Kazu omisídiu iha Pantai Kelapa, FOKUPERS kestiona kapasidade PNTL asegura vítima Featured

By Graça de Carvalho Marsu 25, 2026 139
FOTO: Media FOKUPERS FOTO: Media FOKUPERS

DILI: Relasiona ho kazu omisídiu ida ne'ebé laen oho nia feen, iha loron 21 marsu tinan 2026, iha área pantai-kelapa, loja Seara nia oin, FOKUPERS Timor-Leste kestiona kapasidade Polisia Nasionál Timor-Leste (PNTL) asegura vitima Veronica dos Santos ne’ebé nia vida iha ona ameasa laran, maibé laiha intervensaun imediata hasoru vitima hodi asegura nia vida husi arguidu CdA.

Porta Voz FOKUPERS, Natalia de Jesus Cesaltino hatete, realsiona ho kazu omisidiu iha loron 21 fulan marsu 2026 iha área Pantai-kelapa, tanba ne'e fokupers hamutuk ho Rede Advokasia hato'o preukupasaun no lamenta tebes ho atendimentu sira husi PNTL nian.

Tanba ne'e, FOKUPERS husu ba Ministériu Interiór atu reforsa Kapasitasaun, rekursu umanu no fasilidade adekuadu ba Polísia Nasionál Timor-Leste hodi fornese fatin seguru ba feto iha situasaun risku no emerjénsia.

"Husu ba Ministério Interior atu reforsa Instituisaun ho investimentu kapasitasaun rekursu umanus no fasilidades adekuadu ba PNTL em jerál no Unidade VPU aktual ho naran SAPV (Servisu Apoiu Pessoál Vulnerável) hodi formese fatin seguru ba feto iha situasan risku no emerjénsia, husu ba Ministériu Interiór asegura investimenu adekuadu iha  Diresaan Polisiamentu Komunitáriu no Gabinete Igualdade Jéneru no Inkluzam iha PNTL hodi bele ezerse nia papél ho masimu hodi haforsa sistema protesaan ba feto,” Dehan Porta Voz Natalia de Jesus Cesaltino ba Jornalista sira liu husi Konferénsia Impresa ne'ebé mak halo iha resintu Fokuper, Farol, Segunda (23/03).

Nia dehan, FOKUPERS hamutuk ho Rede Advokasia Kondena hahalok omisídiu no ezije fortalesimentu Protesaun ba Vitima proteje feto sira. Femesida la'ós de'it krime ida ne'e vioolasaun grave ba direitu umanu no falla iha sistema, atu FOKUPERS hamutuk ho Rede Advokasia kompostu husi Sosiedade Sivil mai ho komitmentu no luta kontra desigualdade no violénsia hasoru feto no labarik feto iha Timor-Leste.

“Ami rekoñese katak alargamentu violénsia hasoru feto no labarik feto kontínua aumenta nia númeru ne'ebé makas no lori preukupasaun bo'ot ba Sosiedade sivil no komunidade tomak, Violénsia doméstika, kazu tara an, abuzu seksuál, violasun seksuál liu-liu kazu omisidiu ne'ebé mak foin dadauk akontese lori prekupasaun boot ba ema hotu,” Nia afirma.

Nia esplika,  FOKUPERS hamutuk ho Rede Advokasia hato'o preukupasaun no lamenta tebes ho atendimentu foin lalais ne'e kazu omisidiu ne'ebé mak akontese iha loron 21 fulan marsu tinan 2026.

"Ami konsidera katak situasaun hirak ne'e hatudu fraqueza iha resposta Institusionál, liu-liu iha área prevensaun, no protesaun ne'ebé falta fortalesimentu protesaun ba vitima iha asaun imediata hodi asegura, proteje no halo  referál bainhira feto iha risku ne'ebe  grave, iha tempu banesan, Ami mós preokupa kona-ba situasun feto ne'ebé hasoru violénsia iha sira nia moris loron-loron, iha familia, komunidade no sosiedade ne'ebé kontínua fó sala feto, bainhira feto hasoru violénsia, tanba de'it nia hatais, isin nakonu ho tato no la'o kalan, ne'e la'ós razaun atu hetan violénsia ho kualker forma no hakotu ema nia vida. Ami anota katak kazu omisidiu iha prosesu judisiáriu la'o kleur, laiha transparènsia no akuntabilidade implika atu violénsia kontínua repete no akontese iha moris família, Komunidade no sosiedade,” Nia esplika.

Nia haktuir, estadu Timor-Leste garante no defende nia sidadun sirs iha Intrumentus legais ne'ebé forte tebes no ratifika instrumentu Internasionál sira hodi asegura justisa bo feto sira no garante seguransa ha sira nia moris.

“Haree iha kondisaun ne'e, ami husu ha orgaun kompotente sira, no Komandante PNTL liu-liu ba (PNSIK) Polisia Nasional Serviau Investigasaun Kriminal, haklean prosesu investigasaun hodi halo analiza klean ba risku, detensaun bo autór ne'ebé iha tentativa iha omisidiu, husu ha PNTL, liu-liu ba SAPV (Servisu Apoiu Pessoál Vulnerável), atu haforte liña referál ne'ebé eziste ona, atu fó protesaun ba vítima violénsia bazeia ba  jéneru sira, bainhira iha keixa tentativa omisidiu inklui halo planu seguransa hamuntuk ho vitima, bainhira vitima la seguru no iha risku nia laran,” Nia informa.

Aliende ne’e, husu ba Provedór Direitus Humanos no Justiça (PDHJ) atu akompaña, manitoriza no aktualiza informasasın ba Públiku liga ho kazu omisidiu sira ne'ebe akontese no kazu krime sira seluk, no asegura PNTL hala'o sira nia funsaun ho seriedade.

