Xefe Gabinete husi Ministeriu Obras Publiku, Cristovao Guterres hateten, Mudansa klimatika afeta maka'as iha Timor-Leste, liu-liu komunidade ne'ebé maka moris ho vida agrikultura.
“Ita hotu hatene katak mudansa klimatika afeta maka'as iha área hotu iha Timor-Leste, liu-liu komunidade sira ne'ebe moris ho agrikultura, dala barak depende de'it ba udan-been, ne’e maka ita iha mekanismu oioin ne'ebé maka ita-nia parseiru NGO Internasional sira mai hanorin ita liu-husi maneira barak,”dehan nia iha Salaun Ótel Timor, Dili, Tersa ne’e (17/06/25).
Xefe Gabinete ne'e mós hatutan, Governu hamutuk ho NGO sira hari ona padraun ida nune’e, hodi diskute hamutuk kona-ba mekanizmu saida maka bele uza hodi hasoru mudansa klimatika iha rai laran.
“Tan ida ne'e maka ami hamosu padraun ida ne'e, oinsa ita atu diskute ho NGO Internasional ho lokal sira, atu ita bele fó hanoin ba malu atu bele hamosu mekanismu saida maka di'ak ba ita Timor bele uza hodi hamenus ba iha Mudansa klimatika iha ita-nia rai no ba iha futuru, karik ita laiha mudansa klimatika, maibé ita iha bee ne'ebé maka sufisiente ba ita-nia agrikultor sira,”tenik nia.
Iha fatin hanesan, Diretór Ezekutivu PERMATIL hanesan mós Embaixadór Boa Vontadel, Eugenio Lemos hatete, impaktu husi mudansa klimatika maka sei hamosu inundasaun, rai-halai no rai-maran, ida ne’e afeta diretamente ba komunidade sira, liu-liu asesu ba bee.
Tanba ne’e, Sosiedade Sivil hamutuk ho Governu no NGO sira, tau idea hamutuk hodi apoiu programa ida ne’e, hodi bele buka solusaun ba kauza husi impaktu ba mudansa klimatika ninian.
Diretór Ezekutivu PERMATIL reforsa liu tan katak, mudansa klimátika akontese iha mundo, globalmentu Timor-Leste afeita maka’as ba mudansa klimátika, maske Timor-Leste la kontribui ba impaktu ne’e rasik.
Nune’e mós tuir PERMATIL nia haree, komunidade barak maka seidauk iha kuiñesimentu kona ba mudansa klimátika ne’e.
“Ita nia komunidade nia kuiñesimentu kona-ba mudansa klimatiku minimu liu, maibé komunidade sira rasik hetan impaktu direita, tanba bainhira bailoron naruk bee matan sira kuaze maran hotu no bainhira tempu udan akontese rai halai, mosu inundasaun iha fatin-fatin, ne’ebé ha'u hanoin katak, liu husi workshop ne'e ita bele divulga informasaun ba sira, atu sira bele adapta ba iha mudansa klimatika ba ohin-loron nian,”dehan Ego Lemos.
Tanba ne’e, Sosiedade sivil rekomenda ba Governu atu halo sosializasaun ba komunidade sira no mós involve joven sira atu halo asaun barak, liu husi kuda ai-horis sira no mós konservasaun bee hodi fó benefisiu ba komunidade sira, bainhira mosu mudansa klimatika.
Entretantu, Reprezentante UNICEF iha TL Patrizia Diziovanni hatete, iha tempu krize, labarik sira no mós mak sofre uluk ba iha impaktu sira, liliu mudansa klimátika.
Nune’e, liu husi workshop ida ne’e maka pasu kritiku ida harii ba futuru ida ne’ebé rezilente ba klima ne’ebé tau labarik no no foinsae sira iha fuan husi ami nia estratejia sira atu resolve impaktu husi mudansa klimatika iha sistema WASH no iha labarik sira nia moris, tanba ne’e UNICEF kontente atu fó apoiu ba prosesu ne’e