PDHJ Tenke iha Intervein Regulár Prosesu Elaborasaun OJE Featured

By Aquino Gomes Janeiru 09, 2023 398
Provedór Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres. Foto:Dok/INDEPENDENTE. Provedór Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres. Foto:Dok/INDEPENDENTE.

DILI: Provedór Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres fó sai, PDHJ tenke iha intervensaun regulár ba prosesu elaborasaun planu Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ne'ebé Governu kada tinan aprezenta ba Parlmentu Nasionál hodi halo aprovasaun.

Nia dehan, PDHJ sei halo intervensaun iha área polítika públika ba boa governasaun.

“Aleinde advokasia ba direitu umanu, Provedória Direitu umanu no justisa nia knaar dezafiante ida tán maka halo intervensaun iha área polítika públika hodi garante boa governasaun," dehan Provedór Virgílio,  iha iha salaun CNE, Kolmera, Kinta (5/1).

Nia subliña, boa governasaun ne’e nu’udár derivante ida husi implementasaun parte justisa, variável ne’ebé komplementa instituisaun ida-ne'e nia naran.

"Ha'u sei halo esforsu hotu ne'ebé posivel atu hametin komponente Boa Governasaun," tenik nia.

Virgílio dehan, esforsu ne’e inklui buka hetan adjuntu-provedór ida ne'ebé kompetente iha área ne'e. Fiar katak maluk sira iha sosiedade sivil, liliu sira ne'ebé iha ONG nasionál sira ho esperiénsia naruk iha rai ne'e sei tulun atu hetan ema ne'ebé apropriadu.

Iha komponente boa governasaun tenke iha ekipa peskiza no análiza ne'ebé forte no kredivel atu fornese dokumentu baze ba provedória hodi halo intervensaun ne'ebé iha kualidade iha área xave sira, liuliu iha setór edukasaun, saúde, agrikultura, saneamentu no justisa.

"PDHJ tenkr iha intervensaun regulár ba prosesu elaborasaun planu Orsamentu Jerál Estadu nian hodi garante iha alokasaun ne’ebé justu ba setór edukasaun, saúde, agrikultura, saneamentu no justisa," dehan Virgílio.

Nia haktuir, bainhira populasaun maioria, 80% nia moris dependente ba agrikultura, alokasaun orsamentu jerál Estadu ba setór agrikultura tenki refleta proporsionalidade ida ne’ebé justu. Asesu ba rekursu atu hadi’a moris ne'e direitu fundamentál ida.

Nia reforsa, bainhira  populasaun ne'e maioria joven, alokasaun orsamentu jeral Estadu tenki proporsional ba formasaun no dezenvolvimentu juventude nian. Tenki halo esforsu atu transforma rai ida-ne’e sai fonte de esperansa ba nia emar, liliu joven sira. Halakon no hamate sidadaun nia esperansa ba nia rain rasik konstitui violasaun direitu fundamental sidadaun nian.

Nia afirma, iha seitór saúde, labele husik ospitál no sentru saúde sira sai ‘vale de lágrimas’ ba sidadaun sira. Komunikasaun no diskusaun intensivu PDHJ sei halo mós ho governu, liliu ministériu saúde kona-ba servisu atendimentu públiku nian iha ospitál no sentru saúde sira. Koordenasaun sira ne’e tenki ho objetivu atu garante direitu sidadaun nian atu hetan atendimentu ida ne’ebé dignu no humanu. Ida ne’e la’os de’it ba seitór saúde, maibé mós iha servisu públiku iha repartisaun seluk.

Nia relata, iha seitór edukasaun, aleinde halo intervensaun atu hetan alokasaun orsamentu ne’ebé justu no razoavel, PDHJ sei intensifika diálogu ho ministeriu edukasaun no responsavel insituisaun edukativa sira atu oin sa halakon violénsia eskolar, violénsia edukadór hasoru estudante no violénsia hosi estudante hasoru edukadór sira.

Ekipa peskiza no análize sei tulun PDHJ atu identifika abut husi kualkér aktu violénsia eskolar. "Ha’u nia banin-feto no ha’u nia bin iha ne’e nu’udár edukadora". Bainhira dadalia ho sira, sira suspira no reklama kona-ba situasaun ne’ebé sira enfrenta iha eskola.

