Primeiru-Ministru espresa sentidu pesar no solidariedade ba Domm nia família, no rekoñese kontribuisaun boot ne’ebé jornalista ida-ne’e fó ba istória resisténsia Timor-Leste nian.
“Povu Timor-Leste sente lakon boot ida. Ami sei la haluha kontribuisaun Robert Domm nian iha tempu luta ba independénsia. Nia reportagem hatudu ba mundu kona-ba ita nia sofrimentu no ita nia terus iha tempu okupasaun,” dehan PM Xanana liu husi komunikadu imprensa ne’ebé Jornal INDEPENDENTE, Domingu (09/11).
Durante tempu rezisténsia nian, Robert Domm hatudu korajen no determinasaun boot, hodi konsege, ho ajuda hosi rede rezisténsia, tama ba abrigu segredu ba área Aubehun, Leolima, Ainaro, iha Setembru 1990, hodi halo entrevista istórika ho Komandante Xanana Gusmão, ne’ebé iha tempu ne’ebá hanesan Comandante Em Chefe FALINTIL.
Reportagem ne’e, ne’ebé transmiti hosi Australian Broadcasting Corporation (ABC) liuhusi jornalista Sashka Koloff, ho titlu “The interview that changed a nation: 1990 meeting with rebel leader Xanana Gusmão in jungle hideout” (“Entrevista ne’ebé muda nasaun ida: enkontru iha 1990 ho líder rebelde Xanana Gusmão iha subar-fatin ai-laran”), markadu hanesan momentu istóriku importante tebes iha luta Timor-Leste nian.
Impaktu istóriku no legado ne’ebé hela metin to’o agora
Entrevista iha tinan 1990 ne’e hanesan aktu jornalístiku kualidade, ne’ebé:
• Hakotu blokeiu informasaun ne’ebé Indonézia impón iha Timor-Leste;
• Hatudu ba mundu violasaun direitus umanus ne’ebé akontese iha tempu okupasaun;
• Fó lian ba rezisténsia timoroan no nia luta ba autodeterminasaun;
• No inspira solidariedade internasionál ne’ebé hato’o Timor-Leste to’o ba independénsia iha 2002.
Reportagem ne’e rekoñese hanesan “entrevista ne’ebé muda Timor-Leste”, hanesan símbolu resisténsia, solidariedade, no poder jornalizmu iha servisu verdade no liberdade.
Governu no Povu Timor-Leste hato’o homenagem ba memoria Robert Domm, ne’ebé nia servisu jornalístiku kontribui tebes atu ita nia lian to’o ba mundu tomak. “Nia legado sei hela iha istória Timor-Leste, hanesan testemuña kmanek, solidariedade no kompromisu ba verdade,” Primeiru-Ministru Xanana Gusmão hatete. (*/ki)








