Jacinta, Feto ne’ebé Hakarak Ukun Suku Builale Featured

By Tomas da Cruz Outubru 09, 2023 4496
Kandidata Xefe Suku Builale, Postu Administrativu Ossu, Munisipiu Vikeke. Kandidata Xefe Suku Builale, Postu Administrativu Ossu, Munisipiu Vikeke.

DILI: Eleisaun ba lideransa komunitaria ba tinan ida ne’e bele dehan sai palku ba jerasaun foun sira, la’os de’it ba mane maibé ba mós feto foin-sa’e sira. Ezemplu ida mak Jacinta Ximenes, ne’ebé prontu atu kompete iha eleisaun ba Xefe Suku.

Foin-sa’e feto ida, Jacinta Ximenes ho idade tinan 37, preparadu ona atu kompete ho kandidatu sira seluk iha eleisaun ba Xefe Suku iha suku suku Builale, Postu Administrativu Ossu, Munisipiu Vikeke.

Jacinta moris iha Uaimori, Vikeke iha 27 Janeiru 1986.

Oan-feto husi Feliciano Caimano de Sousa no Joaninha Ximenes ne’e hahú nia estudu iha eskola primaria Fatulia Venilale husi tinan 1994 to’o 1999, kontinua ba Pre-sekundariu São Cristovão Venilale husi tinan 2000 to’o 2002, no iha ensinu Sekundariu iha eskola Santa Maria Mazzarello Venilale husi tinan 2002 to’o 2005.

Hafoin remata ninia estudu iha nivel Sekundariu, oan feto dahuluk husi maun-alin na’in 12 ne’e kontinua ba nivel universitariu iha Universidade da Paz (UNPAZ). Nia foti Departamentu Kontabilidade, Fakuldade Ekonomia, hahú husi tinan 2008 to’o 2011.

Iha tinan ida ne’e, bainhira realiza eleisaun ba orgaun suku, Jacinta deside atu kandidata an ba Xefe Suku.

Razaun husi foin-sa’e feto ne’e kandidata an tanba sente nu'udar feto nia mós iha direitu atu asume kualker pozisaun publiku, inklui nu'udar autoridade lokal.

Aleinde ne’e, tanba nu’udar populasaun suku Builale, nia hatene no sente direta sofrimentu ne'ebé povu enfrenta durante ne'e.

‘Mobiliza komunidade hodi kontribui ba mudansa dezenvolvimentu sosio-ekonomia no kultural ne'ebé independente, justu, transparansia, demokrasia, kriativu no inovativu ba sustentabilidad’, sai nu’udar vizaun ba Jacinta iha ninia kandidatura ba Xefe Suku.

Bainhira hetan fiar hodi lidera suku Builale, Jacinta iha ona programa lubuk ida ne’ebé nia hakarak implementa bazeia ba misaun ne’ebé mak nia iha.

Dahuluk, sei organiza movimentu integradu ba programa dezenvolvimentu iha suku Builale ba periodu 2024-2030.

Daruak, Kria lei organiku hodi hametin kultura ba dezenvolvimentu iha suku laran.

Datoluk, hasa'e efikasia no efisiensia estrutura konsellu suku to'o aldeia ne'ebé kontribui ba dezenvolvimentu.

Dahaat, hakbiit sistema administrasaun no finansa tuir estandarte operasional prosedur (SOP) ne'ebé iha ona.

Dalima, kontribui no kria movimentu juventude ba dezenvolvimentu programa integradu iha suku.

No Daneen, deskobre no dezenvolve rekursu natural hanesan potensia lokal sai kriativu no inovativu iha suku.

"Sei halo dezenvolvimentu institusional hodi dezenvolve no mellora jestaun ba servisu administrasaun no finansa ho transparansia, onestu no responsabilidade," dehan Jacinta foin lalais ne'e.

Aleinde ne’e, nia hatutan, sei implementa mós dezenvolvimentu kapital sosial no kultural, nune'e bele mellora servisu jestaun ka halo atendimentu ba idozu, veteranus, kbi'it la'ek no ema ho defisiensia.

Hamenus mós impaktu sosial no kultura ne'ebé afeta ba rendimentu ekonomia familia no mós kontribui ba hasa'e kapasidade iha nivel suku kona-ba identifika impaktu ambiente risku aas hodi bele responde ba nesesidade dezastre naturais.

Alende ne'e, nia mos sei dezenvolve setor ekonomiku sustentavel iha suku refere.

"Dezenvolve kooperativa hodi kontribui no kria sustentabilidade ekonomia familia, liu husi dezenvolve agrikultura sustentavel hodi hasa'e produsaun iha area ortikuktura, agro pekuaria no setor produtivu seluk hodi asegura no garante seguransa alimentar."

Jacinta hatutan, setor turizmu komunitariu nu'udar potensial lokal ne'ebé presiza dezenvolve ho didi'ak hodi bele atrai turista lokal no internasional.

Setor seluk ne'ebé sai mós prioridade ba nia mak infra-estrutura baziku hanesan estrada, ponte, uma dignu ba familia vulneravel, no seluk tan.

Jacinta mós sei esforsu hodi kria komunikasaun ho governu atu hadi'a kondisaun eskola sira ne'ebé ninia kondisaun ladun di'ak hodi prejudika prosesu aprendizajen, kampu desportu ba juventude, kria irrigasaun no kanalizasaun bee-moos atu hafasil komunidade sira asesu bee-moos.

"Garante edukasaun liu husi dezenvolve eskola tekniku vokasional iha suku laran, dezenvolve mós edukasaun naun formal ne'ebé efikasia no efisiensia ho objetivu atu redus analfabetizmu iha suku Builale," dehan Jacinta.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Segunda, 09 Outubru 2023 11:09

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31