"Ha'u nia banin iha esperiensia hetan notifikasaun hosi PDHJ tanba konsidera halo violénsia hasoru estudante. Nia aseita notifikasaun ne’e, maibé ho lamentasaun mós. Nia lamentasaun mak PDHJ tau matan de’it ba atitude edukadór sira ni'an, maibé nunka tau atensaun ba realidade katak edukadór sira lor-loron tenki atura estudante liu na’in 60 iha sala ida. Ho ida-ne'e, ha'u nia banin hakarak hateten katak PDHJ labele haree de’it direitu humanu estudante sira nian, maibé tenki haree mós direitu humanu edukadór sira nian," nia hateten.

Nia reforsa, Iha setór justisa nian, PDHJ tenki iha kapasidade naton atu halo intervensaun hodi garante katak sidadaun sira iha meiu sufisiente atu asesu ba justisa. Asesu ba justisa implika sidadaun iha direitu ba espasu atu halo aksaun judisial, direitu atu asesu ba prosesu judisial no iha direitu atu hetan desizaun ida ne’ebé justu tuir tempu ne’ebé razoavel. Governu tenki garante katak defensoria públiku iha rekursu natoon atu fó assisntensia nesessaria ba sidadaun sira ne'ebé presiza asistensia legál perante justisa.

Iha fatin hanesan, Prezidente Parlamentu Nasionál,  Aniceto Longuinhos Guterres Lopes hateten,  hahú tinan 2023 ho posse ba Provedor Direitus Humanus no Justisa foun ba periode 2023 to'o 2027 ba Senhor Virgílio da Silva Guterres "Lamukan Fera Kakutak".

Deputadu Aniceto dehan, Provedoria Direitus Humanus no Justisa nu'udar Instituisaun Estadu ida ne'ebé harii kedas iha faze inisiál restaurasaun independênsia, liu husi Lei númeru 7/2004, 20 maiu, ho kompetensias iha asuntus Direitus Humanus, Justisa, Boa Governasaun no Anti-Korrupsaun iha tempu ne'ebá.

Maibé tuir mai assuntu korrupsaun muda tiha ba Komisaun Anti-Korrupsaun (KAK)nia kompetensias.

Nia esplika, razaun fundamental kriasaun PDHJ ho nia kompetensia sira koloka, esensialmente iha prosesu konstrusaun no rekonstrusaun nasionál nu'udar Estadu de Direitu Demokrátiku.

Nune'e mós dinamika konstrusaun Estadu no rekonstrusaun sosiedade timorense, bazeia ba ema nia dignidade humana no nia direitu fundamentál sira, no bazeia ba valores universais no sosiu-kulturais timorense hodi harii sosiedade ida ne'ebé justa, pasifika, prospera, moris iha solidariedade no fraternidade.

Nia subliña,Ho baze iha dinamika ida ne'e no tuir orden konstitusionál mak Primeira Lejizlatura no Primeiru Governu Konstitusionál estabelese kedas órgaun independente ida ne'e.

Tanba ne'e konstituisaun RDTL preve kompetensias boot lubuk ida ba Provedor Direitus Humanus no Justisa, nu'udar orgaun independente ho funsaun apresia no buka atu responde keixas husi sidadaun sira kontra podér publiku, verifika atus tuir lei haruka, halo prosesu kona-ba reparasaun injustisa no diriji rekomendasaun ba orgaun kompetente sira.

Nia haktuir, Provedor Direitus Humanus no Justisa bele rekere deklarasaun inkonstitusionalidade kona-ba medidas lejislativas no bele mós rekere ba Supremu Tribunál Justisa atu halo verifikasaun kona-ba inskonstitusionalidade por omisaun ba medidas lejislativas.

Nia reforsa, Promove no protéje direitus humanus, liberdades no garantias, mantein administrasaun públika ida ne'ebé efisiente transparente, iha integridade no responsabilidade, prevene abuzu podér husi autoridades públikas no hasa'e konfiansa sidadaun sira ba entidades no oranismus públikus.

"Iha perspetiva ida-ne'e, boa-governasun iha setór no nivél hotu-hotu nu'udar fator determinante ida hodi dinamiza no asegura direitus fundamental ema nian, garante respeitu ba ema nia dignidade humana, promove justisa no valores sosio-kuluturais no forma kultura institusional ne'ebé kompetente iha Estadu de Direitu  Demokrátiku," deklara Prezidente-PN, Aniceto Longuinhos Guterres Lopes, iha ámbitu serimonia tomada pose Provedor Direitus Umanus no Justisa foun, Virgílio Guterres.

Nia salienta, Funsaun no kompetensias ne'ebé konstituisaun no leis atribui ona ezije Provedor Direitus Humanus no Justisa presiza ekipadu ho kompetensia pesoal rasik ne'ebé adekuadu hodi assume responsabilidade boot no todan lobuk ida ne'ebé konstituisaun no leis atribui.

