PM Apresia Servisu INETL-MF Kona ba Sensu 2022 Featured

By Mariano Mendonça Jullu 30, 2024 930
Foto:Media GPM. Foto:Media GPM.

DILI: Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão apresia ho servisu Institutu Nasionál Estatistika Timor-Leste Institutu Públiku (INETL-IP) no Ministériu Finansas (MF), kona ba sensus fó fila-fali 2022 ne’ebé aktualiza informasaun estatistika ho referensia aspektus demográfikus, ekonómiku sosiais nasaun nian.

PM Xanana hatete, nia parte agradese ba maluk sira hotu ne'ebé fó tulun ba projetu sensus ida ne'e. Tanba, rejultadu husi sensus ne’e atu fó hanoin ba suku 452 bele halo planu bazeia ba dadus ne'ebé iha.

"Ho laran haksolok ha’u mai partisipa iha serimónia lansamentu Sensus fó fila-fali 2022, ita agora tama ona iha tinan 2024, depois de knar boot ne'ebé hala’o iha 2022, husi Institutu Nasionál de Estatistika iha ambitu Ministériu Finansas, kona-ba aktualizasaun informasoens estatistika nian ho referensia ba aspektu demográfikus, ekonómiku no sosiais ita nia Nasaun nian, hanoin mós atu hala’o projetu ida ne’e, kona-ba diseminasaun dadus ne'ebé importantes tebetebes. Tanba ne'e, ha’u hakarak agradese ba maluk sira hotu ne'ebé fó tulun ba projetu ida ne'e," dehan Xefi Governu Xanana Gusmão hafoin halo lansamentu sensus fó fila-fali iha Ministériu Finansas, (26/07).

Nia dehan, hanesan membru Governo ne'ebé envolvidu ho instituisoens Estadu nian sira seluk, Ajênsias das Nasoes Unidas ho ONG, no la haluha agradece mós ba apoiu tekniku ho finanseiru husi parte UNFPA, UNICEF, UNDP, UN Women no WFP.

Análise ba dadus, ne'ebé komplexus tebtebes no interligadus, sai hanesan knar naruk no exijente ida. Tanba ne’e,  tenke rekonese esforsu instituisoens hirak ne'ebé bele servisu hamutuk no agradece, liu-liu, ba Institutu Nasionál Estatistika no Diresaun Jerál Estatistika, iha sira nia koordenasaun ne’ebé di’ak no lideransa.

"Hanesan ita boot sira hatene, nasaun ida mosu husi territóriu ida ho ninia populasaun tomak. Governu ida ne'ebé la koñese nia populasaun rasik, signifika katak la koñese mós nasaun ne'ebé nia ukun, portantu nia iha ona iha dalan klaran atu monu ba rai ku’ak," nia salienta.

Governu iha nesessidade ka antes, dever atu hatene no hatene didi’ak nia populasaun. Tanba ne’e mak fó importansia espesial ba rezultadu ne'ebé hetan liu husi recenseamentu 2022 nian ne'e.

"Governu, atu bele implementa polítika ne'ebé di’ak ba ita nia Povu, tenke hatene: ita ema hira, ita ne'e sé, ita moris iha ne'ebé no moris oinsá la'ós! Só hetan tiha retratu real no objetivo ida kona-ba populasaun ne'ebé hela iha Timor-Leste, hodi hatene mós sira nia kondisoens moris, mak bele halo planu no halo intervensaun ho forma responsável, no la kaer ona ba pressupostus ne'ebé sala, hodi hadia kondisoens moris timoroan tomak nian," nia afirma.

Nia dehan, nune'e, ho rezultadu husi sensus, Governu bele atua di’ak liu tán, tuir sirkunstânsias reais rai ne’e nian, hodi lori benefisiu ba nia Povu.

Mas oinsá? Investe di’ak no barak liu tán iha saúde, Edukasaun, Habitasaun ho infraestruturas básikas sira seluk. Tanba ida ne’e mak planu Estratéjiku dezenvolvimentu 2011-2030 ne'ebé iha, uza dadus sensus hodi haree kona-ba verdadeiros progressus rai ne’e nian no lori define Polítika no Programas ne'ebé presiza ba dezenvolvimentu nasionál.

