PDHJ Hasoru Dezafiu Rekursu Umanus no Finanseiru Featured

By Domingos Gomes Maiu 30, 2023 213
Provedor Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Vergilio da Silva Guterres “Lamukan”. Foto:Dok/INDEPENDENTE. Provedor Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Vergilio da Silva Guterres “Lamukan”. Foto:Dok/INDEPENDENTE.

BAUCAU: Provedor Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Vergilio da Silva Guterres “Lamukan” hateten, durante tinan 19 ezistensia PDHJ  hasoru dezafius Rekursu Umanu no Finanseiru hanesan ho entidade estadu sira seluk.

Nia dehan, PDHJ infrenta dezafius sira hanesan Rekursus umanus ne'ebé la sufisiente iha nível delegasaun territorial, hodi responde ba ejijénsia servisu tuir kna'ar no podér konstitusionál atu defende povu nia direitu no atu garante governasaun di’ak ne'ebé transparante no responsável ba interese povu iha Timor-Leste.

“Ita hotu hatente PDHJ kompleta ona tinan 19, maibe kontinua hasoru dezafius konaba rekursu umanus ho finanseiru la sufisiente hanesan entidade estadu sira seluk atu halo servisu iha nivel delegasaun Teritorial hodi responde ba ejijensia servisu tuir knaar no poder konstituisaun defende povu nia direitu garante governasaun diak no transparante responsável ba interese povu iha Timor-Leste,” Dehan Vergilio iha Diskursu iha selebrasaun Aniversariu PDHJ ba dala 19, iha suku Ostiku, Munisipiu Baucau,(26/05).

Tanba ne’e PDHJ hanesan instituisaun foun atu halo investigasaun no monitorizasaun presiza rekursu ida naton, maibe kompleta ona tinan 19 kontinua hasoru dezafius rekursu umanu ho finanseiru la sufisiente atu responde ba delegasaun territorial, tanba PDHJ nian rekursus umanus eziste iha ema 143 ne’ebé kolokadu iha Nasional no iha Munisipiu haat (4).

Nia hatutan, iha parte seluk, rekursu finanseiru la sufisiente ba bens servisu no kapitál dezenvolvimentu hodi bele kria kondisaun ne'ebé bele operasionaliza programa tuir nia tempu no hadia infraestrutura hanesan Edifisiu rejionál ne'ebé nia kondisaun atuál balun ladi'ak.

“Ezemplu, iha tinan 2005, Governu aloka Orsamentu ba PDHJ ho montante US 93.000, tinan 2010 ho montante 864.000, tinan 2013 saé ba toó U$ 2,180.000, inklui kapital dezenvolvimentu, tinan 2020 tun fali ba US$ 1,195, 106, tinan 2022 tun tan ba USS 1,697,168 no ikus liu iha tinan 2023 ho montante US$ 1,803,24 1,” afirma nia.

Nia afrima, PDHJ mós menus iha rekursu materiais hanesan transporte, númeru veíkulu iha PDHJ ne'ebé agora iha kareta 21 no kareta operasionál hamutuk 18 de'it, tanba ne’e dezafiu balun ne'ebé PDHJ hasoru bainhira ezerse funsaun hodi garante efikasia iha prosesu investigasaun mak difikuldade atu realiza devér respondente nian bainhira la-kumpre pedidu konvokatóriu audiénsia no konvokatóriu hodi fornese dokumentu no informasaun hodi fasilita PDHJ bele hala'o servisu ho di'ak.

Tanab ne’e esforsu sira ne'ebé iha PDHJ tenta hodi fó solusaun ba dezafiu refere mak haforsa liu-tan koordenasaun institusionál, inklui estabelese sorumutu altu nível hodi nune'e bele asegura kooperasaun ne'ebé di'ak ho instituisaun respondente sira, tanba ne’e PDHJ establese koperasaun nasionál ho instituisaun estadu, ministériu no sosiadade sivil hamutuk 43 no internasionál hamutuk 46.

“Ita hotu espera no hein katak instituisaun públika sira sei fó nafatin sira-nia apoiu no asisténsia hodi hamutuk bele alkansa ita-nia objetivu jerál iha setór Justisa, direitus umanus no governasaun di'ak,” afirma nia.

Tanba ne’e, PDHJ hakarak hato'o agradesimentu ba apoiu hotu husi Parlamentu Nasionál, koperasaun husi Governu, instituisaun estadu sira no sosiadade sivil no hato'o apresiasaun ba parseirus internasionál sira, tanab ne’e PDHJ kontinua husu nafatin ba entidades hotu atu kontinua kolabora hodi promove direitus umanus no governasaun di’ak iha Timor-Leste.

Entretantu tuir dadus PDHJ harii ona edisífiu Nasionál ida iha Likisa no iha tinan 2009 estabelese delegasaun territoriál 4 iha Baucau (Baucau, Lautem, Viqueque, Manatuto), Same (Ainaro, Aileu, Manufahi), Maliana (Bobonaro, Ermera, Suai) no RAEOA.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV