Fretilin Kestiona Kapasidade Membru Governu Lidera MS Featured

By Ekipa INDEPENDENTE Janeiru 22, 2024 958
Deputadu ira iha Parlamentu Nasional. Foto:Dok. Deputadu ira iha Parlamentu Nasional. Foto:Dok.

DILI: Bankada oposizaun Fretilin iha Parlamentu Nasional (PN) kestiona membru governu nain tolu (3) ne'ebe lidera Ministériu Saude (MS) kompostu hosi Ministra Elia dos Reis Amaral no nia vice nain (2) to'o ohin loron laiha kapasidade rezolve problema stock ai-moruk.

Aliende, bankada Fretilin mos kestiona ho deklarasaun hosi Ministra Saude, Elia dos Reis Amaral, ne'ebe subar lia-loos ba povu, tanba deklarasaun kontrariu ho kompania Sali-Magu kona-ba prosesu sosa ai-moruk.

Deputadu Fretilin, Antonino Bianco hatete, Ministra Saude nia deklarasaun ba publiku kontrariu ho kompania Sali-magu, tanba la hatete lia-loos ba publiku katak, ai-moruk hatama iha rai-laran ka li'ur.

Nia dehan, ministra rasik ulu-uluk hatete buat ida furak, maibe kompania deklara aimoruk ne'e la'os hosi rai li'ur, maibe hola iha rai-laran, ida-ne'e hatudu Ministra subar lia los ba povu, maibe kompania hatete lia los nia la sosa iha rai liur maibe sosa iha rai laran, maibe ministra mak subar lia los.

"Entaun buat seluk atu akontese tan aban bain-rua ai-moruk atu mai tan ne'e la klaru ona, tanba ministra bosok subar lia los, entaun kompania mos dehan ona aban ka bain-rua atu hatama ai-moruk ne'e la klaru",  dehan nia, iha PN, Sesta (19/1).

Nune'e, deputadu ne'e husu MS, Elia dos Reis Amaral atu hateten lia-loos ba publiku, tanba antes sai membru governu iha pose 1 Jullu 2023, iha palasiu Prezidente Republika halo juramentu atu hateten lia-loos no ukun ho responsabilidade.

"Iha juramentu ne'e katak, 120 dias ne'e atu resolve aimoruk, karik se labele deklara labele duni, tanba ne'e ha'u hein katak investigasaun sei la'o ba prosesu kontratu sira mesmu MS uza kompotensia ba adjudikasaun direita ba kompania ne'e, tanba to'o ohin karakter emergensia ne'e laduak resolve", nia dehan.

Tuir nia, kapasidade Ministra Elia dos Reis Amaral seidauk iha kbiit atu jere  kestaun aimoruk, tanba membru governu nia deklarasaun ba publiku la klaru kontrariu ho kompania, entaun laiha serteza lolos ba povu kona-ba aimoruk.

"Ha'u hanoin servidor hanesan troka, tanba iha partidu CNRT ema barak hela buka ema seluk, tanba balun iha kapasidade luan liu ministra ne'e, entaun troka fali ema seluk para atu servi. Tanba Fretilin nia posizaun ne'e ukun para atu servi hodi resolve problema povu nian", katak nia.

Tan ne'e, nia husu ba Primeiru Ministru Xanana Gusmao atu rona situasaun ai-moruk ne'e povu hasoru buka ema seluk iha partidu CNRT atu troka Membru Governu ne'ebe laiha kapasidade jere ministériu refere.

"Buka ema iha kapasidade iha partidu CNRT nia laran troka tiha, tanba tau Membru Governu na'in tolu (3) kedas mak lidera ministériu saude kompostu hosi ministra no vice nain rua, entaun tenke buka ema seluk ne'ebe hatene halo gestaun rekursu umanu no ekipamentu, no finanseiru no di'ak", nia sujere.

Nia akresenta, bain-hira Ministra Saude laiha sentimentu ba povu nia halerik ba aimoruk, tanba ne'e la merese sai Membru Governu, tanba ne'e hanesan reprezentante povu senti povu sai vitima ba ukun ida-ne'e.

"Espera ba oin Primeiru Ministru hare halo avaliasaun ba se mak bele servi diak liu MS, tanba partidu CNRT iha ema barak para atu servi liu-liu saude ne'e. Ha'u hatene muito bem feto no mane iha partidu CNRT iha kapasidade no esperensia bo'ot", nia hato'o.

Molok ne'e, Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão deklara sei halo avaliasaun ba servisu kada ministériu iha fulan Marsu nia laran.

"Ha'u dehan tiha ona ba ministru sira hotu katak iha Marsu ba oin ha'u la'o, buka haree kada ministériu halo saida, see mak la halo, la serve, sai, tau ida seluk, atu sai ema bo'ot maka atu kumpre misaun tanba povu hili atu halo buat ruma ba rai ne'e," deklara nia.

PM Xanana dehan, iha inisiu mandat, hahú husi 01 Jullu to'o 31 Dezembru 2023 membru governu sira nia servisu mak atu hamoos uma laran.

"Agora iha 2024 saida mak atu halo ne'e tanba orsamentu iha ona no agora atu halo. Dezempeñu fulan neen ne'e ami hotu buka atu hamoos uma laran", katak nia.

 

Laiha Fundamentu

Relasióna públiku ne'ebé kestióna Parlamentu Nasionál la'ós debate ona interese povu nian, maibé dala barak atake malu mak Prezidente Parlamentu Nasionál Maria Fernanda Lay konsidera bankada Fretilin ne'ebé krítika taka dalan ne'e laiha fundamentu, tanba durante kinta lejislatura bankada CNRT duni sai iha plenária.

Nia dehan, eis Prezidente PN pontu de orden, maibé pontu orden konklui tiha ona, entaun taka taka mikrofone.

"Se ita bo'ot sira haree horsehik krítika husi Bankada Fretilin ne'ebé laiha fundamentu, tanba ita bo'ot sira ha'u hanoin testamuña durante Kinta lejislatura CNRT nia Bankada eis Prezidente PN duni sai iha plenária, ami protesta, tanba ami hanesan opozisaun foti problema, nia la fó ami ko'alia. Ida hodibainhira baku meja ne'e eis Prezidente PN pontu de orden, ha'u hatete señór deputadu konklui ita bo'ot nia tempu hotu ona, la hotu ha'u taka ne'ebé ne'e vióla ka la'e," dehan nia.

Nia hatete, sira vióla, konserteza bainhira hirus Prezidente PN labele fó ko'alia kedas, se lae istória malu.

"Ha'u hatete hakilar ita la resolve problema no ita la rona malu, agora povu hili ita mai rezolve problema povu nian agora hakilar malu ne'e ita rezolve povu, ida dehan ida ne'e mak sala, ida ne'e mak sala, ha'u la julga nein ema ida, ha'u hatete tenke efikas, tenke efetivu gasta tempu ko'alia ho enérjia didi'ak interese povu nian," hatete nia.

Nia afirma, loos medikamentu laiha, mais hakilar malu mak rezolve problema, iha governu anteriór mós iha problema la rezolve eis Ministra Saúde Odete hatete akizasaun medikamentu iha 2022 mós la realiza, uluk sira ukun la hakilar agora mak hakilar.

Nia esplika, depois ba vizita hospitál hanoin la'ós sira de'it lembra kazu Emilia Pires ninian ne'ebé sosa kama sai problema bo'ot, ida ne'e mós tanba hospitál ninia situasaun la di'ak, aimoruk sempre iha problema tanba ita nia nasaun kiik husu atu sosa kiik, ema tensaun liu ba nasaun bo'ot sira.

Maibé, servisu ho rede internasionál sira ho apoiu parseiru sira atu nia bele atende nesesidade povu nian, agora bee bee, eletrisidade sira ne'e hotu uluk laiha problema hanoin iha problema mais la'ós hakilar malu mak resolve problema.

