Lao Hamutuk Husu Governu Haforsa Setór Agrikultura Asegura Povu Nia Direitu Ba Ai-Han Featured

By Ivonia Varela Outubru 15, 2024 117
Peskizadór Asuntu Ekónomiku no Agrikultura Lao Hamutuk, Mariano Farreira ho ekipa realiza konferensia imprensa hodi kona ba selebrasaun loron Mundial ai-han ne’ebé monu iha loron 18 fulan-Outubro, tinan ne'e. Bebora, Dili, tersa (15/10/24). Peskizadór Asuntu Ekónomiku no Agrikultura Lao Hamutuk, Mariano Farreira ho ekipa realiza konferensia imprensa hodi kona ba selebrasaun loron Mundial ai-han ne’ebé monu iha loron 18 fulan-Outubro, tinan ne'e. Bebora, Dili, tersa (15/10/24).

DILI: Organizasaun Sosiedade Sivil Lao Hamutuk husu ba Governu atu haforsa setór agrikultura hodi asegura direitu povu nian ba aihan ne’ebé natoon ho nutritivu.

Peskizadór Asuntu Ekónomiku no Agrikultura Lao Hamutuk, Mariano Farreira liu husi konferensia Imprensa hatete, relasiona ho selebrasaun loron mundial ai-han ne’ebé monu iha loron 18 fulan-Outubro, organizasaun La’o Hamutuk (LH)  husu ba Governu atu haforsa setór agrikultuta hodi asegura povu nia direitu ba ai-han  ne’ebé natoon no nutritivu.

Nia dehan, tema mundiál ba selebrasaun loron mundiál ai-han tinan 2024 mak direitu ba ai-han atu hadi’ak moris no futuru.

Tema ne’e fó hanoin ba nasaun hotu katak, asesu ba ai-han ne'e sai hanesan ema nia direitu, nune'e nasaun sira hotu tenke esforsu-an atu investe no prioritiza atividade produsaun ai-han ho nune’e atu reziliente liu tan.

“Loron Mundial ai-han 2024 ne'e, Lao Hamutuk hakarak hato’o rekomendasaun ba Governu kona-ba oinsá bele haforsa nian setór agrikultura hodi asegura povu nia direitu ba ai-han ne'ebé natoon ho nutritivu, tuir dalan ne'ebé sustentavel. Iha ámbitu debate proposta Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2025,”dehan nia iha Edifisiu LH, Bebora, Dili, tersa ne’e (15/10/24).

Tuir Lao Hamutuk, fatór ne'ebé sai problema ba menus ai-han no malnutrisaun iha Timor-Leste mak produsaun ai-han iha rai laran ne'ebé seidauk másimu no dependénsia ba importasaun ai-han husi rai li’ur, ne'ebé barak mak la ho nutrisaun di’ak.

Governu Timor-Leste no parseiru dezenvolvimentu sira liu tinan 20,  gasta ona osan tokon ba tokon ba setór agrikultura, peska, pekuária no floresta maibé seidauk konsege asegura povu hotu nia direitu ba ai-han.

“Ami rekoñese katak governu no parseiru dezenvolvimentu sira implementa ona programa lubuk ida hodi dezenvolve setór agrikultura hanesan harii irrigasaun, distribui tratór, fahe fini no adubu sira no tau extensionista iha área rural sira. Maibé, orientasaun programa sira ne'e, barak liu mak ba hasa’e produsaun foos no batar ne’ebé seida’uk fó atensaun ba produtu lokál seluk,” haktuir Peskizadór ne’e.

Peskizador ne’e afirma, Timor-Leste agora la’ós importa de’it foos, maibé importa mós produtu seluk ne'ebé antes ne'e agrikultór sira prodús hela.

Tanba ne’e, LH rekomenda ba governu atu prioritiza kapasitasaun no formasaun ba agrikultór, peskadór no pekuaria sira, atu hasa’e produsaun no jestaun tuir dalan ne'ebé sustentável.

Aleinde, kapasita mós família agrikultór no peskadór sira atu bele hadi’ak sira nia moris liu husi diversifikasaun ekonomia ka fonte rendimentu oin-oin.

“Rezolve problema falta bee ba agrikultura, liu-liu iha tempu bailoron, ne'ebé afeta kuaze agrikultór sira hotu. Ida ne'e bele hala’o liu husi estabelese sistema irrigasaun eskala ki’ik ka sistema kapturasaun bee iha foho sira hodi hamoris fali bee matan sira ne'ebé sempre maran durante tempu bailoron nian,” katak Peskizadór.

Peskizadór ne’e salienta, governu tenki Suporta grupu no negósiu ki’ik sira ne'ebé halo prosesamentu ba produtu agrikultura atu iha asesu ba ekipamentu modernu sira nune'e bele hamosu produtu ne'ebé kompetitivu ho produtu importadu sira. Ekipamentu sira ne'e inklui ekipamentu ba embalajen no ekipamentu hodi koko konteúdu nutrisaun.

Hatutan tan katak, Governu tenke kria ambiente, atu agrikultór sira bele asesu di’ak liu tan ba merkadu liu husi hadi’ak estrada rural sira, atu fasilita movimentu  komunidade sira nia produtu ba merkadu.

Iha tempu hanesan limita importasaun ba produtu agrikultura ne'ebé bele prodús ona iha rai laran.

“Halo identifikasaun no kontrola produtu agrikultura la’ós-foos ne'ebé ita kontinua importa maske ita iha poténsia maka’as ba produsaun iha rai laran, hanesan fehuk-ropa, ikan fresku no ikan maran, liis no tomate, ne'ebé kontinua tama husi Belu-NTT tanba bele hamate produsaun rai laran. Suporta ita nia agrikultór sira atu halo produsaun ba produtu sira ne'e,” nia hato’o.

Entretantu, Pezkizador LH akresenta liu tan, governu tenki fó prioridade orsamentu ba promove hortikultura, hakiak animal no hakiak ikan  iha nivel uma kain atu bele prodús produtu ne'ebé saudável no iha nutrisaun di’ak ba família,

Promove diversifikasaun ai-han no konsiensilizasaun hodi muda kultura aihan, nuudár dalan ida hodi hamenus importasaun foos no promove ai-han lokál seluk ne’ebé nutritivu liu.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Tersa, 15 Outubru 2024 23:39

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« October 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
  1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31