Nune’e, FOKUPERS husu ba Sekretáriu Estadu ba Igualdade (SEI), atu akompaña, monitoriza no dudu prosesu justisa ho lais ba kazu VBJ no kazu fenesida, asegura implementasaun komprimisiu jéneru atu lori justisa ba vitima VBJ.

“Husu ba SEI atu asegura alokasaun Orsarnentu Estadu ne'ebé adekuadu ba prevensau no responde ba violénsia hasoru feto no labarik feto. Ami husu ba komunidade no sosidade tomak atu la tolera, la julga ho razaun saida de'it ba violensia kontra feto, hamutuk ita apoia vitima no família sirs hodi luta ba justisa ha feto no ba ema hotu. FOKUPERS no Rede Advokasia reafirma katak kada vida husi feto ida mak importante iha prosesu Justisa,” Nia relatá.

Iha fatin hanesan, Diretóra Ezekutivu FOKUPERS, Domingas Afonso informa, papél FOKUPERS nian kontinua nafatin atu bele ezije ba parte kompentente atu bele haree prosesu ida-ne'ebé mak justu no legál ba iha kazu sira ne'ebé mak akontese.

“Entaun husi situasaun ida ne'ebé liga ho kazu omeisidiu ne'ebé mak akontese iha momentu ne'e karik, ita boot sira akompaña ita ezije oinsá atu bele fortifika Protesaun ba vítima ne'e la'ós papél husi organizasaun sosiedade sivil de'it, maibé orgaun kompentente sira ne'ebé mak iha setór judisiáriu hanesan PNTL, Ministériu Públiku, Tribunál no mós orgaun kompentente sira seluk, entaun ami hanoin katak iha kazu ida ne'e ami mós rekoñese katak iha failla balun ne'ebé ita rasik kontribui, tanba kestaun oinsá mak ita bele halo papél ida fortifika liu tan,” Tenik nia.

Nia dehan, sé kazu ne'e akontese iha momentu ne'ebá karik bele hahú ona, atu avalia risku, sé kazu ida ne'e relevante keixa ne'e hato'o ona, maibé iha tentativa ba omisidiu, autór koko ona atu oho iha fulan kotuk ba.

“Koko uza arma barak atu oho, entaun keixa ne'e relatá ona siginifika katak vítima feto ne'e iha ona ameasa no perigu nia laran, serake husi polísia bele halo analize ruma, analize kle'an ba kazu ne'e, serake bele halo planu hamutuk ho vítima, atu refere ka atu halo planu ruma oinsá para bele asegura katak kondisaun ida ne'e sei la mosu tan,” Kata nia.

Entaun, FOKUPERS rekoñese katak presiza fortalese liu tan no haforsa liu ba iha servisu protesaun feto no labarik sira iha tempu perigu, ne'e la'ós Organizasaun nia papél de'it hanesan instituisaun kompentente sira mak primeiru hetan kazu, entaun presiza atu reforsa ida no hametin ho kordenasaun ho sira seluk liu-liu sira ne'ebé mak fornese uma na'in.

Iha tempu hanesan, Prezidente Rede Feto Timor-Leste, Zelia Fernandes rekoñese katak kazu sira hanesan la'ós foin primeira vez halo advokasia ba kestaun prevensaun no protesaun ba vítima violénsia bazeia ba jéneru.

“Ita hatene katak desde inísiu bainhira movimentu  feto sira mosu liu-liu FOKUPERS ne'ebé mak harii iha 1997, ita haree kedas ona oinsá mak fó protesaun ba vítima sira liu-liu vítima ba violénsia feto no hasoru labarik feto sira to’o iha 2000 kuandu Rede Feto Timor-Leste, establese mai ho fudamentasun ida katak feto hotu-hotu iha Timor-Leste livre husi diskriminasaun no violénsia oin-oin inklui violénsia bazeia ba jéneru,” Nia hatete.

Nia afirma, Ikus-ikus kuandu públiku tomak akompaña iha tinan rua ka tolu liu ba reforsa tan mekanizmu importante ida mai husi ONU atu ba prevene violénsia hasoru feto no labarik feto sira no VBJ.

“Los duni, ikus mai ita kontinua haree loron ba loron kazu violénsia hasoru feto no hasoru labarik feto sira kontinua aas, ha'u hakarak hatete katak reprezenta mós rede advokasia ne'ebé mak lidera husi FOKUPERS iha diskusaun balun liu ba kotuk, ami hasoru malu regular, establese rede ida la'ós de'it husi membru rede feto, maibé mós ho parseiru sira hanaran ALFELA, JSMP, JU'S liu-liu ba movimentu sira ne'ebé mak foku ba área prevensaun no protesaun ba vítima sira, ita haree katak presiza iha duni fortalesimentu ba kapasitasaun,” Nia esplika.

Tanba akontese mós iha instituisaun balun ne'ebé akontese mudansa pesoál ida ne'e afeita mós ba atendimentu sira.

“Ida-ne'e ita tenke rekoñese iha instituisaun lubuk ida inklui instituisaun PNTL mós talvez VPU ohin loron muda ona nia naran Servisu Apoiu Pessoál Vulneravel talvez iha ne'ebá mós iha mundansa, Gabinete Igualidade Jéneru iha PNTL rasik ne'e mós akontese mudansa iha, ne'ebé mak tinan barak ita investe iha ema ida, depois ikus mai muda fila-fali ba tiha fali divizaun seluk, ema foun mai fali signifika katak Instituisionálmente ema sira ne'ebé mak iha formasaun di'ak la metin iha fatin ne'e,” Nia hakotu.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« March 2026 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
            1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31