OMS entrega ekipamentu nutrisaun ba MS Featured

By Adelaide dos Santos Marsu 09, 2024 84
Vise Ministru Saude ba Fortalesimentu Institusionál Saúde, José dos Reis Magno. Foto:Google. Vise Ministru Saude ba Fortalesimentu Institusionál Saúde, José dos Reis Magno. Foto:Google.

DILI: Organizasaun Mundial Saude (OMS) entrega ekipamentu nutrisaun no ekipamentu seluk ba Ministériu Saúde (MS) hodi distribui ba iha hospital nasionál, hospitál referál no hospital rejionál  sira.

Tuir Vise Ministru Saude ba Fortalesimentu Institusionál Saúde, José dos Reis Magno hatete, ekipamentu ne’ebé Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) entrega ne’e ekipamentu barak los ho tipu hanesan, dasi ba labarik, metru hodi sukat liman kabun, makina ba blender nian, no mós ekipamentu sira seluk.

"Atividade hand over ekipamentu sira ba nutrisaun nian, no mós entrega fatin inan fó susun sira, espesialistamente ba bebé sira ne’ebé foin moris too iha fulan neen, ekipamentu sira ne’e sei distribui ba hospital referal tolu, hospital rejional rua no hospital nasional ida, hospital nasional mak HNGV, Hospital Rejional Baucau ho RAEOA, no Hospital  Referal mak Maliana, Suai ho Ainaro," dehan nia iha MS, kinta (07/03).

Nia dehan, Ekipamentu sira ne’e sei distribui ba ne’ebé orsida Dirasaun Jerál Kuidadus Saúde Primária Ho Dirasaun Nasionál Nutrisaun sira sei prepara no sei rejistu tiha, mak foin halo distribui ba hospital sira.

Aleinde ida ne’e, sei lansa ninia utilizasaun ba iha hospital sira nian, atu nune’e pesoál saúde sira bele hahú kedas ona ho demonstrasaun ba utilizasaun sira atu nune’e inan sira bele partisipa iha programa ne’e ho di’ak liu.

Iha fatin hanesan Reprezentante Organizasaun Mundial Saude (OMS) iha Timor -Leste Arvind Mathur informa katak, uluk liu hakarak rekoñese servisu di’ak tomak ne’ebe mak halo hodi rezolve problema malnutrisaun halo ona iha fasilidade saúde, no iha komunidade sira.

"Maibe ita haree katak, ita nafatin enkoraza fó susu been inan iha fasilidade saude hotu-hotu, iha inisiu wainhira bebé moris no mós fó susu been eksluzivu, ida ne’e mak objetivu hakarak fó suporta hodi nune’e haforsa tan servisu ba área ida nian, "dehan nia.

Tanbá ne’e, OMS Timor-Leste kontinua kolabora ho Ministériu Saúde hodi hametin intervensaun hirak-ne'e, estratéjia ida-ne'ebé kustu-efetivu liu atu prevene ma-nutrisaun hotu-hotu mak promosaun ba prátika fó-susu been inan ne'ebé di'ak liu, inklui inisiasaun sedu, fó-susu eskluzivu durante fulan neen no kontinua fó-susu ba tinan rua no liu.

“No ha'u sente kontente tebes tanba ha'u hateten katak dekretu-lei kona-ba regulamentu merkadoria susubeen-inan nian ne'ebé foin lalais ne'e Timor-Leste promulga ona. Polítika ida-ne'e ho objetivu atu hadi'a promosaun intervensaun fó-susu been inan iha nasaun laran tomak,” tenik nia.

Importante mós atu asegura katak fasilidade saúde sira-ne'e iha ekipamentu di'ak atu fó apoiu ba bebé nia inan sira atu adopta hahalok ne'ebé rekomenda hodi fó susubeen inan atu prevene ma-nutrisaun.

Intervensaun xave seluk tan neebé bele salva moris ba labarik sira maka fó kuidadu saúde ne’ebé ho kualidade ba labarik sira ne’ebé iha malnutrisaun grave ka SAM. Atu hadi'a kualidade kuidadu iha unidade jestaun SAM nian iha nasaun laran tomak, OMS kolabora besik ho Diresaun Nutrisaun iha MS hodi kria pakote formasaun padraun ida ba tratamentu ba labarik sira neebé hetan malnutrisaun grave.

Ohin loron hanesan pasu importante ida tan iha diresaun ida-ne'e tanba ita entrega ekipamentu antropometriku foun, mobiliariu no sasán sira seluk atu hametin unidade jestaun SAM nian. Ha'u hein katak ita bele hasa'e liután kualidade servisu nian iha ita-nia fasilidade saúde nian sira liuhusi apoiu ne'e.

Relasiona ho ida nee, MS fó rekomendasaun rua hodi hametin di'ak liután planeamentu, Prestasaun no monitorizasaun ba intervensaun nutrisaun ho impaktu aas iha Timor-Leste.

Primeiru, bainhira harii infraestrutura ba ospitál referál sira, tenke haka'as an atu halo fasilidade saúde ne'ebé amigavel ba bebé. OMS sei kontente atu suporta avaliasaun ne'ebé lalais tuir mai hodi kontinua kapasitasaun ba ita-nia fasilidade saúde sira iha prosesu ida-ne'e.

Segundu, OMS hakarak ezije atu halo revizaun regulár ba progresu ne'ebé reflete ona iha iha-nia sistema online HMIS - TLHIS. Plataforma ida-ne'e fó asesu ba dadus fulan-fulan kona-ba intervensaun nutrisaun oin-oin, inklui kobertura iha rastreiu ba malnutrisaun.

Númeru labarik sira ne'ebé hetan malnutrisaun grave persentajen husi bebé sira ne'ebé simu inisiasaun sedu ba fó-susubeen inan no seluk tan, nia mós ezije munisípiu hotu atu halo revizaun regulár ba dadus no identifika asaun sira atu hadi'a dezempeñu ba indikadór nutrisaun sira-ne'e.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Kuarta, 13 Marsu 2024 17:19

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31