Liu husi komunikadu imprensa ne’ebé Jornal INDEPENDENTE sita husi portal governu Timor-Leste hatete, governu Timor-Leste konsidera prezensa sidadaun Filipina, Arnolfo Teves Jr. iha teritoriu nasional, ne’ebé suspeitu ba pratika krime grave balun no formalmente akuzadu husi autoridade judisial Republika Filipina—nasaun membru ASEAN, Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziatiku—nu’udar situasaun grave no labele simu.
“Nia hela iha Timor-Leste, kuaze tinan rua resin, sai nu’udar fator ne’ebé perturba relasaun bilateral entre nasaun rua ne’ebé kria presedente seriu ho implikasaun potensial ba seguransa interna. Presepsaun katak Timor-Leste bele sai fatin protesaun ba individu ne’ebé halai husi justisa internasional fó perigu ba ita-nia integridade fronteira no esforsu hamutuk kombate kriminalidade transnasional”, deklara Ministru Prezidensia Konsellu Ministru, Hermenegildo ‘Agio’ Pereira, Kuarta (28/05).
Tuir Agio, adezaun Timor-Leste ba ASEAN atu akontese ona, ne’ebé sei akontese iha fulan Outubru tinan ne’e, reforsa liu tan responsabilidade nasaun Timor-Leste atu servisu hamutuk ho ativu ho parseiru rejional sira hodi defende justisa, legalidade, no estabilidade iha rejiaun.
Iha kontestu ne’e, Agio dehan, governu informa katak sei deporta sidadaun Arnolfo bazeia ba desizaun administrativa Ministériu Interior, tanba nia hela iha Timor-Leste sein vistu validu, autorizasaun legal permanensia, no ninia pasaporte ne’ebé governu Filipina kansela ona.
“Desizaun ne’e efeitu imediatu, bazeia ba lejislasaun nasional kona-ba migrasaun no azilu, no mós fundamenta risku ne’ebé mosu ba sidadaun ne’e ninia permanensia ba orden publika no seguransa nasional.”
Importante atu a nota mós katak, Arnolfo hetan akuzasaun krime oioin, inklui akuzasaun omesidu 13, no tentativa omesidu haat, relasiona ho krime ne’ebé akontese entre tinan 2019 to’o 2023, inklui kazu oho Governadór Negros Oriental, Roel Degamo.
“Tetu ba faktus hirak ne’e, no bazeia ba Lei Migrasaun no Azilu, bandu mós atu nia tama fali ba Timor-Leste durante tinan 10,” dehan Agio.
Governu reafirma ninia komprimisu ba prinsipiu estadu direitu, respeitu ba norma internasional kona-ba kooperasaun entre estadu, no ba salvaguarda seguransa no estabilidade laos de’it teritoriu nasional maibé mós rejiaun Sudeste Aziatiku, hamutuk ho esforsu komun estadu membru ASEAN.