"Ha'u la'ós professora, ha'u Prezidente PN ha'u bele taka mikrofone, mais iha li'ur nia hakilar, baku malu ha'u la hamriik iha ne'eba haree, ha'u sai, imi balu malu hotu ha'u fila," dehan nia.

Molok ne'e, kriitika kona-ba Ministra Saude (MS) Elia dos Reis Amaral seidauk resolve problema ai-moruk no hapara pesoal saude kontratadu sira halo situasaun Parlamentu Nasional (PN) sai hanesan merkadu nune'e mosu dezentendimentu tanba Prezidente Parlamentu Nasional (PPN) Maria Fernanda Lay taka dalan husi taka mikrofon ba Prezidente Bankada Fretilin Aniceto Longuinhos Guteres halo intervensaun.

Situasaun iha PN manas hikas, hafoin iha loron (15/01) horiseik bankada Fretilin lansa kritika ba Ministra Saude Elia dos Reis Amaral iresponsavel ladauk resolve problema aimoruk iha hospital no sentru saude sira inklui hapara pesoal saude.

Ho kritika hosi bankada Fretilin halo tensaun maka'as ba deputadu sira hosi bankada CNRT no PD, Nune'e iha loron tersa (16/01) mosu dezentendimentu entre deputadu bankada Fretilin no CNRT.

Deputadu hosi bankada bo'ot rua ne'e, hakilar malu no dun-malu ba ukun, tanba husi CNRT dun ba Fretilin tanba problema aimoruk mai kedas hosi VIII Governu lidera hosi Eis Primeiru Ministru Taur Matan Ruak. Enkuatu Fretilin kontinua kritika husu IX Governu ninia responsavel.

Nune'e, iha intervensaun husi Prezidente Bankada Fretilin Aniceto Longuinhos Guteres iha plenaria dehan, IX Governu bainhira simu pose kaben bo'ot atu resolve stok aimoruk iha loron 120 nian laran, maibe tama ona fulan neen ladauk resolve to'o pasiente balun sai vitima.

Maibe problema aimoruk sai ona kritiku mak hosi CNRT dun fali ba VIII Governu mak sala, lakoi atu rekonese sala sira, tanba tuir nia CNRT iha dever defende IX Governu, maibe buat ne'ebe sala ne'e tenke rekonese netik hodi hadia.

"Prezidente ha'u horiseik husu ponte de ordem para defeza ondra ha ha'u nia bankada Fretilin nia deklarasaun, maibe Ita bo'ot la fo, tanba prosesu sesaun plenaria ida kuandu intervensaun sira ne'e iha ponte de ordem labele para taka, ne'e tuir regimentu, agora ema atu halo defeza ondra maibe ita-bo'ot taka hotu tiha, depois fo tan fali ba ema seluk hodi insulta ema seluk", dehan nia iha intervensaun, iha sala plenaria, PN, tersa (16/01).

Maibe presizidente bankada Freitlin ne'e ko'alia Seidauk hotu, Prezidente Parlamentu Nasional deside taka mikrofon ba deputadu ne'e tanba dehan minitu oras ida deit. Fernanda lay dehan, deskulpa deputadu minute ida deit.

Ho nune'e halo emosaun ba deputadu Fretilin ne'e tanba ko'alia Seidauk hotu Prezidente Parlamentu Nasional hakotu tiha nia lian, Nune'e deputadu ne'e deside hodi baku iha meza ne'ebe nia tur ba.

"Ha'u ko'alia seidauk hotu taka ona ne'e", hatan deputadu ne'e ho nervozu hodi baku meza. PPN hatan, deputadu ita bo'ot nia tempu minutu ida deit, ponte de ordem minutu ida, ida ne'e rejimentu", dehan Fernanda Lay.

Hare ba Prezidente bankada Fretilin ne'e baku meza, Nune'e situasaun PN sai kedas hanesan merkadu tanba hamosi reasaun emosaun ba deputadu CNRT ne'ebe defende PPN Fernanda Lay, nune'e mosu dezentendimentu barulho hodi haksesuk malu entre deputadu Fretilin Sinaria no Deputadu CNRT Virgilio konsege atu halo agresaun fiziku ba malu.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV