Governu kompromete hatuun taxa Stunting ba 30% iha 2025 Featured

By Mariano Mendonca Juñu 19, 2024 1474
Vise PM, Mariano Assanami Sabino.Foto:Dok/INDEPENDENTE. Vise PM, Mariano Assanami Sabino.Foto:Dok/INDEPENDENTE.

DILI: Governu konstitusional dasia ne’ebé lidera husi Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, komprometidu atu hatuun taxa stunting iha Timor-Leste, husi 47% ba 30% iha tinan 2025.

Vise PM, Mariano Assanami Sabino hatete, iha kuidadu saúde Primaria metas ne'ebé mak Ministériu saúde define maka 70% tasa inan feton isin rua sira hirak ne'ebé simu kuidadu pre natais pelumenus dala haat durante isin rua. Aumenta 80% tasa partus ne'ebé maka ne'ebé asiste husi Profesional de saúde. Aumenta taxa de kobertura de kuidadu post natais bá 90% iha semana rua primeira depois de partus.

"Ha'u hanoin ida ne'e mós kabe bá responsablidade bá Ministra no vise na'in rua par atu bele lidera no ne'e ita-nia komprimisiu, tanba ne'e mak ita-nia komprimisiu la'os de'it iha diskursu ita ko'alia, maibé ne'e tenke implenta."

"Iha nutrisaun, Governu Komprometidu atu hatun taxa Stunting husi 47% maizumenus, menus husi 30% iha 2025, ha'u hanoin ida ne'e mós kabe bá responsablidade komponente lubuk ida Saúde, edukasaun no Ministériu Sosial no Inkluzaun, ne'e ita tenke esforsu. Iha UNMICS ne'ebé mak ita harii lidera, kordena maibé tenke esforsu maka'as," deklara Assanami liu husi nia diskursu iha selebrasaun Susesu konkluzaun Projetu sustentabilidade saúde, iha salaun Hotel Timor, Sesta (14/06).

KONSSANTIL ne'ebé mak haree mós bá seguransa no soberania alimentar nutrisional husi komponente oin-oin ne'ebé iha laran, hanoin ne'e importante tebtebes para tau matan.

Governu hakarak atinje no hamenus Stunting ne'e menus husi 47% mai 30% iha tinan 2025 ho 2026, atu atinje bu'at hirak ne'e atu presiza halo iha asaun integradu iha Estruturadu no interligasaun ne'ebé mak di'ak.

"Desde 2014, 2015 iha momentu neeba ha'u Ministru Agrikultura ita lansa ona Dezenvolvimentu primaria infansia no ita hamosu KONSSANTIL, ita hamosu Instituisaun oin-oin ne'ebé mak atu asegura labarik sira no ma'nutrisaun ne'ebé ita krónik ona iha 48%."

"Prezidente Repúblika José Ramos Horta define asuntu ICD ne'e hanesan ninia prioridades no ha'u simu tutan responsablidade ida ne'e husi Primeiru Ministru nune'e ha'u iha tempu badak hanesan Ministru Kordenador Asuntu Sosiais ne'ebé kordena Ministériu tolu importante saúde, edukasaun ho sosiál atu bele kordena no finaliza ona Politika Nasional ne'ebé mak sei aprova iha Konsellu Ministru," nia salienta.

Nia mós husu nafatin USAID atu bele apoiu Governu Implenta atividades no monitorizasaun no avaliasaun ne'ebé maka bele Realiza mehi naruk ida ne'e.

"Ho ligasaun ida ne'e maka ita hamosu mós iha taksforce ne'ebé mak ambrela kordenasaun liu-liu ba ajensia nasional FONGTIL ho mós Embaxada sira no mós ajensia ONU nian atu bele halo kordenasaun harmoniza no sinkroniza ita nia programa para ita bele sukat ita nia atividades sira ne'e," tenik Ministru.

Hatuun mortalidade inan-bebé

Vise PM Mariano Assanami Sabino hatete, dadus hatudu katak taxa mortalidade inan no labarik iha Timor-Leste aas liu iha rejiaun Ázia nian.

Tan ne’e, governu dasia komprometidu atu fornese saúde ne'ebé mak ho kualidade atu hadia indikador hirak ne'e.

"Ida ne'e responsabilidade bá Ministra ho nia Vise Ministru na'in rua. Ne'e todan ida ne'ebé mak komprimisiu Primeiru Ministru nian, ita tenke hala'o, tenke esforsu loron ba loron," dehan Assanami.

Vise PM ne’e hatutan, husi pilar neen ne'ebé mak define iha prográma Governu dasia nian, pilar Dezenvolvimentu kapitál sosiál sai foku no responsablidade kordenasaun Ministru Kordenador Asuntu Sosiais nian kompoin husi Ministériu neen, Ministériu Saúde, Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Edukasaun, Ministériu Asuntu Kombatente Libertasaun Nasionál, Juventude Desportu no Ministériu Ensinu Superior.

"Ha'u hanoin ho kordenasaun liu-liu ho Ministériu tolu ne'ebé mak relevante tebes Ministériu Solidariedade Sosiál, Ministériu Saúde no mós Edukasaun haree no foka liu-liu ba saúde inan no labarik sira ICD ne'e importante tebes," nia dehan.

PM interinu dehan, maibé atu sentru hirak ne'ebé mak presiza, uluk hanoin katak presiza tebtebes maka harii sentru Kardiaku ne'ebé mak Doutor Flabio Brandao rasik maka lidera para atu halo iha Hospital Lahane, ne'e importante tebes.

"Ha'u hein katak tempu tempu badak bele hato'o ona progresu tanba ita hatene Ministru Justisa ida membru Governu ida mós moras ida ne'e no moras barak tebtebes ke la fiar ona ita nia Ospital ne'e haruka bá hotu li'ur. Tanba ne'e ha'u husu vise Ministru Saúde Flabio atu aselera lalais progresu, ha'u hein tempu badak ha'u sei simu Relatoriu ida katak tempu badak sei Implenta ida ne'e," nia dehan.

Hasae kapasidade serbisu netrolojia rins iha Ospital Nasional Guidu Valdares harii sentru atu kuidadu bá enkolojikus ne'e importante hanoin ne'e luafuan médiku sira nian.

Apresia mós tanba Asosiasaun médiku sira mós foin dadauk deskute no ko'alia iha ona estandar padraun ne'e importante tebes, la'os de'it iha nível nasional ka Ospital Nasional maibé iha presiza iha estandar no padraun bá Klimatika iha kraik no Ospital sira nível postu, nível Munisipíu liu-liu postu saúde ho Klimatika importante iha estandarizasaun iha Doutor ida, infermeiru no Parteria.

Depois mós analitiku tenke komplenta iha kraik para bele fó apoiu saúde emerjensia no saúde importante ne'ebé iha area remotas no rurais sira.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV