Primeira reuniaun ne’ebé lidera hosi Xefe Governu ne’e mós aprova Planu Asaun tinan 2026 inklui deside seitór sira ho lideransa másimu sira atu lidera prosesu tuir-mai ho sira-nia sub-komité.
Ohin mós Timor-Leste hahú halo preparativu sira ne’ebé formál-liu bá Prezidénsia Timor-Leste iha ASEAN iha 2029.
PM Xanana hateten, iha jerasaun ida nia laran liutiha restaurasaun independénsia, nasaun ne’e sei assume responsabilidade atu lidera Asosiasaun Nasoens Sudeste Aziátiku. Ne’e sei hanesan momentu desizivu ida iha istória TL nian no hatudu mós kbiit nu’udár Estadu.
Iha 2011, povu Timor tomak hamutuk hodi harii baze sira bá pás duradoura. Timoroan hotu haklaken “Adeus ba Konflitu” no “Simu dezenvolvimentu”.
Ho entendimentu ne’e, hotu-hotu bele hateke bá futuru no dezenvolve vizaun nasionál ida bá país ida-ne’e.
“Ita hamutuk hikas hodi dezenvolve planu ida ba longu prazu atu alkansa ita nia vizaun, mak Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu, ne’ebé implementa husi 2011 to’o 2030. Iha tinan ne’ebá, ita husu ita nia adezaun ba ASEAN. Adezaun ne’e hanesan prosesu naruk ida no ita tenke agradese ba empeñu ho servisu todan husi ema hotu-hotu liu-liu sira ne’ebé ohin prezentes iha sala ne’e,” Dehan PM Xanana liu husi komunikadu ne’ebé Media online INDEPENDENTE asesu husi Media G-PM, Segunda (23/02).
Iha Simeira ASEAN iha Malázia, iha tinan uluk, sira simu ona TL iha ASEAN. Ne’e hanesan konkista bo’ot ida bá país ida-ne’e.
Ida-ne’e reflete konfiansa ne’ebé rejiaun ida-ne’e depozita iha TL ninia kapasidade atu kontribui bá pás, seguransa ho prosperidade rejionais.
Adezaun bá ASEAN integra tomak Timor-Leste iha vida ekonómika no estratéjika Sudeste Aziátiku nian, hodi liga dezenvolvimentu ho estabilidade no kreximentu TL nian iha rejiaun ne’e.
Remodela futuru ekonómiku TL nian, hodi fó bá povu ne’e asesu bo’ot-liu bá merkadus rejionais, bá edukasaun no bá kampu traballu.
Adezaun bá ASEAN hametin mós TL nia lian estratéjika no polítika, ne’ebé permite Timor-Leste kontribui bá foti desizoens no bá asaun polítikas rejionais.
Nu’udár nasaun, TL hakat hosi konstrusaun pás ho Estadu bá períodu konsolidasaun no integrasaun.
“Bainhira Timor-Leste assume prezidénsia ASEAN, iha 2029, ita hahu period lideransa foun ida. Ita nia país la sees ona husi asuntus rejionais, maibé sei assume responsabilidade tomak. Ne’e hanesan responsabilidade boot ida ba ita nia nasaun no ba ita nia povu tomak. Ita tenke garante katak ita merese konfiansa ne’ebé ita nia parseirus rejionais sira fó ami ita,”PM Xanana enkoraza.
Karta ASEAN nian fó mai TL direitus ho obrigasoens ne’ebé hanesan ho Estadu-Membru sira hotu. Ne’e signifika katak, iha 2029, TL la partisipa de’it maibé sei lidera.
Prezide ASEAN la’ós atu halo de’it reunioens. Hanesan teste ida atu haree katak nu’udár Estadu bele koordena, prioriza, orsamenta no ezekuta ho dixiplina.
Entaun, ne’e sei ezije kooperasaun governamental ne’ebé efikáz no abranjente, planeamentu kuidadozu, jesatun finanseira ida ne’ebé sólida, infraestruturas seguras ho fiáveis no forte voz nasionál, katak, tenke lian maka’as nu’udár nasaun iha ambiente rejionál ida ne’ebé kada véz mais komplexu.
“Ita nia Prezidénsia tenke hatudu katak ita bele harii forsa instituisinál ida ne’ebé la’ós de’it partisipa diskusoensa, maibé atu lidera. Iha 2029, ita nia dezempeñu sei molda forma oinsá ita nia rejiaun bele kompreende Timor-Leste ba jerasaun tuir mai, iha 2029, mundu tomak nia matan sei hateke ba ita. Ne’e sei sai hanesan eventu internasionál boot liu hotu ne’ebé durante ne’e ita bele realiza,” Primeiru Ministru subliña.
Iha Simeira ASEAN, TL sei simu la’ós de’it líder rejionál sira, maibé mós líderes hosi mundu tomak. Tanba ne’e tenke prepara-an didi’ak. Tanba ne’e, preparasaun tenke hahú ona. Estrutura governasaun ne’ebé Konselhu Ministrus estabelese sei fornese baze bá knaar bo’ot ne’e. Konsellu ne’e sei define diresaun estratéjika.
Komité Ezekutivu sei superviziona implementasaun no Sekretariadu Nasionál ASEAN sei koordena servizu tomak.
“Ohin ne’e, ita hahú ita-nia primeirus pasu konkretus. Ita sei adota termus referensia ba seitores relevantes no subkomites operasionais. No ita aprova mós Planu Traballu Anuál 2026,” Nia akresenta.
Primeiru anu ne’e hanesan faze fundasaun. To’o final 2026, tenke halo hotu ona avaliasoens inisiais ho planus asaun nian. Ne’e sei ezije unidade propózitu iha governu tomak.
Maibé Importante realsa katak, preparativus bá 2029 sei ezije atu reforsa infraestruturas krítikas iha país tomak.
Sei ezije mellorias iha sistemas saúde, edukasaun ho servisus públikus atu nune’e bele satisfáz padroens internasionais no mós nesesidades hosi populasaun TL tomak.
Sei hakle’an TL nia integrasaun rejionál no fortalese bazes hosi kreximentu ho oportunidades bá longu prazu.
Nune’e, knaar bo’ot ne’ebé TL hala’o atu simu ASEAN la hanesan de’it simples organizasaun Simeira 2029 nian, maibé liu ida-ne’e. Katak, atu servisu maka’as hodi hadi’a moris ho oportunidades ba sidadaun TL nian tomak.
Iha tinan tuir-fali mai, iha 2030, Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu TL ba tinan ruanulu sei remata.
Knaar fundamentál ne’ebé TL halo atu simu ASEAN sei hametin liután Estadu ida-ne’e hodi prepara an atu halo planu bá tinan ruanulu tuirmai.
Ida-ne’e mak knaar ne’ebé iha oin. La’ós de’it atu prepara Simeira ida, maibé hanesan prosesu konstrusaun nasionál hodi apoia futuru pozitivu ida bá povu ida-ne’e.
Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay ho Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino mak sai hanesan Vise bá ACNOC.
Reuniaun Konsellu Nasionál Organizasaun Prezidénsia ASEAN (ACNOC) ne’ebé Governu Timor‑Leste halo iha Dili nu’udár parte hosi preparasaun Timor‑Leste integra plenamente ho efetiva ninia funsionamentu iha ASEAN, depois de Timor‑Leste formalmente sai membru plenu iha 26 Outubru 2025.
Iha Konsellu Nasionál Organizasaun Prezidénsia ASEAN (ACNOC), papel Xanana Gusmão maka koordena ekipa Governu sira iha nível ministeriál no tékniku hodi halo preparasaun tomak bá implementasaun mekanizmu ASEAN nian.








