PN Husu Governu Halo Intervensaun ba Folin Sasan Sa'e iha Merkadu Featured

By Aquino Gomes Janeiru 10, 2023 282
Deputadu sira iha Parlamentu Nasional. Foto:Dok. Deputadu sira iha Parlamentu Nasional. Foto:Dok.

DILI:  Parlamentu Nasionál (PN) husu Oitavu Governu konstitusionál halo intervensaun ba sasán iha merkadu, tanba ema barak komesa preokupa nesesidade bázika ne'ebé mak sa'e iha merkadu.

Prezidente Bankada PD, António da Conceicão hatete, iha ne'ebé de'it afeitu anuais ne'e implika mós inflasaun.

"Ita Timor tenki hatene Merkadu importasaun, ita la esporta buat ida, ita nia ekonómia ne'e importadu, ne'ebé ha'u hanoin valór ne'ebé mak di'ak, ita hanoin atu estabelese taxa seletivu ne'e, ita bainhira debate iha ne'e,bebidas asukaradas, alkolikas no karreta, maibé ita la ko'alia kona-ba nesesidade bázikas," dehan nia, iha Parlamentu Nasionál, segunda (9/1).

Deputadu Kalohan dehan, Deputadu  hotu mak halo buat ne'e iha ne'e hodi hasa'e taxa seletivu hanesan masin-mida, koloka, fanta no bebidas alkohol sira seluk inklui karreta.

"Agora buat ne'ebé mak atu halo mak ne'e Ministériu do komérsiu mak tenke kontrola merkadu atu evita brankamentu produtu," dehan nia.

Nia haktuir, governu presiza halo ida-ne'e labele aproveita sasán ne'ebé mak tuan foin konsidera tama hodi aplika taxa ne'ebé hanesan agora dadauk ne'e.

"Ha'u husu Ministru Komérsiu atu uza responsabilidade atu kontrola merkadu ne'e, AIFAESA ne'e ba kontrola sasán kualidade, la'ós ko'alia kona-ba presu," Nia relata.

Vise Prezidente Bankada CNRT, Patrocino Fernandes dos Reis hatete, iha Orsamentu Jerál Estadu tinan 2023 atu introdus impostus no hasa'e taxa.

"Governu atu haree situasaun ne'e tanba foin loron haat (4) ka lima (5) de'it, maibé ita haree situasaun ema hot-hotu preokupa tebes ho implementasaun ida-ne'e," dehan nia

Nia haktuir, Subsídiu $200 ne'ebé governu fahe ba povu difisil atu rekopera fali situasaun ida-ne'ebé mak ohin loron povu hasoru.

"Ha'u hateten katak ne'e hanesan indiretamente governu halo esplorasaun tanba de'it mekanismu hakarak hasa'e taxa para depois bele hetan reseitas depois ita lori sofrimentu boot povu iha situasaun ne'ebé ita la hadi'a povu nia moris ekonómia, depois poder povu ne'e nia kompras mós laiha," Nia haktuir.

Nia akresenta,  depois governu lori duni $200 ba kari tiha rai rahun ba povu nia matan, Depois  introdus politika taxa reseitas tenke mai husi povu liu husi sasán impostu.

"Hasa'e taxa liuliu Orsamentu Jerál Estadu artigu 3 alinea 6 ne'e ninia implikasaun ne'e boot teb-tebes ba produtu hot-hotu ne'ebé tama mai Timor-Leste sei sofre konsikuensia teb-tebes ke povu sei labele asesu ba presu ida-ne'e," nia relata.

Nia relata, ida-ne'e mak nu'udar reprezentante povu lamenta no preokupa teb-tebes ba polítika ida agora dadaun, envesde buka solusaun atu intensiva oinsá povu nia poder kompra, maibé lori polítika ba hanehan tán povu nia poder kompra liu husi Lei.

"Hato'o ami nia Solidariedade ba povu tomak ne'ebé ohin loron preokupa teb-tebes ba sasan folin sa'e iha merkadu," Nia informa.

Deputadu Bankada KHUNTO hateten, sasán folin agora karun iha rai laran.

'Ha'u nia uma iha Hera, ema lor-loron mai husu Ama tanba saida agora sasan nia folin karun," Nia haktuir.

Nia haktuir, tanba ne'e mak husu AIFAESA atu tuun took loja distributor sira hodi haree took, maibé tuur de'it hein keixa.

Vise Prezidente Bankada Fretilin, Antoninho Bianco hatete, iha lei dehan aplikasaun taxa Seletivu duni, maibé labele aproveita tempu hasa'e folin hanesan agora dadaun.

"Tanba se mak aproveita tempu hodi hasa'e folin sa'e arbiru ne'e krime, kuandu ita halo diskusaun, sira hasa'e folin," Nia haktuir.

Nia haktuir, sasán  sira hatama antes ne'e la aplika taxa ne'e, tanba ne'e aplikasaun taxa ne'ebé mak foin lalais Parlamentu Nasionál aprova ne'e sasán ne'ebé mak afeta ema nia saúde.

"Maluk sira ita nia estatistika raan midar ne'e barak, la'ós ba katuas no ferik de'it, tanba ne'e mak maluk sira, Bankada Fretilin hasa'e buat sira ne'e, la'ós atu hasa'e hotu foos no sasán kiik sira," Nia relata.

Nia reforsa, tanba ne'e mak AIFAESA mós tenke servisu no Parlamentu Nasionál mós tenke asume responsabilidade atu kontrola negosiante sira ne'e.

"Bankada Fretilin la defende negosiante sira ké aproveita oportunidade atu halo fali povu sai vítima. Ita nia pozisaun iha ne'e atu defende povu," tenik nia.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV