé públiku preokupa,” dehan nia.

Tan ne’e, nia hatutan, PM iha autoridade tomak atu haree kestaun sira ne’e hodi deside presiza ka lae iha remodelasaun.

“Serake lala'ok sira ne'e nesésidade duni bele halo remodelasaun ka presiza tenke haforsa servisu iha ministériu ida ne'ebé ita nota durante loron 120 ne'e ladún funsióna ho di'ak, mais kontinua hamosu preokupasaun barak ne'ebé la serteza sira atu halo intervensaun saida, ne'ebé remodelasaun ami hanoin ne'e kompeténsia Primeiru Ministru nian bele haree ida ne'e," dehan nia.

Entretantu, rumoris kona-ba remodelasaun ba governu konstitusional dasia hahú mosu iha fulan Setembru liu ba.

Iha momentu ne’ebá, mosu informasaun katak Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, sei kumpre ninia promesa atu halo avaliasaun dezempeñu servisu ba membru governu sira iha loron 120 nia laran.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« October 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
  1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31