Planu ida ne’e, representa esperansas ho aspirasoens povu Timor tomak nian iha dezenvolvimentu nasionál, ba tinan ruanulu (20), kona-ba áreas prinsipáis tolu: kapitál sosiál, infraestruturas no dezenvolvimentu ekonómiku.

"Ho liafuan badak, ita nia Planu hanesan pakote integradu ba polítika estratéjikas nian, ne'ebé atu implementa iha kurtu médiu no longu prazu, haree tuir ba nesessidades Rai ne’e nian. Ho Sensus 2022, ita iha ona kondisoens atu ezekuta di’ak liu objetivu ne’ebé bele proporsiona (ka oferese) progressu no bem-estar ba populasaun."

"Ita agora hatene katak, ita iha taxa de kressimentu anual populasaun nian ida ho 1,8%, entre 2015 no 2022, mak 65% husi populasaun ho idade menus de 30 anos no 6% de’it husi populasaun mak ho idade mais de 65 anus. Ita mós bele haree katak taxa de dezempregu boot tebes iha populasaun joven. Dadus hirak ne'e funsiona hanesan farol ida, ou hanesan alerta, ne'ebé Governu presiza atualiza, hodi bele atua tuir prioridades ne'ebé mosu," nia akresenta.

Karik governu la hatene nia populasaun, governu labele administra polítika públika adekuadas, ne'ebé fó impaktu ba sirabnia moris! Hanesan ohin, Ministra  Finansas informa ona mai kona-ba preparasaun ba OJE 2025, hodi husu halo planu tuir dadus resentes Census nian, ho nune’e tau prioridades lolós, hodi  projeta orsamentu ba hanoin sira ne'e, no ekipa Institutu Nasional de Estatistika sei ba to’o de nivel Postu Administrativus hodi apresenta Rezultadu ba Xefes de Suku, konsellus de Suku no autoridades lokais.

"Tanba ne’e, ha’u husu apoiu tomak husi Presidentes das Autoridades iha prosesso ne’e tomak," nia dehan.

Objetivu importante ba programa ne’e, maka atu inspira no ajuda nai ulun sira iha komunidades atu involve aan no lori prosessu de dezenvolvimentu iha sira nia sukus idak-idak. Programa hanesan ne’e, hala’o ona iha Sensus 2015.

Ne’e atu hateten de'it katak, la iha ema ida mak hatene liu-fali realidade suku ida nian duke ninia komunidades lokais rasik. Indikadores Sosiais no ekonómikus iha Relatórios Sukus nian, ne'ebé oras tan sei apresenta ida-ida, hodi halo komparasaun ho Munisípiu sira seluk nian no ho país tomak fó biban ba Líderes Lokais rasik atu identifika hodi halo tuir planu iha kada suku.

"Portantu, ita fó hikas fali ba ita-nia Povu rezultadu di’ak tebtebes ne'ebé hetan ona, ho formatu simples no fásil atu komprende, hodi nuné komunidades sira bele konese sira nia aan rasik no kontribui ba sira nia dezenvolvimentu."

"Ohin, ita hahú prosesu ida ne'ebé sei lori tempu, ne'ebé Líderes Lokais, namkari iha país tomak, sei hetan biban atu aprende liu tán kona-ba situasaun real iha sira nia sukus no kona-ba oinsá atu estabelese no atinje alvus de dezenvolvimentu iha nível lokal," nia afirma.

Bele mós halo komparasaun entre dadus sensus 2015 no 2022, kona-ba progresus ne'ebé alkansa ona no ida ne'ebé seidauk. Ohin rekoñese publikamente katak, planu ida iha nível nasional sei la iha sentidu, karik la sura ho envolvimentu Poder Lokal no la iha partisipasaun ativa husi timoroan tomak.

Hein katak Líderes komunitárius tomak sei simu sasadik ida ne’e, ho responsabilidade, atu bele estabelece objetivu klaru ba sira nia komunidades, hodi nuné sira bele envolve iha ninia Implementasaun no garante monitorizasaun ne'ebé di’ak. Servisu hamutuk, atores nasionais ho lokais, mak Governu bele hetan progresu byot ba nasaun ne'e.

"Importante mos atu hanoin katak, kuantu mais ita hatene ita nia aan rasik, ita sei iha liu tán kbiit atu desenvolve ita nia komunidade. Relatoriu kona-ba Suku ho Sessoens de Traballu kona-ba sensus fó Fila-fali, tulun ita fahe konesimentus no konesimentu mak hanesan instrumento ida ke di’ak liu hotu, ne'ebé ita iha atu lori muda bu'at ne'ebé presiza muda, no dezenvolve áreas ne'ebé iha potensiál atu bele desenvolve sai di’ak liu."

"Ha’u deklara katak projetu disseminasaun kona-ba Sensus fó fila-fila loke ofisilamente ba País tomak. Ha’u hein katak maluk sira hotu bele aproveita didi’ak instrumentu ida ne’e, lori servi ho desikasaun no laran kamán ba populasaun timoroan tomak, nu'udar rikusoin murak no boot liu hotu nasaun ne’e nian," tenik nia.

Iha fatin hanesan Diretor Sistema Reporter Institutu Estatistika, Silvino Lopes hatete, lalaok ka rezultadu husi sensus ne'ebé rekoilla iha tinan 2022, introdusaun ne'ebé hatudu iha Sensus ida ne'e mak Inkluzaun, rezultadu Sensus, rekomendasaun no etapa tuir mai oinsá Estatistika bele apoiu Instituisaun hotu-hotu husi Governu lokál mai to'o Nasional saida mak atu Estatistika hatudu iha momentu sira mai.

Sensus 2022 hanesan ho sensus hirak ne’ebé hala’o ona, liu-liu implentasaun husi Institutu Nasionál Estatistika Timor-Leste iha Ministériu Finansas ne'ebé hetan asistensia tekniku UNFPA, fundu bá sensus ne'e rasik mai husi Governu iha Orsamentu Jerál Estadu no apoiu mós husi UNFPA, UNICEF, UNDP, UN Women no prográma ai-han Mundiál ne'ebé fó apoiu tomak durante sensus la'o iha terrenu.

"Husi sensus ne'e rasik ita mós hetan monitorizasaun Internasionál husi Estatistika Austrália ne'ebé mak fó apoiu tekniku oinsá mak implentasaun sensus iha Timor-Leste tuir estandar Internasionál duni kalae," nia afirma.

Nia dehan, iha Sensus populasaun atu informa de'it katak pela Primeira vez depois de restaura Independensia Primeiru mak uza dizitalizasaun hodi halo Sensus ne'e, la uza kesionariu ka surat tahan bainhira rekoilla dadus iha territóriu Timor laran.

Sensus ne'ebé mak hahú kada tinan lima, hahu husi 2004, 2010, 2015 no 2022 loloos halo iha iha tinan lima maibé tanba surtu mundiál Covid-19 tanba ne'e mak halo fali iha tinan 2022. Bazeia bá rekomendasaun Internasionál bá oin sei halo Sensus depois de tinan 10 signifika sei hahú fali 2032.

Importánsia dahuluk husi sensus ne'e, oinsá mak halo revizaun ba planu dezenvolvimentu iha setór oin-oin hanesan iha área Saúde, Edukasaun liu-liu kona-ba asesbilidade tomak planu Estratéjiku dezenvolvimentu Timor-Leste 2011-2030.

Importansia daruak nian, oinsá bele uza dadus sensus ne'e bá iha monitorizasaun no relatoriu. Tanba, iha relatoriu prinsipál sensus ne'e ita sei ko'alia kona-ba setór hotu-hotu ne'ebé mak liga bá iha saúde, Edukasaun, Infraestrutura.

Entretantu husi totál populasaun Timor-Leste tuir sensus 2022 hamutuk 1,341,737, ne’ebé kompostu husi mane 50.6% feto 49.4%. Dili 342,738, Ermera 137,750, Baukau 134,878, Bobonaru 106,639, Vikeke 80,176, Oekusse 80,685, Likisa 83,658, Lautém 70,022, Kovalima 73,933, Ainaru 73,115, Manufahi 60,665, Aileu 54,324, Manatutu 50,859 no Ataúru 10,295.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Tersa, 30 Jullu 2024 15:43

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« September 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
            1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30