"Ezije mós kompetensias atu diriji no jere Provedoria Direitus Humanus no Justisa hodi asegura no materializa kompeténsia sira ne'ebé Konstituisaun no lei fó ba Provedor," nia rekomenda.

Nia haktuir, Ho kondisoens sira ne'ebé Provedora anterior sira hatur ona no bagagens Provedor foun señór Virgílio Guterres ne'ebé konstroe liu husi experiensia nu'udar ativista ba libertasaun no independensia Timor-Leste, nu'udar jornalista no kapasidade kritika ne'ebé iha, bele artikula didiak funsaun no kompetensias ne'ebé Konstituisaun no lei fó.

"Hau dezeja mós Provedor bele hili ho livre no ho konfiansa adjunto sira ne'ebé iha kualidade professional, integridade no maturidade komprovada hodi apoia ita boot nia mandatu to'o remata. Kargu no funsaun ida ne'e Estadu nian nebe ezigi kompromisso ne'ebé forte ba Estadu la'ós, atu responde ezigensias pessoal ka grupu," Nia relata. 

Nia argumenta, ho idade tinan 20 restaurasaun independensia, Timor-Leste mos tenki iha korazen no onestidade atu avalia nia-an rasik. PDHJ iha papel atu haree no avalia mos situasaun hirak ne'e, bazeia ba kompetensias konstitusionál no legál hodi promove Direitus Humanus, Justisa no Boa-Governação.

"Defende sidadaun sira wanhira hasoru abuzu husi podér públiku sira kontra ema nia direitu fundamentál no kontra justisa," nia haktuir.

Nia afirma, Nu'udar reprezentante povu no ho kompeténsia nu'udar Prezidente Parlamentu Nasionál ho honestidade no sinseridade hakarak hato'o katak Parlamentu Nasional la haree deit ba progressu no dezafius PDHJ nia servisu husi relatóriu ne'ebé hato'o ona ba Parlamentu Nasional.

Maibe hakarak haree liu ba progressu real saida mak atinji ona iha asuntu Direitus Humanus, Justisa iha  sosiedade no Boa-Governasaun iha instituisaun Estadu nian sira.

Parlamentu Nasional simu informasun barak liu husi relatóriu anteriór sira kona-ba narrativa atividades, maibé seidauk hetan relatóriu analitiku kona-ba atividade ne'ebé relasiona ho Provedor nia kompetensias konstitusionais.

"Hau enkoraja nafatin Provedor atu iha relatóriu anual ba Parlamentu Nasional tinan-tinan, fó mós atensaun ba elaborasaun relatoriu analitiku ho preokupasaun no desafiu sira ne'ebé PDHJ hasoru to'o ohin loron," Nia enkoraja.

Nia fundamenta, Biar nune'e,  iha razaun atu senti orgulhu ho rezultadu no benefisiu sira ne'ebé hetan ona to'o agora. Sira ne'e hotu nu'udar produtu koletivu ne'ebé mai husi kolaborasaun ho partes barak, inklui kontribuisaun husi PDHJ.

Enkuantu dezafius no nesesidade sei barak iha rai laran no iha vida instituisaun públika sira, husu nafatin hotu-hotu nia disponibilidade no responsabilidade hodi asegura Provedor no Provedoria Direitus Humanus no Justisa nia funsoens no kompetensias to'o mandatu remata.

"Ita nia Estadu seidauk hamrik metin iha aliserse polítiku, legál no institusionál ne'ebé forte. Husu ba Provedor atu servisu hamutuk ho instituisaun konjenere sira hodi artikula ho efikásia no efisiência funsaun sira ne'ebé atribui ona hodi kontribui ba reforsa instituisaun Estadu nian sira no reforsa kultura instituisionál husi servidor Estadu nian sira," tenik nia.

Nia akresenta, lori Deputadu sira nia naran agradese ba antiga Provedora, Adjuntus no funsionariu sira nia dedikasaun no kontribuisaun durante tinan hirak liu ba.

Agradese mos ba proponentes no Deputadu sira nia konfiansa hodi elee Señór Virgilio da Silva Guterres ba Provedor Direitus Humanus no Justisa ba mandatu ida ne'e.

"Hau nia parabéns no susessu ba kompaneiru Virgílio da Silva Guterres iha kargu nu'udar Provedor Direitus Umanus Humanos no Justisa ba mandatu tinan-hat tuir mai," hateten nia.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31