Kabu submarinu marka istoria ba TL nia Dezenvolvimentu Featured

By Mariano Mendonca Juñu 26, 2024 816
Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão. Foto:Media GPM. Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão. Foto:Media GPM.

DILI: Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, konsidera selebrasaun entrega ‘Golden Bouy’ no instalasaun Kabu Submarinu, nu’udar momentu istoriku ida ba transformasaun dijital sistema Kabu Submarinu ba Timor-Leste nia dezenvolvimentu infra-estrutura.

PM Xanana hatete, ida ne'e la'os de'it hanesan momentu signifikativu ida iha TL nia dezenvolvimentu infra-estrutura, maibé hanesan testemuña ida kompromisu ne'ebé boot ba dezenvolvimentu no modernizasaun TL nian.

Xanana hatete, iha tinan 2012, governu liberaliza setór telekomunikasaun, ne'ebé rezulta merkadu kompetitivu ho fornesedór servisu movel tolu. Hahú husi tinan 2015, kobertura servisu movel ne'e aumenta ona ba sidade munisípiu hotu-hotu, ne'ebé kobre 96% husi área populasaun. Maske iha progresu ida ne'e, investimentu iha konetividade internasionál la'o ona.

Kustu kapitál ne'ebé aas halo Timor nia fornesedór servisu telekomunikasaun sira depende ba konetividade satélite no semoel. Maske ligasaun satélite no rádiu lalais atu harii, maibé labele fiar tanba kondisaun klimátika, oferese luan bandu limitadu, no kustu barak.

"Hodi rekoñese limitasaun hirak ne'e, ita-nia governu deside iha tinan 2016 atu halo inisiativa investimentu públiku ida ba sistema kabe fibra-otika internasionál ida. Tan ne'e, ha'u kontente tebes atu haree kabel tun. TLSSC mak sistema kabe submarinu dahuluk iha ita nia nasaun," dehan Xanana iha selebrasaun entrega atividade ‘Golden Bouy’ no Instalasaun dahuluk Kabu Submarinu, iha Aterrazen Bebonuk, Segunda (24/06).

Nia dehan, se ekonomia sira seluk nia esperiénsia mak hanesan mata-dalan ruma, la kleur tan sei dada tan kabu ba rai iha Timor-Leste, hamutuk ho atividade ekonómika ne'ebé aumenta, hahú ho telekomunikasaun no habelar ba setór sira seluk.

La'ós deklarasaun boot atu dehan katak ohin loron marka esforsu atu aselera Timor-Leste nia dezenvolvimentu. Mai iha Planu Estratejiku Dezenvolvimentu (PED) 2011-2030, ko'alia liu kona-ba papél krítiku telekomunikasaun nian iha kondusaun diversifikasaun ekonómika, hadi'a edukasaun, no hasa'e servisu saúde nian. Liu husi fornese konetividade internét ne'ebé aas, fiar na'in no seguru, kabel ne'e sei sai hanesan importante ba setór oin-oin, hodi nune'e ita bele uza teknolojia nia kbiit atu kumpre objetivu dezenvolvimentu nian.

"Iha PED, ami haree nasaun ida ne'ebé prosperu no reziliente, ne'ebé harii iha infraestrutura no dezenvolvimentu inkluzivu ne'ebé forte. Ita presiza halo internét ne'ebé lalais no seguru hodi bele liga ita nia povu ba mundu modernu. Se ita uza didi'ak, rede modernu ne'ebé lalais bele ajuda ita atu aselera ita nia dezenvolvimentu, harii ekonomia inkluziva ida atu alkansa meta sira ne'ebé deskreve ona iha ita-nia PED lalais. Kabel ida-ne'e sei promove kreximentu ekonómiku no hasa'e kualidade moris ba timoroan hotu," dehan nia.

Fasilita Edukasaun no Kuidadu Saúde

PM Xanana dehan, tuir PED, Programa Governu Konstitusional dasia nian esplika esforsu atu harii ekonomia ida ne'ebé diversifikadu, liu-liu foka liu ba hasa'e infraestrutura dijitál sira, promove dezenvolvimentu sosiál no hadi'a servisu públiku sira.

"Relasiona ho ida ne'e, Kabel submarinu sei fó dalan ba ita atu fó asesu boot liu ba rekursu edukasaun, hodi apoia  objetivu atu fornese edukasaun ho kualidade aas ba ema hotu. Estudante no edukador sira iha nasaun laran tomak sei hetan benefísiu husi konetividade ne'ebé di'ak liu, hodi permite integrasaun ba instrumentu no rekursu aprendizajen dijitál ne'ebé esensiál ba edukasaun modernu," nia dehan.

Iha kuidadu saúde, konetividade ne'ebé di'ak liu sei fasilita atendimentu médiku ne'ebé di'ak liu, hodi asegura katak profisionál saúde sira bele fornese kuidadu ne'ebé lalais no efetivu, liu-liu iha área remota sira. Ida ne'e aliña ho TL nia objetivu atu hadi'a sistema saúde no asesibilidade ba sidadaun hotu-hotu.

"Ba diversifikasaun ekonómika, internét ne'ebé fiar na'in no lalais sei fó dalan ba ita-nia empreza sira atu halo interasaun di'ak liu ho sira nia omologu sira iha rai li'ur, promove kreximentu ekonómiku no kria oportunidade empregu. Sei apoia dezenvolvimentu indústria foun sira no habelar indústria sira ne'ebé eziste, hodi lori ita-nia nasaun ba ekonomia ida ne'ebé diversifikadu no reziliente liu," nia dehan.

Nia salienta, bá servisu públiku, infraestrutura dijitál ne'ebé di'ak liu sei fasilita servisu públiku ne'ebé efisiente no asesivel liu. Husi inisiativa governu eletróniku to'o servisu online, asesu ba broadband ne'ebé seguru no ukun na'in sei hala'o papél krítiku ida hodi halo servisu governu nian sai responsivu no transparente liu.

 Bainhira Timor la'o ba oin, mai hanoin hetan katak TLSSC la'os de'it kabel ida de'it; ne'e mak liña moris ida ne'ebé sei halo ponte Timor-Leste ho komunidade dijitál globál. Ida ne'e sei fó kbiit ba foinsa'e sira atu hetan koñesimentu, kria oportunidade foun ba empreza sira, no asegura katak sidadaun sira bele liga ho mundu iha dalan sira ne'ebé seidauk iha.

Ohin loron selebra era konetividade foun ida ba Timor-Leste. Mai aproveita oportunidade sira ne'ebé nia lori no serbisu hamutuk hodi harii futuru ida ne'ebé naroman liu no ligadu liu ba nasaun doben sira.

"Ikus liu, bainhira ita selebra realizasaun Kabu Submarinu ida ne'e, ha'u hakarak hato'o ami-nia agradesimentu ba Governu Australia nian ba sira nia apoiu no kolaborasaun ne'ebé boot iha projetu ne'e nia laran tomak. Ita-boot nia parseria sai ona instrumentál hodi lori Timor-Leste nia Sistema Kabel Submarinu. Ha'u mós hakarak agradese ba ekipa, enjeñeiru no parte interesada hotu-hotu husi Alcatel Submarine Network, Vocus, no departamentu governu nian, ne'ebé halo vizaun ne'e sai realidade. Ita-boot sira-nia kontribuisaun sira apresia tebes no estabelese ona fundasaun ba futuru ne'ebé naroman liu ba Timor-Leste," tenik PM.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV