Enkontru Asembleia Jerál ONU Lori Impaktu Pozitivu ba TL Featured

By Cristina Ximenes Setembru 30, 2022 298
Prezidente Repúblika, José Ramos Horta hamutuk ho Lider Karismatiku Kay Rala Xanana Gusmão, partisipa iha Reuniaun Asembleia ONU ba dala-77 iha Nova Iorke, Estadus Unidus Amerika. Foto: Pajian Ofisial JRH. Prezidente Repúblika, José Ramos Horta hamutuk ho Lider Karismatiku Kay Rala Xanana Gusmão, partisipa iha Reuniaun Asembleia ONU ba dala-77 iha Nova Iorke, Estadus Unidus Amerika. Foto: Pajian Ofisial JRH.

DILI: Prezidente Repúblika, José Ramos Horta hateten, durante partisipa enkontru Asembleia Jerál Organizasaun Nasoins Unidas (ONU) ba dala 77, ninia rezultadu lori impkatu pozitivu ba Timor Leste iha futuru.

Xefe Estadu halo rezumu, misaun ofisiál ne'ebé ba ONU enkontru ho Sekretáriu Jerál, António Guterres, Primeiru Ministru Kamboja, Primeiru Ministru Portugal, iha entidade lubuk ida tan.

Alende intervensaun iha plenária Asembleia Jerál ONU nian, intervensaun mós reuniaun espesiál ida Guest Building Group Mission, espesiál ida Forum g7+ hamutuk ho Kay Rala Xanana Gusmão mós partisipa.

Iha enkontru ne'e, Sekretáriu Estadu Jerál ONU felisita tebes Timor-Leste iha konflitu boot mundu ne'e nia laran, inkluidu iha rejiaun ASEAN ezemplu ida pás, ezemplu ida governasaun polítika ida ne'ebé di'ak ba iha konflitu oioin.

Nune'e, sira mós kontente haree Timor nia jestaun ba Covid-19 mós di'ak, evita kadastre sosiál umanitáriu boot iha Timor, ne'e mak enkontru iha ne'eba, klaru enkontru seluk tan hanesan ekipa boot ida husi na'in ba Open Society Foundation, George Soros, atu haree oinsá apoia Timor Leste.

Tanba ne'e, atu haree estratéjia ruma modernizasaun ekonómia no iha enkontru entidade seluk tan iha ne'eba.

Enkuantu, hakat mai Bali, iha Kuarta (27/9), enkontru ho entidade husi Jakarta no NTT, tanba Prezidente Indonezia, Joko Widodo, fó instrusaun ba nia ministru sira atu haree ho autoridade Timorense book an lalais implementa akordu ne'ebé eziste ona entre Timor-Leste ho Indonézia, foin daudaun fulan-Jullu, Xefe Estadu ba mós ministru sira asina.

Alende rua ne'ebé Prezidente Indonézia Joko Widodo, Governadór NTT aprezenta kona-ba joint industrial foun iha fronteira no ida iha Oekusi ne'ebé sira determinadu ba ida ne'e.

Nia esplika, klaru ne'e governu nia responsabilidade no governu sei nomeia ekipa nian, hamutuk ho ekipa governu NTT nian atu haree oinsá hotu-hotu haree akordu projetu rua ne'e foun foin mak hahú seidauk iha konseitu ne'e formál ida no seidauk iha baze formál ida atu haree, maibé ekipa governu sira mak sei haree ida ne'e.

Ohin fila mai ho aviaun espesial ne'ebé governu NTT mak oferese, tanba aviaun ne'e mós tula Governadór ba hatun iha Bali, Kupang no lori ami mai iha Dili.

"Ha'u sente katak impaktu di'ak ba Timor Leste, tanba ha'u simu mensajen lubuk ida husi ministru, governu, akadémiku oi-oin sira haree ha'u nia diskursu livre, sira hotu-hotu felesita no korajen, ko'alia diskrusu ne'ebé klean kona-ba krize internasionál, krize Ukránia nian, ha'u la'ós repete de'it buat ne'ebé ema hatete," dehan Prezidente Repúblika José Ramos Horta ba jornalista sira hafoin fila husi Nova Iorke iha Aeroportu Internasionál Nicolão Lobato Komoro, Kinta (29/09).

Maibé, apelu ba NATO, Ukrania, Rusia hotu-hotu tenke tolan tiha ida-idak nia orgullu, hakiduk, sukat didi'ak situasaun ne'e atu hetan solusaun ida, se lae konflitu ne'e sei kontinua.

"Ha'u ko'alia ho ema boot balun, iha Nova Iorke sira tauk, preokupadu ho konflitu ne'e bele kontinua. Ha'u ko'alia mós responsabilidade  mudansa klimátika ne'ebé Timor Leste nia responsablidade kontribuisaun ba mudansa klimátika ne'e ita nafatin zero," dehan nia.

Ne'eduni, rai sira industriliazadu mak responsablidade liu-liu ba alterasaun  klimátika tenke tau osan boot, atu ajuda rai sira, hanesan Timor Leste, se hakarak ses an husi enerjia naun renovavel tenke iha apoiu sériu no la'ós emidiatu maibé ba futuru.

Tanba ne'e, ba oin Timor Leste buka nafatin dezenvolve greater sunrise ho enerjia naun renovavel ne'e mak tane ita nia dezenvolvementu tinan 20 mai ne'e sei tane liu tan.

"Ha'u ko'alia mós kona-ba aspetu polítika ne'ebé governu halo sira rona, sira apresia, tanba medidas ne'ebé governu halo bainhira Covid-19 hahú mak evita Timor hetan katastre boot ida, tanba ita frazil loos ema lubuk ida mate hanesan Indonézia, Europa, Amérika," haktuir nia.

Nune'e, agradese komunidade internasionál nia apoiu, tanba la'ós ita mesak de'it, governu bele halo polítika, maibé la hetan tane husi komunidade internasionál ne'e difikuldade.

Molok ne'e, Prezidente Repúblika José Ramos Horta, iha nia diskursu iha Assembleia Jerál Nasoins Unidas (ONU) ba dala 77 iha Nova Iorke, ko’alia liu ba asuntu dezenvolvimentu iha Timor Leste, inklui situasaun pandémia globál Covid-19 no konjuntura polítika globál ba pas mundiál.

"Onra ida atu fila fali ba Asembleia Jerál ONU nian ne'e, dala ida tan nu'udar Prezidente Repúblika ne'ebé ha'u re-eleitu fali iha fulan Maiu Tinan 2022," dehan nia.

Nia dehan, hahú husi tempu ne'ebá, Xefe Estadu foka liu ba ajenda doméstiku, harii ponte sira ho ramu ezekutivu, lejislativu no judisiáriu sira, envolve komunidade urbana no rurál sira, juventude no estudante sira, sosiedade sivíl, lider relijiozu sira, profisionál sira, agrikultór, komersiante sira, setór privadu no banku sira.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Sexta, 30 Setembru 2022 15:08

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31