Makina aat, Loron Ida produs de’it Pasaporte Ualu Featured

By Martinha Gusmão Marsu 07, 2024 1784
Makina Produs Pasaporte. Foto:Google. Makina Produs Pasaporte. Foto:Google.

DILI: Hafoin konsege buka solusaun ba problema kaderneta pasaporte ne’ebé fulan barak mosu, daudauk ne’e mosu tan problema foun iha Diresaun Nasionál Servisu Rejistu Notariadu, Ministériu Justisa, ne’ebé implika ba prosesu atendimentu pasaporte ba sidadaun sira.

Problema foun ne’ebé Diresaun Nasionál Servisu Rejistu Notariadu (DNSRN), Ministériu Justisa (MJ) hasoru mak makina impresona hodi imprimi kaderneta pasaporte.

Husi total makina rua (2) ne’ebé DNSRN iha, makina ida mak daudaun ne’e avaria ka aat. Ho problema ne’e, kada loron DNSRN so bele de’it produs pasaporte ualu (8).

“Makina impresona ida mak avaria, hela ida de’it mak funsiona, ne’ebé laiha kapasidade atu produs pasaporte to'o atus ida ba leten, so bele produs pasaporte ualu loron ida, dader haat, loraik haat,” informa fonte ida ne’ebé lakohi públika ninia identidade, iha edifisiu DNSRN, Kuarta (06/03).

Ba kestaun ne’e, Diretór Jeral DNSRN, João Fernando Martins Borges rekoñese katak sira-nia parte hasoru problema makina impresona ne’ebé avaria.

Tuir Diretór ne’e, makina impresona rua mak durante ne’e funsiona, maibé makina ida aat ona, nune’e hela ida de’it mak funsiona hodi halo produsaun ba pasaporte.

"Atendimentu sira lentu ne'e tanba ami hasoru hela problema makina. Makina impresora ne'e kontribui tebes ba atendimentu, kuandu produsaun lalais ka kleur ne'e iha makina. Ita iha makina rua durante ne'e halo hela operasaun maibé neste momentu hela ida de’it mak funsiona," dehan João, iha nia knar fatin, Kuarta (06/03).

Ho razaun ne’e, nia dehan, Ministériu Justisa presiza halo akizasaun nune'e bele solusiona lalais problema ne'ebé iha.

“Makina ne’e ida de’it mak halo produsaun jeral. Tanba atendimentu sira iha Munisipiu mós print hotu iha ne'e. Entaun husu par makina ne'e tenke halo akizasaun ho lalais,” dehan nia.

Aleinde problema makina, Diretór ne’e mós kestiona kona-ba sistema eletrisidade.

“Kuandu sira taka ahi la fó avizu ida mós impaktu tebes ba sistema sira tenke avaria hotu,” dehan nia.

Diretór ne’e rekuza mós informasaun katak kada loron halo de’it produsaun ba pasaporte ualu.

Tuir nia, makina ne’ebé daudauk ne’e funsiona kada loron bele produs pasaporte 150 to’o 200.

Atendimentu ne’ebé ‘Runggu-rangga’

Prosesu atendimentu pasaporte ho sistema online la lao hanesan ema barak imajina. Mosu preokupasaun balun, liu-liu ba atendimentu bainhira hahú tama ba area edifisiu Diresaun Jeral Servisu Rejistu Notariadu, Ministériu Justisa.

Iha fulan Janeiru 2024, Diresaun Jeral Servisu Rejistu Notariadu (DJSRN), Ministériu Justisa (MJ) halo lansamentu ba ajendamentu online ba servisu rejistu no notariadu.

Hafoin lansamentu ne’e, Timor-oan lubuk ida ne’ebé durante ne’e hein hela atu trata sira-nia dokumentus, liu-liu pasaporte, hahú ‘nadodon’ tama ba https://ajendamentu.mj.gov.tl/ hodi halo ajendamentu.

Liu de’it semana hirak hafoin lansamentu ne’e, sidadaun lubuk mak rejistu ho nune’e loron ba tratamentu pasaporte mós nakonu, hahú husi Janeiru nia rohan to’o fulan Abril 2024.

