ANCT-TL Sujere Governu Hasa’e Folin Sigaru • Labarik idade 12 to’o 17 Pursentu 30,9 Fumadór Featured

By Graca de Carvalho Jullu 30, 2024 299
Foto:Google. Foto:Google.

DILI: Aliansa Nasionál Kontrolu Tabaku Timor-Leste (ANCT-TL) husu Governu hasa’e folin sigaru iha rai laran, tanba labarik idade 12 to’o 17 pursentu 30.9 sai fumadór, entaun presiza halo prevensaun.

Aliansa Nasionál Kontrolu Tabaku Timor-Leste  hato’o kestaun bainhira hamutuk Universidade Dili  lansa relatoriu ba peskiza kona-ba estilus moris no hahalok fuma sigaru.

Diretór Ezekutivu Aliansa Nasionál Kontrolu Tabaku Timor-Leste, Sancho Fernandes hatete,  ohin ANCT hamutuk ho UNDIL lansa peskiza rua kona ba tabaku nian.

Nia dehan, ida kona ba impaktu merkadoria liu-liu ba joven sira idade 12 to’o 17 no ida kona ba efetividades  ba figura foun embalajen tabaku nian iha ne'ebe sira foti figura ualu husi peskiza ne'ebé hetan husi publiku.

“Figura tolu, husi figura  6  ne'ebé iha anterior, nune'e la efetivu, ho objetivu jerál ida mak primeiru atu haree nia kazu sira no mós  bele ajuda ita nia governu hodi dezenvolve ho estratéjia no  intervensaun sira ne'ebé efetivu liu-liu atu reduz foinsae sira nia prespetivu ba iha merkadoria nian, hodi reduz foinsa’e sira ne'ebé ho idade ohin ha'u hatete ne'e, Aliende ida ne'e kona ba embalajen tabaku ne'e nia objetivu atu reduz mós tabaku mais liu husi embalajen tabaku ne'e bele sosializa liu tan ita nia impaktu tabaku iha publiku no iha área sira hotu bele motiva ema hapara fuma inklui ema eis fumante sira la bele hahú fila-fali fuma, liu-liu atu motiva foinsae sira, atu labele inisia fuma no la bele hahú fuma tabaku,” Dehan Sancho Fernandes ba Jornalista sira, iha sala UNDIL, Kinta ( 25/07).

Nia dehan, prevelese iha fuma ne'e mak ema ho idade 15-45 ho porsentu 50% uza nafatin tabaku no iha dadus seluk hatuduk katak labarik ho idade 13-15 mós hahú fuma ona inklui feto na'in 10.

“Ita hatene ita nia prevelesu iha  fuma ne'e aas tebe-tebes liu-liu iha joven sira ne'ebé mak ida husi 15-45 anus kuaze iha  50% ne'ebé mak uza takabu, ami atu hatete la'ós ne'e mós, tuir ita nia dadus seluk husu tabaku global survey foin sa'e husi 13-15 anos ba leten mós hahú fuma tiha ona no mós nia presentajen inklui boot iha 42%, no mós feto se la sala iha 10 resin  hanesan ne'e, maibé nia totál 30,9% entaun ne'e previlezu fuma ne'e aas tebe-tebes iha joven sira nia leet, entaun peskiza sira ne'e hanesan objetivu buka nia kazu no nia abut sira husi prespetiva merkadoria nian, ami seidauk halo ba parte seluk hodi halo intervensaun efetivu para bele reduz foinsae sira inklui proteze sira atu la bele inisiasaun  fuma,” Nia hatete.

Maibé husi rezultadu peskiza ne'e hatete katak kauza husi fuma ne'e mak asesibilidade falis liu ba foinsa’e sira atu sosa, tanba sira bele hola ho osan rahun hahú husi $0,10, Maske lei bandu labarik ho idade tinan 17 mai karik la bele fuma. 

“Ha'u hanoin nia mak hanesan rezultadu peskiza hatete ne'e kauza husi fuma mak asesibilidade fasil los ba  joven sira bele hola iha fatin hotu-hotu no aliende ida sira bele hola rahun, i sira mós bele hola ho $0,10 bele hodi $0,25 mós bele hola,  aliende ida ne'e mós ita nia lei ne'e bandu tiha ona labarik sira 17 mai karik seidauk bele hola, tanba maibé seidauk implementa ho di'ak, too agora kauze 75%  foinsa’e 17 mai karik ne'e hola tabaku mós ema sei aturiza hela ne'e katak implementasaun lei ne'e mós seidauk de'it no seidauk reforsa ho di'ak atu taka dalan ba buat sira ne'e,” Nia haktuir.

Tanba ne’e, husu ba Governu atu implementa ona lei 14/2016 ho rigrozu atu nune'e bandu menoridade sira prevene sira nia an mós ele harii ona konsellu Nasionál Kontrolu Tabaku ne'ebé sujere rasik husi dekreitu lei rasik no hasa’e mós folin tabaku ho aas ho nia estandar.

“Importante tebes ba  governu tenke implementa dekreitu lei Nú 14/2016 ne'e liu--liu kona ba bandu ba menoridade sira, no preve labele iha promosaun no patriosinu liu husi industria tabaku liu-liu ba iha komunidade sira inklui proteze mós harii Konsellu Nasionál Kontrolu Tabaku ne'ebé sujere husi dekreitu lei ne'e rasik,” Nia afirma.

Nune’e mós hanoin katak troka ona embalajen tabaku ne'e hodi bele atinje objetivu tabaku, atu preve foinsae sira atu labele fuma no seluk mak bele estabelese mós presu minimu ba folin  tabaku nian tenke aas no tenke iha estadarisaun, atu foinsae sira labele fasil atu sosa  tabaku.

Nia haktuir, iha peskiza seluk mós hatuduk katak joven sira balun hetan inspira husi líder, pessoál saúde no edukadór sira ho ida-ne'e fasil ba atu foti desizaun hodi fuma, tanba ema figura boot sira mós bele fuma iha públiku, nune'e sujere atu labele fuma iha publiku, nune’e labele influénsia fali joven sira atu fuma.

Maibé rezultadu peskiza balun mós hatudu katak husi foinsa’e sira ne'e bele inspira husi ema sira ne'ebé sira foti hanesan imajem, entaun hanoin katak importante tebes atu hasa’e edukasaun husi komunidade sira atu nune'e bele foti desizaun ba sira nia an rasik.

“Nune'e bele hetan influénsia sira ne'ebé mak atu afeita ba sira nia moris, ha'u hanoin importante tebes ba ema sira ne'ebé mak hanesan pessoál saúde, edukadór no ema sira ne'ebé figura publiku, atu labele fuma no expo tabaku barak iha foinsae sira nia oin, tanba hanesan mós motivasaun ida ba sira, atu mós hanoin katak produtu ne'e lá'os perigu, tanba ema sira ne'ebé ita fiar iha públiku mós bele fuma hela , entaun ida mós motiva hela joven sira atu hahú fali fuma ida ladún di'ak,” Nia Sujestaun.

Iha fatin hanesan, Dekadu Fakuldade Siénsia Saúde UNDIL, Fitri Gumansari, agradese tebes ohin ba loron bele aprezenta sira nia peskiza kona ba estilus moris ba asesibilidade merkadoria ba hahalok fuma sigaru ba joven ho idade 12-17 maibé sira mós la haluha atu obrigada ba ANCT-TL

“Objetivu husi peskiza ida-ne'e mak atu bele sai referensia ba governu no Ministériu relevante sira, atu bele ajuda halo hamenus hahalok fuma sigaru espesifiku ba joven, tanba ita hatete katak joven mak jerasaun ba ita nia nasaun ne'ebe ita presiza kuidadu no mós ita bele ajuda sira liu husi prevensaun fuma ne'ebe agora dadaun barak iha Timor-Leste, karik iha tempu seluk governu bele suporta sira iha parte akademia hodi bele kontinua peskiza kona-ba oinsá atu halo prevensaun ba hamenu fuma no espesifiku liu ba joven sira,” Nia afirma.

Nia dehan, peskiza  ida ne’e hahú iha fulan outubru tinan 2023, ho durasaun fulan liman nia laran, maibé planu atu halo aprezenta lolos iha fulan fevereiru, maibé faillansu ho tempu, entaun ohin mak bele halo aprezentasaun.

“Iha peskiza ami laiha difikuldade ruma, maibé ami difikuldade mak ba tempu, ezemplu amostra ne'ebé ami uza tama ba eskola iha Pre-Sekundaria no Sekundaria jadih ami tenke hapara ho sira nia tempu no ami mós presiza hetan lisensa husi Diretór eskola sira, atu bele hala’o ami nia peskiza,” Nia relata.

Iha biban ne'e, Reprezentasaun Ministériu Saúde, Mateus Hornai  hatete, Ministériu saúde hamutuk ho liña Ministrerais lubuk ida, hanesan Ministériu Edukasaun, Ministériu Finansa, Ministériu Komérsiu no Industria, Asosiasaun sira no mós Sosiedade sivil sira iha atividade lubuk ida ne'ebé mak halo ona kona Kontrolu konsumu tabaku, oinsá atu reduz presentajen ba joven sira ne'ebé mak nafatin konsumu tabaku.

“Atividade primeiru mak ita konsege iha lei Kontrolu tabaku ne'ebé mak aprova ona iha 2016, maibé iha mós atividade seluk ne'ebé ita halo hanesan iha Ministériu saúde karik iha halo ona akonselamentu ba ema hot-hotu, atu hapara tabaku, maibé la'ós tabaku de'it hanesan konsumu alcohol,” Kata nia.

Nune’e mós atividade sira seluk ne'ebé espesifiku regular, iha ai-han ne'ebé saudavél no mós iha sentru oinsá atu hapara tabaku ne'ebé mak establese iha Formoza no mós Munisípiu sira seluk, oinsá mak fo asistensia no tratamentu ba ema sira ne'ebé mak  hakarak hapara tabaku.

Maibé durante sira seidauk iha peskiza balun atu haree progresu implementasaun ba iha atividade kontrolu tabaku ne'e no fatór risku sira ne'e nia progresu ne'e to’o iha ne'ebé ona

“Entaun agradese tebes ba UNDIL no ANCT-TL, ne'ebé mak foti inisiativa ida-ne'e hakarak halo peskiza ida ne'e hodi haree ita nia esforsu sira ne'ebé mak ita halo ne'e nia progresu ka nia impaktu ne'e di'ak ka lae?, maibé ohin ita haree iha rezultadu peskiza ne'e katak joven sira kontinua asesu livre ba tabaku, i depois bainhira sira ba sosa tabaku sira hatudu sira nia identidade katak sira, iha lei ne'e katak bainhira ema, atu asesu ba hola tabaku karik presiza tenke hatudu sira nia kartaun Eleitoral,” Nia salienta.

Purtantu, peskiza ne’ebé iha, halo iha Munisípiu DIli,  Ermera Manatuto ho durasaun fulan-liman no hetan apoiu husi Gabinete Apoiu Sosiedade Civil.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Tersa, 30 Jullu 2024 15:58

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« September 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
            1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30