Bazeia ba kriteria ne’ebé iha, ba ajendamentu online, kada loron simu ema na’in 150 ne’ebé fahe ba parte dader na’in 75 no lorain na’in 75.

Fofoun, iha apresiasaun lubuk ba ajendamentu online ne’e tanba bele fasilita ona sidadaun sira no halakon kazu ema nadodon no dudu-malu iha edifisiu Notariadu.

Maske realidade hatudu duni katak sidadaun sira la nadodon no dudu-malu iha portaun Notariadu, maibé prosesu atendimentu iha DJSRN kontinua sai kestionavel.

Sidadaun balun la satisfas ho atendimentu iha DJSRN bainhira ba submete dokumentus atu trata pasaporte.

“Ha’u rejistu husi online hetan númeru 65, ba parte dader nian, agora to’o mai iha ne’e sira dehan simu de’it dokumentus husi ema na’in 24. Entaun sira bolu to’o númeru ne’ebé ema na’in 24 ne’e kompletu, entaun sira para ona, dehan ami sira seluk ne’e kansela hotu,” lamenta Manuel.

Bainhira husu ba funsionariu DJSRN ne’ebé halo atendimentu razaun kansela sira seluk, funsionariu ne’e hatan katak sira simu orientasaun husi Diretór Jeral. Tanba ne’e, se hakarak protesta bele ba hasoru direitamente Diretór.

“Se atende de’it ema na’in 24, entaun loloos hasai avizu par ami labele gasta tempu no osan mai iha ne’e. Ha’u sente preokupadu tebes ho servisu sira hanesan ne’e,” katak nia.

Sidadaun seluk, preokupa mós tanba maske nia submete ona dokumentus no hasai ona foto iha semana hirak ba kotuk, maibé to’o ohin seidauk hetan resivu hodi ba selu iha banku.

Balun selu ba loron ida ho osan $100 no loron tolu ho $75, maibé semana liu ona sira seidauk hetan pasaporte. Sira mós tenke hein hanesan ho sidadaun ne’ebé trata pasaporte ho osan $50.

“Problema ida tan fali, hasai tiha foto ba foti resivu iha Diretor Jeral, depois Diretor Jeral dehan ba halo rekomendasaun husi eskola ka husi instituisaun sira depois mak mai foti resivu par bele ba selu," dehan Jorge Miranda Branco, bainhira trata hela pasaporte iha edifisiu DJSRN, Kuarta (06/03).

Jorge dehan, uluk problema ne’e kaderneta pasaporte mak laiha, maibé agora ne’e resivu atu ba selu pasaporte iha banku mak laiha fali.

"Ami-nia problema mak Dirasaun Notariadu la fó sai informasaun ba publiku atu nune'e ami  mós labele mai lorloron nune'e hela de’it tanba gasta tempu,” dehan nia.

Suspende atendimentu iha munisipiu

Diretór Jeral DNSRN, João Fernando Martins Borges informa, atendimentu ba aplikante sira ne’ebé rejista liu husi online sei kontinua nafatin, no seidauk hamenus númeru aplikante.

Mudansa ne’ebé Notariadu halo, nia dehan, ba de’it númeru aplikante ne’ebé lori pedidu husi instituisaun sira.

“Ami redus husi 50 resin ba 30 pesoas, tanba ita bazeia ba produsaun ne'ebé ki'ik,” dehan João.

Ho problema ida ne’e, nia hatutan, Notariadu husi munisipiu husu atu suspende lai atendimentu ba pasaporte.

“Diretór (munisipiu) sira mak husu Diretór Jeral atu halo suspensaun ba atendimentu provizoriu, kuandu kazu urjente sira bele mai trata iha ne'e (nasional). Se lae barak demais to'o ema atu foti pasaporte la to'o,” dehan nia.

Kona-ba sira ne’ebé selu ho valor $100 no $75, nia dehan, prosesa nafatin tuir loron ne’ebé termina.

“Se $100 automatikamente ne'e prioridade primeiro, ba fali $75 segundo prioridade, tuir mai $50 terçeiro prioridade,” dehan nia.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV